52018AR1019

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52018AR1019 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AR1019

Help

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi linnade ja piirkondade panus bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgule ja 2020. aasta järgsesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiasse“

COR 2018/01019

ELT C 461, 21.12.2018, pp. 24–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

21.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 461/24

(2018/C 461/04)

Raportöör:	Roby BIWER (LU/PES) Bettembourgi kommuunivolikogu liige
Viitedokument:	Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi kiri, aprill 2018

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

A. Praegune seis bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide järgimisel Euroopas ja mujal maailmas

tunneb muret bioloogilise mitmekesisuse (elurikkuse) tõsise vähenemise pärast, mis ei piirdu vaid looma- ja taimeliikide kadumisega, vaid mõjutab negatiivselt ka tulevikuvõimalusi nii majanduslikus ja keskkonnaalases kui ka isegi ühiskondlikus ja kultuurilises plaanis;

rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kestliku kasutamise kahe olulise poliitikavahendi – nimelt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava (2011–2020) ja vastav ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastaks 2020 – tähtpäevad ei ole enam kaugel;

kordab seisukohta, et kuigi osaliselt on saavutatud märkimisväärseid edusamme, nähtub teaduslikest tõenditest, et maailmas üldiselt ja eeskätt paljudes kohalikes ja piirkondlikes omavalitsuses ei suudeta saavutada kõiki üleilmseid Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ega viia ellu ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat. Ent siiski on võimalik 2020. aastaks veel palju ära teha ning ettevalmistusetapp 2020. aasta järgseks üleilmseks bioloogilise mitmekesisuse raamistikuks on juba alanud;

rõhutab, et üleilmne elurikkuse vähenemine, samuti ökosüsteemide kadumine ja kahjustumine kujutavad endast suurt ohtu meie planeedi tulevikule. ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise üldises poliitilises kontekstis on elurikkuse vähenemise vastu võitlemine ja suundumuse ümberpööramine ning ökosüsteemide taastamine kesksed elemendid, mis on tihedalt seotud võitlusega kliimamuutuste vastu;

tunnistab, et üksikutel kohalikel tegevustel (või tegematajätmistel), mis panustavad üleilmsesse elurikkuse kriisi, on kulmineeruv mõju. See toob esile nn kitsa käsitlemise (narrow framing) ohu, mis seisneb iga elurikkusega seotud juhtumiga isoleeritult kohalikul tasandil tegelemises, jättes seega tähelepanuta selle mõju üleilmselt, samuti muud välismõjud, ja rõhutab vajadust tasakaalustatud mikro-makro-perspektiivi järele;

kinnitab oma seisukohta, et on piisavalt märke ja teaduslikke tõendeid selle kohta, et pakiliselt on vaja radikaalsemaid, proaktiivsemaid ja ennetavamaid meetmeid üleilmsel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et peatada elurikkuse vähenemine ja taastada kahjustatud ökosüsteemid kohe ning mitte kauem oodata (näiteks edusammude ametlikku hindamist 2020. aastal);

toob esile poliitiliste eesmärkide – horisontaalse ja vertikaalse – ebajärjepidevuse ja nendega sageli kaasneva vastuolulise lähenemise keskkonnaküsimustele, sh näiteks põllumajandus- või energiapoliitikale, mis pärsib edusamme Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel;

tõdeb, et ELi liikmesriikide linnastumismeetmed põhjustavad jätkuvalt maastiku killustumist ja valglinnastumist, mille tulemuseks on ökosüsteemide ja elurikkuse kadumine;

tunneb heameelt mitmepoolsete keskkonnalepingute ja nende toimimise üle, samuti uue üldpoliitika ja juhtimisraamistike üle, mis toetavad piiriülest koostööd, ja kutsub asjaomaseid riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles alustama nende vahendite kasutamist, et töötada välja sidusad piiriülesed poliitikameetmed;

10.

juhib tähelepanu üksikute Natura 2000 alade hävitamisele ning linnu- ja muude loomaliikide ebaseadusliku tapmise ja püügi senisele ulatusele ja on veendunud, et vaja on suuremaid jõupingutusi kõikidel tasanditel, et jälgida loodusdirektiivide nõuetest kinnipidamist ja neid asjakohaste juhtimiskavade kaudu rakendada;

11.

on hämmeldunud kaitstud liikidega kaubitsemise jätkumisest, invasiivsete võõrliikide arvukuse suurenemisest ja pestitsiidide, nagu neonikotinoidid, mittesäästvast kasutamisest, mis põhjustab tolmeldajate, sh mesilaspopulatsioonid, massilist vähenemist;

12.

tuletab meelde, et kiiremas korras tuleb märkimisväärselt tõhustada üleilmseid ja ELi jõupingutusi lahendada tulemuslikult maailma elurikkuse kriis ja siduda majandusareng lahti elurikkuse vähenemisest ja sellega kaasnevatest probleemidest, sh ökosüsteemi funktsioonide ja teenuste sellest tulenev kahjustumine;

13.

juhib tähelepanu ebapiisavatele rahalistele vahenditele ja instrumentidele elurikkuse meetmete arvessevõtmiseks ja asjakohaseks elurikkuse haldamiseks ning sellega seotud rahalistele ja majanduslikele ohtudele, mis tulenevad kõigil tasandil valdavast tegevusetusest;

14.

rõhutab vajadust keskenduda nõrkadele kohtadele üleilmses ja Euroopa juhtimisstruktuuris, väljakutsetele bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegilise kava rakendamisel ning 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku parandamisele, et tagada tõhus rakendamine konkreetsete strateegiate abil;

15.

võtab murega teadmiseks järelevalve-, aruandlus ja kontrollimehhanismide puudumise ja/või ebapiisavuse (vabatahtlikus) tegevuses hinnata edusamme Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide elluviimisel riiklike bioloogilise mitmekesisuse strateegiliste tegevuskavade ja piirkondlike elurikkuse strateegiliste tegevuskavade kaudu;

16.

kutsub üles kaasama varakult kõiki asjaomaseid sidusrühmi 2020. aasta järgsete üldiste bioloogilise mitmekesisuse raamistike sõnastamise järgmise etapi ettevalmistustesse nii üleilmsel kui ka ELi tasandil;

B. Meetmed ja kohustused aastani 2020

17.

peab asjakohaseks kasutada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärku hea olulise võimalusena määratleda, mida on tegelikult veel võimalik 2020. aastaks saavutada, et oleks võimalik sõnastada selged ja saavutatavad kohustused;

18.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide elluviimisel järelejäänud kahe aasta jooksul;

19.

rõhutab, kui oluline on asjakohane mitmetasandilise valitsemise raamistik kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ELi ja tema liikmesriikide koordineeritud tegevuseks Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide edasisel elluviimisel ja Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisel aastaks 2020;

20.

toetab Euroopa Liidu otsust keelustada laialdaselt kasutatavad pestitsiidid, nagu neonikotinoidid, kuna need kujutavad endast tõsist ohtu sihtrühma mittekuuluvatele putukatele, nt tolmlejatele, kes on olulised taimede paljunemiseks metsades, linnade rohealadel ja põldudel ning seega eluliselt tähtsad üleilmses toiduainete tootmises. Komitee rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli pestitsiidide kasutamise piiramisel – võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikides pädevuste jaotuse osas valitsevaid erinevusi –, sh selliste algatuste kaudu nagu „Pestitsiidivabad linnad“ ja „Mesilassõbralikud linnad“;

21.

toetab (õiguslike, rahaliste ja inim-) ressursside suurendamist, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes seda soovivad, saaksid asjakohaselt arendada oma otseseid pädevusi elurikkuse ja ökosüsteemide, sh suurema kaitseväärtusega paikade kaitse, kavandamise, kestliku kasutamise, haldamise, taastamise ja järelevalve küsimustes;

22.

toonitab, et oluline on anda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutusse vahendid ja mehhanismid, et nad saaksid kvaliteetset teavet liikide, elupaikade, ökosüsteemide ja nende teenuste seisu ja suundumuste kohta;

23.

kutsub ELi liikmesriike üles järgima riiklike, riigi tasandist madalama tasandi ja kohalike bioloogilise mitmekesisuse strateegiliste tegevuskavade arendamisel ja elluviimisel integreeritud lähenemisviisi vastavalt bioloogilise mitmekesisuse strateegia ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadi ja ICLEI koostatud tegevuskava suunistele, kui seda veel ei tehta, ning edendama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist riiklike bioloogilise mitmekesisuse strateegiliste tegevuskavade koostamisel, läbivaatamisel ja rakendamisel, et toetada nende tõhusat elluviimist ja integreerimist – vertikaalsesse ja horisontaalsesse – kavandamisse ja sektoritesse, mille tegevus mõjutab bioloogilist mitmekesisust (positiivselt või negatiivselt);

24.

rõhutab vajadust suurendada elurikkuse rahastamist, iseäranis investeeringuid võrgustikku Natura 2000 kõigi ELi rahastamisvahendite, sh struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kaudu, ja tervitab ka selliseid toetusvahendeid nagu eConservation, mis loob väärtusliku teabega andmebaasi avaliku sektori pakutavatest elurikkuse rahastamise võimalustest;

25.

teeb ettepaneku levitada parimaid tavasid sobimatute toetuste kaotamiseks erinevates sektoripõhistes poliitikavaldkondades, et suurendada ELi meetmete sidusust elurikkuse kaitsel ja viia läbi keskkonnale kahjulike toetuste hindamisi, et juhtida ELi eelarvet paremini kestliku arengu suunas. Finantsvahendite eraldamisel peab olulisel kohal olema kestlik areng;

26.

tervitab ELi programmi „Horisont 2020“ raames tehtud jõupingutusi, et intensiivistada teadus- ja innovatsioonitegevust, mille käigus uuritakse looduspõhiste lahenduste ning rohelise ja sinise vööndi taristu potentsiaali linnaalade taastamisel, mida komitee näeb olulise elemendina ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia elluviimise parandamisel linna- ja tihedalt asustatud piirkondades, muu hulgas ajavahemikul 2020–2030 ja seoses ELi linnade tegevuskavaga. Komitee rõhutab vajadust edendada ELi loodusdirektiivide elluviimist ja toonitab, et neid looduspõhiste lahenduste ning rohelise ja sinise vööndi taristu programme ei käsitletaks asendusena, vaid võimaliku kasuliku täiendusena elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste jõulistele meetmetele linnalähedastes ja maapiirkondades;

27.

rõhutab, et erinevate olemasolevate rahastamisinstrumentide vahendeid peaksid vahetult haldama pädevad ja volitatud piirkondlikud ja kohalikud asutused, kes vastutavad elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamise ja taastamise eest kooskõlas Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega;

28.

kutsub üles suurendama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kaubitsemise ennetamisel, luues elurikkusele suunatud hanke-eeskirjad, ja pidurdama invasiivsete võõrliikide arvukuse suurenemist, iseäranis luues liikide rände ja elurikkuse integreeritud haldamise huvides raamistikke ühisteks koostööalgatusteks piiriülestes olukordades. Komitee rõhutab olemasolevate strateegiliste võrgustike (nt rohelise taristu üleeuroopaline võrk (TEN-G)) rolli piiriülese rohelise taristu ja koridoride pakkumisel piiriülesel koostööl põhineva haldamise ja tegevuskavade kaudu;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskne osa bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegilise kava ja aastani 2020 ulatuva ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisel

29.

kinnitab ja tervitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli järjest ulatuslikumat tunnustamist ELi tasandil seoses Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegia elluviimisega;

30.

on seisukohal, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks aktiivselt kaasata poliitikameetmete koostamisse ja elluviimisse, et kaotada kahjulikud toetused ja võtta elurikkust arvesse erinevates sektoripõhistes poliitikavaldkondades, sh põllumajanduses ning linna- ja maapiirkondade arengus (vastavate ELi fondide kaudu);

31.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tõhustama tööd elurikkuse kaalutluste arvessevõtmisel maakasutuses ja linnaplaneerimises kui tõhusat vahendit lihtsustamaks jõupingutusi Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide rakendamiseks;

32.

rõhutab veel kord kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli selliste teadlikkuse suurendamise programmide ja platvormide vabatahtlikul korraldamisel, mille eesmärk on rõhutada meie elurikkuse ning ökosüsteemide ja nende teenuste kaitsmise ja taastamise tähtsust;

33.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema rahvusvahelistes, Euroopa ja riiklikes standardimis- ja sertifitseerimismenetlustes elurikkuse ja ökosüsteemide haldamiseks, sh vahendid, mida kasutatakse võrdlusalusena ning elurikkuse juhtimise ja haldamise sidusa raamistiku kasutuselevõtu toetuseks;

C. 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse tõhus ja toimiv raamistik

34.

tervitab 2017. aasta lõpus vastuvõetud Euroopa Parlamendi resolutsiooni ELi loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta, milles palutakse komisjonil alustada viivitamatult tööd järgmise ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga kooskõlas 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku koostamise protsessiga;

35.

tunnistab vajadust tugevdada poliitilist pühendumist üleilmsel ja ELi tasandil, et vastata üleilmsele elurikkuse kriisile ja suurendada ambitsioone Aichi järgsel kümnendil 2020–2030;

36.

loodab, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul äratatakse uuesti üleilmne tähelepanu ja ärgitatakse võtma vastavaid kohustusi, et mitte ainult peatada elurikkuse vähenemine, vaid ka tegelikult taastada elurikkus ja ökosüsteemid ning koostada kaugeleulatuv ja kaasav 2020. aasta järgne üleilmne bioloogilise mitmekesisuse raamistik aastani 2030, mille abil oleks võimalik saavutada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 2050. aastaks kavandatud visioon ja teised olulised ÜRO kokkulepped;

37.

kutsub ELi üles võtma vastutustundliku juhirolli üleilmses ettevalmistusprotsessis 2020. aasta järgse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku suunas ja koostama „välise elurikkuse poliitika“ – või andma panuse „üleilmsesse sisemisse elurikkuse poliitikasse“ –, mille raames määratletakse ELi vastutus bioloogilise mitmekesisuse üleilmse liidrina;

38.

kutsub ELi ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi kõiki osalisi üles tugevdama ja muutma ametlikuks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste (ja teiste mitteosalistest sidusrühmade) dialoogi ning osalemise uue poliitikaraamistiku väljatöötamisel ja rakendamisel;

39.

julgustab ELi osalema piirkonnaüleses koostöös Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia ja – iseäranis – Hiina kui bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 2020. aasta istungjärgu võõrustajaga, et töötada välja ühised ja sidusad lähenemisviisid ühiste huvide edendamisele nn uuendatud Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel elurikkuse ja ökosüsteemide taastamiseks, kestlikuks kasutamiseks ja haldamiseks ajavahemikul 2020–2030;

40.

rõhutab vajadust muuta visioon aastaks 2050 reaalseteks tingimusteks ja teeradadeks, mis hõlmavad pragmaatilisi ja lahendustele suunatud vastuseid, mida arutatakse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgul;

41.

toonitab vajadust arendada 2020. aasta järgset üleilmset bioloogilise mitmekesisuse raamistikku, viies vastavusse ja integreerides kõik asjaomased ÜRO keskkonnaalased kokkulepped, nagu ÜRO kestliku arengu eesmärgid, Pariisi kliimakokkulepe ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik – uuendatud – Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega, et ennetada elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste eraldamist sotsiaalsetest ja majanduslikest eesmärkidest, mida need toetavad. See võimaldab integreerida elurikkuse väärtused teistesse sektoritesse ja seega poliitikameetmetesse ja kavandamisprotsessidesse ja samuti piiriülesesse koostöösse;

42.

nõuab poliitilist sidusust elurikkuse parema integreerimise kaudu iseäranis kestliku arengu eesmärgiga nr 11 „säästvad linnad ja kogukonnad“, eesmärgiga nr 14 „veealune elu“, eesmärgiga nr 15 „elu maal“ ja täpsemat ja ühtlustatumat sõnastust eri instrumentide raames, et vältida vääritimõistmist, vastuolu ja dubleerimist;

43.

rõhutab mitmetasandilise koostöö ning tõhusa ja toimiva mitmetasandilise juhtimisstruktuuri loomise keskset tähtsust 2020. aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus, mis hõlmab ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi (üldiselt ja ka ELis), kooskõlastatud tegevuseks nn uuendatud Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks;

44.

kutsub üles mainima uues 2020. aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus sõnaselgelt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli riiklikus järelevalve-, aruandlus- ja kontrollimehhanismis;

45.

julgustab kohaldama sidusat 2020. aasta järgset üleilmse bioloogilise mitmekesisuse juhtimisstruktuuri ja mehhanismi, mis kasutab horisontaalse arvestamise, vertikaalse vastavusse viimise ning koostööl ja integratsioonil rajaneva juhtimise põhimõtteid, mis on seotud mõõdetavate eesmärkide ja aruandlusmehhanismidega kõigil tasanditel ja kõigi tasandite jaoks, sh riigi tasandist madalamad valitsustasandid, kooskõlas teiste rahvusvaheliste kokkulepetega;

46.

soovitab uurida võimalust edendada eri tasandi vabatahtliku tegevuse süsteemi – sarnaselt riiklikult, piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panuste kasutuselevõtmisele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames –, mis vastab riiklikele oludele, ent on vähemalt sama julge ja kaugeleulatuv;

47.

kordab vajadust jätkata lähenemisviisiga, mis on sarnane Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ja nende vaimus, viies sisse selged, tähtajalised ja uued mõõdetavad eesmärgid, et peatada elurikkuse, looduse ja ökosüsteemide kadumine ja need taastada, samuti selleks, et tõhusalt lõpetada ja ära hoida invasiivsete võõrliikide levimine ning tulemuslikult peatada looduslike liikide ebaseaduslik tapmine ja nendega kaubitsemine ajavahemikul 2020–2030;

48.

kutsub ELi üles andma strateegilisi ja jätkuvaid suuniseid ja nõuandeid ELi liikmesriikidele ja teistele riikidele nende jõupingutustes tegeleda elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste ohtude ja haldamisega. Lähtudes arusaamast, et elurikkuse vähenemine on põhjustatud paljudest üksikjuhtumistest ja otsustest, peaksid need nõuanded sisaldama põhimõtteid ja kriteeriume selleks, et hinnata nende mõju. Need põhimõtted ja kriteeriumid peaksid lähtuma üleilmsetest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidest ja neid tuleks viimastega võrrelda, et vältida nn kitsast käsitlemist (narrow framing);

49.

peab väga oluliseks sidusat järelevalve, aruandluse ja kontrolli lähenemisviisi edusammude jälgimiseks 2020. aasta järgses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus ja selle pikaajaliste eesmärkide elluviimise korrapäraseks kokkuvõtmiseks. Seda tuleb teha terviklikul ja lihtsustaval viisil, keskendudes 1) elurikkuse vähenemise peatamisele, 2) elurikkuse ja ökosüsteemide taastamisele ning 3) elurikkuse ja ökosüsteemide kestlikule kasutamisele ja haldamisele. Selleks tuleb ennetada invasiivsete võõrliikide sissetungi ja need liigid hävitada, peatada looduslike liikide ebaseaduslik tapmine ja nendega kaubitsemine ning teostada järelevalvet elurikkuse näitajate üle ja neid kontrollida. Järelevalve, aruandlus ja kontroll peab olema võimalikult objektiivne ja põhinema parimatel olemasolevatel teadusandmetel, tagades poliitika ja meetmete mõju mõõdetavuse, edusammude ja saavutuste nähtavuse ja parandamis- või edasiste meetmete vajaduste tuvastamise;

50.

innustab kaardistama ja jälgima riiklikke, sh kohalikke ja piirkondlikke panuseid üleilmsete eesmärkide valguses 2020. aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus, et oleks võimalik jälgida ja perioodiliselt kokku võtta kollektiivseid lubadusi;

51.

toetab elurikkusega seotud tehnilis-teaduslike teadmiste ühise baasi väljatöötamist, võttes kasutusele võrreldavad tuvastamismeetodid, määratledes ühised järelevalve-eeskirjad ning luues asjaomased platvormid andmete ja teadmiste haldamiseks ja levitamiseks;

52.

soovitab paremini teadvustada kohalikul ja piirkondlikul tasandil pakutavaid ressursse ja teenuseid (keskkond, turism, põllumajandus, käsitööndus, energia, teenused ja sotsiaalmajandus), et edendada elurikkuse kaitsmise meetmete integreerimist eri valitsemistasandite kavandamistegevusse ja territooriumide sotsiaalmajandusliku arengu meetmetesse;

53.

kutsub üles süvendama ja levitama teadmisi Natura 2000 alade headest haldustavadest Euroopa tasandil, edendades korrapäraste dialoogide pidamist vastavate haldusorganitega, ning kaasama kohapeal elurikkuse vallas tegutsevad mitmesugused avaliku ja erasektori sidusrühmad;

54.

teeb ettepaneku viia 2020. aasta järgsesse raamistikku sisse nn SMART (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) tegevuseesmärgid, liikudes seisundipõhiste mittemõõdetavate eesmärkide juurest tulemustele orienteeritud ja nn survest tulenevate eesmärkide suunas, mis on määratletud selges ja toimivas vormis ja keeles ja mis võimaldavad edusamme eesmärkidega võrreldes mõõta ja neist aru anda;

55.

tunnistab vajadust seada 2020. aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus kaalukamad ja hõlpsamini edastatavad eesmärgid, ajakohastades ja/või asendades samas ka tähtajalised Aichi eesmärgid, sealhulgas järgmised: 1) strateegiline eesmärk B elurikkusele avalduva otsese surve vähendamise ja kestliku kasutuse edendamise kohta peaks kalavarude, selgrootute ja veetaimede kõrval hõlmama ka maismaaliikide kestlikku kasutamist eesmärgi nr 6 kohaselt; 2) strateegiline eesmärk D elurikkusest ja ökosüsteemi teenustest kõigile tekkivate eeliste suurendamise kohta peaks – lisaks eelistele, mida mainiti eesmärkides 14, 15 ja 16 – tunnustama elurikkuse panust inimeste tervisesse, koos täiendavate eesmärkidega sellistes valdkondades nagu kasutus farmaatsias, ravimtaimed, toitumine, vaimne tervis ja tervishoiu edendamine jne, samuti tuleb selles tunnustada elurikkuse, rahu ja konflikti ning inimeste rände vahelisi seoseid; 3) pöörata rohkem tähelepanu teenustele, mida pakuvad mullastik, magevesi, avameri ja nende vastav bioloogiline mitmekesisus; 4) samuti tuleb loodus- ja ökosüsteemi teenuste raames võtta meetmeid, mis on suunatud elukeskkonna parandamisele linnades ja linnalähedastes piirkondades muu hulgas kliimamuutuste vaatepunktist;

56.

juhib kohalike kogukondade tähelepanu sellele, et on oluline käsitada elurikkust majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase võimalusena, muu hulgas seoses sotsiaalse kaasamise vajadustega, katsetades ka uusi kohaliku koostöö mudeleid, mis põhinevad sotsiaalsete ja keskkonnaalaste klauslite levitamisel elurikkuse suurendamiseks;

57.

kutsub üles kasutama ühiseid bioloogilise mitmekesisuse näitajaid kõigis asjaomastes rahvusvahelistes raamistikes, lisama need sinna ja viima need omavahel vastavusse, sealhulgas iseäranis kestliku arengu eesmärkides, et vältida dubleerimist, edendada tõhusat ja integreeritud mõõdetavust ja rakendamist ning kasutada põhjapanevaid muutusi vaesuse kaotamise, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise edendamise ning kohalikes kogukondades toiduga kindlustatuse suurendamise huvides;

58.

kutsub üles looma rohkem suutlikkuse arendamise võimalusi – sh vajalikud rahalised vahendid ning innovatiivsed ja innustavad meetodid, nagu vastastikune õpe –, et parandada tehnilisi teadmisi ja oskusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide taastamiseks ning invasiivsete võõrliikide sissetungi ärahoidmiseks ja looduslike liikide ebaseadusliku tapmise ja nendega kaubitsemise ennetamiseks kõigil tasanditel, kaasastes bioloogilise mitmekesisuse haldamisse põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, eksperdid ja eriala esindajad (sh jahimehed, kalurid, lambakasvatajad ja metsnikud);

59.

teeb ettepaneku luua tugevamad partnerlused ja toetada kõigi sidusrühmade ja laiema avalikkuse kollektiivset tegevust, pöörates eritähelepanu põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, naiste, noorte ja kõigi nende panusele, kes sõltuvad otseselt bioloogilisest mitmekesisusest ja haldavad seda (sh jahimehed, kalurid, lambakasvatajad ja metsnikud), ning looduslike liikide ebaseadusliku tapmise ja nendega kaubitsemise peatamisele. Komitee kordab vajadust suurendada tehnilist abi ja/või juhendamist (mitte ainult ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, vaid ka looduslike liikidega kaubitsemise transiidi- ja lähtepiirkondadele), suutlikkust ja õiguspõhiseid vahendeid tõhusaks osaluspõhiseks protsessiks, mis järgib hea valitsemistava põhimõtteid;

60.

julgustab töötama välja rahvusvahelisi standardeid bioloogilise mitmekesisuse strateegiatele ja tegevuskavadele ning integreeritud haldusele ja kavandamisele, samuti muid instrumente, mis on seotud tulevase valitsemis- ja juhtimismehhanismiga, et lihtsustada kasutuselevõttu ja sidusust;

61.

tunnistab üleilmse bioloogilise mitmekesisuse mudelite ja stsenaariumite tähtsust teadlikumate ja kindlapõhjalisemate elurikkuse haldamise otsuste langetamiseks ning innovatiivsete andmekogumissüsteemide arendamise või elurikkust hõlmavate andmetega olemasolevate süsteemide laiendamise olulisust;

62.

julgustab looma üleilmset teadmussiirde, järelevalve ja aruandluse platvormi, mis käsitleb riikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetud kohustuste elluviimist, et kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused parimate tavade vahetamisse ja levitamisse ning järelevalve-, aruandlus- ja kontrollimehhanismide toetamisse;

63.

rõhutab vajadust suurendada – üleilmselt, ELis ja riigisiseselt – bioloogilise mitmekesisuse rahastamist, mis on suunatud konkreetsele kohalikule kontekstile. See peaks hõlmama asjakohast juhendamist, et lihtsustada olemasolevatele rahastamisvahenditele juurdepääsu ning nende tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, samuti tulemuste korrapärast süstemaatilist hindamist, et vältida soovimatuid mõjusid ja konflikte erinevate poliitikaeesmärkide vahel;

64.

soovitab uurida ja ära kasutada uute ja innovatiivsete rahastamisvõimaluste eeliseid, sh maksustiimulid, toetused ökosüsteemi teenuste eest, piirkondlikud/riiklikud loteriid, spetsiaalne bioloogilise mitmekesisuse fond ELi ja/või üleilmsel tasandil ning rahastamisvahendite kombineerimine ja segarahastamine, samuti sellega seotud struktuurilisi uuendusi, nagu avaliku ja erasektori partnerlused elurikkuse vallas, eraettevõtlusfondid, avalik-õiguslikud fondid ja stiimulid tegutsemiseks näiteks vabatahtliku märgistamise/sertifitseerimise kaudu;

65.

võtab endale kohustuse osaleda jätkuvalt ja aktiivselt 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku ettevalmistusprotsessis selles arvamuses väljendatud vaimus.

Brüssel, 10. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

Top

Choose the experimental features you want to try