This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62014CN0156
Case C-156/14: Request for a preliminary ruling from the Consiglio di Stato (Italy) lodged on 3 April 2014 — Tamoil Italia v Ministero dell’Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare
Kohtuasi C-156/14: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 3. aprillil 2014 – Tamoil Italia versus Ministero dell’Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare
Kohtuasi C-156/14: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 3. aprillil 2014 – Tamoil Italia versus Ministero dell’Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare
ELT C 194, 24.6.2014, pp. 15–15
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
24.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 194/15 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 3. aprillil 2014 – Tamoil Italia versus Ministero dell’Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare
(Kohtuasi C-156/14)
2014/C 194/18
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Consiglio di Stato
Põhikohtuasja pooled
Hageja/Kaebuse esitaja: Tamoil Italia SpA
Kostja/Vastustaja: Ministero dell’Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare
Eelotsuse küsimused
Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on sätestatud 3. aprilli 2006. aasta seadusandliku dekreedi nr 152 artiklites 244, 245 ja 253, mis ei luba juhul, kui mõne ala reostus on tuvastatud, kuid saastajat ei ole võimalik kindlaks teha või ei ole võimalik panna teda parandusmeetmeid võtma, ametiasutusel nõuda kiireloomuliste kaitsemeetmete võtmist ja saneerimist omanikult, kes ei ole reostuse eest vastutav, vaid näevad talle ette ainult varalise vastutuse, mis piirdub maa-ala väärtusega pärast saneerimist, on vastuolus Euroopa Liidu keskkonnapõhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/35/EÜ (1) (artiklis 1 ja artikli 8 lõikes 3; põhjendustes 13 ja 24) – täpsemalt põhimõttega, et „saastaja maksab”, ettevaatuspõhimõtte, ennetusmeetmete võtmise põhimõtte, ja põhimõttega, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas?
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, lk 56; ELT eriväljaanne 15/008, lk 357).