This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 22018A0315(01)
Agreement between the European Union and Iceland on supplementary rules in relation to the instrument for financial support for external borders and visa, as part of the Internal Security Fund, for the period 2014 to 2020
Euroopa Liidu ja Islandi vaheline leping, mis käsitleb täiendavaid norme seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020
Euroopa Liidu ja Islandi vaheline leping, mis käsitleb täiendavaid norme seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020
ELT L 72, 15.3.2018, pp. 3–11
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2020
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2018/398/oj
|
15.3.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 72/3 |
Euroopa Liidu ja Islandi vaheline
LEPING,
mis käsitleb täiendavaid norme seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020
EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)
ja
ISLAND,
edaspidi koos „lepinguosalised“,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (1) (edaspidi „Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimisleping“)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liit lõi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 (2) Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahendi. |
|
(2) |
Määrus (EL) nr 515/2014 on Schengeni acquis' edasiarendus Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimislepingu tähenduses. |
|
(3) |
Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) nr 514/2014 (3) on määruse (EL) nr 515/2014 sätete kohaldamisele otsene mõju, mõjutades seega tolle õigusraamistikku, ning Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimislepingus sätestatud korda on kohaldatud ka Islandile teatatud määruse (EL) nr 514/2014 vastuvõtmisel, tunnistavad lepinguosalised, et niivõrd, kui see on määruse (EL) nr 515/2014 rakendamiseks vajalik, on määrus (EL) nr 514/2014 Schengeni acquis' edasiarendus Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimislepingu tähenduses. |
|
(4) |
Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid (sh Island) osalevad rahastamisvahendis vastavalt kõnealusele määrusele ning et kehtestatakse nende riikide poolt rahastamisvahendisse osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, mis tagavad liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused. |
|
(5) |
Sisejulgeolekufondi osaks olev välispiiride ja viisade rahastamisvahend (edaspidi „Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahend“) on Schengeni acquis' eriotstarbeline vahend, mille kaudu soovitakse tagada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides välispiiride ja viisapoliitika valdkonnas koormuse jagamine ning rahaline tugi. |
|
(6) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) artiklis 60 on sätestatud kaudse eelarve täitmise eeskirjad, mida kohaldada, kui eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse kolmandatele riikidele, sh assotsieerunud riikidele. |
|
(7) |
Määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõikes 4 on sätestatud veel ametlikult määramata vastutava asutuse 2014. aastal kantud kulude rahastamiskõlblikkus, tagades seeläbi Välispiirifondi ja Sisejulgeolekufondi kontekstis sujuva ülemineku. Samamoodi on oluline, et samu kaalutlusi arvestataks ka käesolevas lepingus. Pidades silmas, et käesolev leping ei jõustunud enne 2014. aasta lõppu, on ülioluline tagada kuni vastutava asutuse ametliku määramiseni kantud kulude rahastamiskõlblikkus, eeldusel et enne määramist kohaldatud haldamis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu pärast vastutava asutuse ametlikku määramist jõus olevad süsteemid. |
|
(8) |
Selleks et lihtsustada Islandi poolt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse makstavate iga-aastaste osamaksete arvutamist ja kasutamist, tasub Island 2014.–2020. aasta osamaksed 2016.–2020. aastal viie iga-aastase osamaksega. 2016.–2018. aasta kohta on iga-aastane osamakse sätestatud kindlaksmääratud summana, kuid 2019. ja 2020. aasta osamaksed määratakse kindlaks 2019. aastal kõigi Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide sisemajanduse koguprodukti alusel, võttes arvesse juba tasutud osamakseid, |
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas lepingus sätestatakse täiendavad normid, mis on vajalikud Islandi osalemiseks Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis kooskõlas määrusega (EL) nr 515/2014.
Artikkel 2
Finantsjuhtimine ja -kontroll
1. Island rakendab kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja liidu õiguses, mille õiguslik alus tuleneb ELi toimimise lepingust.
Esimeses lõigus osutatud ELi toimimise lepingu ja teiseste õigusaktide sätted on järgmised:
|
a) |
ELi toimimise lepingu artikli 287 lõiked 1, 2 ja 3; |
|
b) |
määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklid 30, 32 ja 57, artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkt i, artikkel 60, artikli 79 lõige 2 ja artikli 108 lõige 2; |
|
c) |
komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (5) artiklid 32, 38, 42, 84, 88, 142 ja 144; |
|
d) |
nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (6); |
|
e) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 (7). |
Lepinguosalised võivad seda loetelu omavahelisel kokkuleppel muuta.
2. Island kohaldab oma territooriumil lõikes 1 osutatud sätteid kooskõlas käesoleva lepinguga.
Artikkel 3
Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine
Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames Islandile eraldatavaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
Artikkel 4
Huvide konflikti vältimise põhimõttest kinnipidamine
Kõigil Islandi territooriumil tegutsevatel finantsjuhtimises osalejatel ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh sellise tegevuse ettevalmistamisega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega.
Artikkel 5
Täitmine
Komisjoni otsused, millega pannakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, on Islandi territooriumil täitmisele pööratavad.
Täitmisel lähtutakse Islandil kehtivatest tsiviilkohtumenetluse normidest. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse kontrollimise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle Islandi valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile teatavaks teeb.
Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal lõpetatud, võib komisjon taotleda täitmist kooskõlas siseriikliku õigusega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.
Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused kuuluvad aga Islandi kohtute pädevusse.
Artikkel 6
Liidu finantshuvide kaitsmine pettuse vastu
1. Island
|
a) |
võitleb pettuse ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu niisuguste meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad Islandil tõhusa kaitse, |
|
b) |
võtab liidu finantshuve kahjustava pettuse vastu samu meetmeid, mida ta kasutab omaenda finantshuve kahjustava pettuse vastu, ning |
|
c) |
kooskõlastab oma tegevust liidu finantshuvide kaitsmisel liikmesriikide ja komisjoniga. |
2. Island võtab meetmeid, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega.
Lepinguosalised võivad kooskõlas käesoleva artikliga ja vastastikusel kokkuleppel võtta tulevikus meetmeid, mis on samaväärsed tulevikus liidu võetavate meetmetega.
Artikkel 7
Komisjoni (OLAF) korraldatav kohapealne kontroll ja inspekteerimine
Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõike 8 kohaseid õiguseid, on komisjon (Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud tingimustel volitatud korraldama Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes Islandi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.
Islandi ametiasutused aitavad kaasa kohapealsele kontrollimisele ja inspekteerimisele, mida võib nende asutuste soovil korraldada ka nendega ühiselt.
Artikkel 8
Kontrollikoda
ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 3 ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa X jaotise 1. peatüki alusel on kontrollikojal võimalik teha auditeid Islandi territooriumil Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames liidu nimel tulusid ja kulusid haldava asutuse ruumides, sealhulgas iga eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.
Kontrollikoja auditid Islandil korraldatakse koostöös riigi auditeerimisasutustega, või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja Islandi auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.
Kontrollikojal on kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 7 ning käesoleva lepingu artiklis 7 sätestatuga vähemalt samasugused õigused kui komisjonil.
Artikkel 9
Riigihanked
Island kohaldab oma riigihankeõiguse sätteid kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (8) XVI lisaga.
Artikkel 10
Osamaksed
1. Islandi iga-aastased osamaksed Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse 2016.–2018. aastal on ette nähtud järgmises tabelis:
|
(Summad eurodes) |
|||
|
|
2016 |
2017 |
2018 |
|
Island |
563 999 |
563 999 |
563 999 |
2. Islandi 2019. ja 2020. aasta osamaksed tuletatakse riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalust kõigi Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKPs, kasutades lisas esitatud valemit.
3. Island tasub käesolevas artiklis osutatud osamaksed, olenemata määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 osutatud riikliku programmi vastuvõtmise kuupäevast.
Artikkel 11
Osamaksete kasutamine
1. 2016. ja 2017. aasta kõik osamaksed jaotatakse järgmiselt:
|
a) |
75 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 8 osutatud vaheläbivaatuseks; |
|
b) |
15 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 30. juuniks 2017 vastu võetud; |
|
c) |
10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks. |
Kui punktis b osutatud summat ei eraldata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.
Kui käesolev leping ei jõustu hiljemalt 1. juuniks 2017 või seda ei kohaldata sellel kuupäeval ajutiselt, kasutatakse Islandi osamakset täies ulatuses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.
2. 2018., 2019. ja 2020. aasta kõik osamaksed jaotatakse järgmiselt:
|
a) |
40 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmeteks; |
|
b) |
50 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 31. detsembriks 2018 vastu võetud; |
|
c) |
10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks. |
Kui punktis b osutatud summat ei eraldata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.
3. Vaheläbivaatuse, erimeetmete või liidu meetmete jaoks või IT-süsteemide väljatöötamise programmi jaoks eraldatud lisasummasid kasutatakse kooskõlas asjaomase menetlusega, mis on sätestatud kas
|
a) |
määruse (EL) nr 514/2014 artikli 6 lõikes 2, |
|
b) |
määruse (EL) nr 515/2014 artikli 8 lõikes 7, |
|
c) |
määruse (EL) nr 515/2014 artikli 7 lõikes 3 või |
|
d) |
määruse (EL) nr 515/2014 artikli 15 teises lõigus. |
4. Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 4 076 eurot Islandi maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate haldustoekulud, mis on vajalikud määruse (EL) nr 515/2014 ja käesoleva lepingu täitmiseks Islandi poolt.
Artikkel 12
Konfidentsiaalsus
Käesoleva lepingu alusel igas vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete ja Islandi õigusaktidega. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Islandil asuvatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide mõjus kaitse.
Artikkel 13
Vastutava asutuse määramine
1. Island teavitab komisjoni niipea kui võimalik pärast riikliku programmi heakskiitmist Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames kulude haldamise ja kontrollimise eest vastutatava asutuse ametlikust määramisest ministrite tasandil.
2. Lõikes 1 osutatud määramine sõltub sellest, kas asutus vastab määruses (EL) nr 514/2014 või selle alusel sätestatud määramiskriteeriumidele, mis käsitlevad sisekeskkonda, kontrollitegevust, teavet ja teavitamist ning järelevalvet.
3. Vastutava asutuse määramine põhineb auditeerimisasutuse arvamusel; selliseks asutuseks võib olla auditeerimisasutus, kes hindab, kas vastutav asutus täidab määramiskriteeriume. Nimetatud asutus võib olla sõltumatu avalik-õiguslik asutus, kes vastutab haldamise järelevalve, hindamise ja auditeerimise eest. Auditeerimisasutus peab olema sõltumatu vastutavast asutusest ning tegema oma tööd kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega. Island võib asutuse määramise kohta otsuse tegemisel lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu eelnenud perioodi jooksul kasutatud ja kas need on toiminud tulemuslikult. Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutus ei täida enam määramiskriteeriume, võtab Island vajalikud meetmed selle asutuse ülesannete täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamise tagamiseks, mille hulka kuulub määramise lõpetamine.
Artikkel 14
Eelarveaasta määratlus
Käesolevas lepingus hõlmab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud eelarveaasta kantud kulusid ja saadud tulusid, mis kantakse vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse ajavahemikul aasta „N – 1“ 16. oktoobrist kuni aasta „N“ 15. oktoobrini.
Artikkel 15
Kulude rahastamiskõlblikkus
Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõike 3 punktist b ja lõikest 4 on kulud rahastamiskõlblikud ka juhul, kui vastutav asutus on need kandnud enne käesoleva lepingu artikli 13 kohast ametlikku määramist, tingimusel et enne ametlikku määramist kohaldatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu need, mida kohaldatakse pärast vastutava asutuse ametlikku määramist.
Artikkel 16
Aastabilansimakse maksetaotlus
1. Eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks esitab Island komisjonile dokumendid ja teabe, mida on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c.
Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Island komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 teises lõigus osutatud arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 15. märtsiks.
Käesolevas lõikes osutatud dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.
2. Lõikes 1 osutatud dokumendid koostatakse mudelite alusel, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikele 3.
Artikkel 17
Rakendamisaruanne
Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 54 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Island komisjonile kuni 2022. aastani (kaasa arvatud) iga aasta 15. veebruariks aastaaruande eelmisel eelarveaastal riikliku programmi rakendamise kohta ja võib selle teabe sobival tasemel avaldada.
Riikliku programmi rakendamise esimene aastaaruanne esitatakse 15. veebruariks, mis järgneb käesoleva lepingu jõustumisele või selle ajutise kohaldamise alustamisele.
Esimene aruanne hõlmab eelarveaastaid alates 2014. aastast kuni teises lõigus esimese aastaaruande jaoks sätestatud tähtpäevale eelneva eelarveaastani. Island esitab riikliku programmi rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2023.
Artikkel 18
Elektrooniline andmevahetussüsteem
Kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 24 lõikega 5 toimub Islandi ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus komisjoni poolt selleks otstarbeks ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.
Artikkel 19
Jõustumine
1. Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
2. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.
3. Käesolev leping jõustub lõikes 2 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.
4. Lepinguosalised kohaldavad lepingut, v.a artiklit 5, ajutiselt alates sellele allakirjutamise päevale järgnevast päevast, ilma et see piiraks põhiseadusest tulenevaid nõudeid.
Artikkel 20
Kehtivus ja lõpetamine
1. Liit või Island võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse kolme kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Lõpetamise otsusest teatamise ajal pooleli olevaid projekte ja meetmeid jätkatakse käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lahendavad lepingu lõpetamise muud võimalikud tagajärjed ühisel kokkuleppel.
2. Leping lõpetatakse, kui Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimisleping lõpetatakse selle assotsieerimislepingu artikli 8 lõike 4, artikli 11 lõike 3 või artikli 16 kohaselt.
Artikkel 21
Keeled
Käesolev leping koostatakse ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja islandi keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
Съставено в Брюксел на втори март две хиляди и осемнадесета година.
Hecho en Bruselas, el dos de marzo de dos mil dieciocho.
V Bruselu dne druhého března dva tisíce osmnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den anden marts to tusind og atten.
Geschehen zu Brüssel am zweiten März zweitausendachtzehn.
Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta märtsikuu teisel päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δύο Μαρτίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.
Done at Brussels on the second day of March in the year two thousand and eighteen.
Fait à Bruxelles, le deux mars deux mille dix-huit.
Sastavljeno u Bruxellesu drugog ožujka godine dvije tisuće osamnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì due marzo duemiladiciotto.
Briselē, divi tūkstoši astoņpadsmitā gada otrajā martā.
Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų kovo antrą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennyolcadik év március havának második napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tieni jum ta' Marzu fis-sena elfejn u tmintax.
Gedaan te Brussel, twee maart tweeduizend achttien.
Sporządzono w Brukseli dnia drugiego marca roku dwa tysiące osiemnastego.
Feito em Bruxelas, em dois de março de dois mil e dezoito.
Întocmit la Bruxelles la doi martie două mii optsprezece.
V Bruseli druhého marca dvetisícosemnásť.
V Bruslju, dne drugega marca leta dva tisoč osemnajst.
Tehty Brysselissä toisena päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.
Som skedde i Bryssel den andra mars år tjugohundraarton.
Gjört í Brussel hinn annan dag marsmánaðar árið tvö þúsund og átján.
За Европейския съюз
Рог la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Fyrir hönd Evrópusambandsins
За Исландия
Por Islandia
Za Island
For Island
Für Island
Islandi nimel
Για τηv Ισλανδία
For Iceland
Pour l'Islande
Za Island
Per l'Islanda
Islandes vārdā –
Islandijos vardu
Izland részéről
Għall-Iżlanda
Voor IJsland
W imieniu Islandii
Pela Islândia
Pentru Islanda
Za Island
Za Islandijo
Islannin puolesta
För Island
Fyrir hönd Íslands
(1) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(5) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).
(6) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
LISA
2019. JA 2020. AASTA OSAMAKSETE ARVUTAMISE VALEM JA MAKSETEGA SEOTUD TEAVE
Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 7 teises ja kolmandas lõigus osutatud osamaksed Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse arvutatakse Islandi puhul 2019. ja 2020. aastaks järgmise valemiga:
|
|
2013.–2017. aastal iga aasta kohta eraldi: Islandi sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2019. aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi asjaomasel aastal Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKP andmete summaga. Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rakendamise kogukestuse jooksul Islandi makstava kogusumma arvutamiseks kohaldatakse 2013.–2017. aasta kohta saadud viie protsendimäära keskmist 2014.–2019. aastal Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendile eraldatavate iga-aastaste tegelike assigneeringute suhtes ning komisjoni vastu võetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projektis Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi jaoks ette nähtud 2020. aasta kulukohustuste assigneeringu suhtes. Sellest summast lahutatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 10 lõikega 1 osamaksed, mille Island on juba igal aastal tasunud, et saada 2019. ja 2020. aasta osamaksete kogusumma. Sellest summast pool tuleb tasuda 2019. aastal ja ülejäänud pool 2020. aastal. |
|
|
Osamaksed tasutakse eurodes. |
|
|
Island tasub asjaomase osamakse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamakse tasumisega viivitamise korral peab Island maksma laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra. |