L_2016065ET.01002201.xml

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline

LEPING,

mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju

EUROOPA LIIT (edaspidi „EL”)

ühelt poolt ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON (edaspidi „Šveits”)

teiselt poolt,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) (1) (edaspidi „määrus”) artikli 49 lõiget 1

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses on sätestatud, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „tugiamet”) eesmärgi saavutamiseks peaksid saama tema töös osaleda riigid, kes on sõlminud ELiga lepingud, mille alusel nad on vastu võtnud määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ning kohaldavad neid, eelkõige Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits (edaspidi „assotsieerunud riigid”).

(2)

Šveits on sõlminud ELiga lepingud, mille alusel ta on vastu võtnud määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ning kohaldab neid, eelkõige Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2),

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Osalemise ulatus

Šveits osaleb täielikult tugiameti töös ja tal on õigus saada tugiametilt määruse kohast toetust vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Haldusnõukogu

Šveits osaleb tugiameti haldusnõukogus hääleõiguseta vaatlejana.

Artikkel 3

Rahaline toetus

1. Šveits toetab tugiametit rahaliselt igal aastal summas, mis arvutatakse vastavalt Šveitsi sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalule kõigi osalevate riikide SKPst vastavalt I lisas sätestatud meetodile.

2. Lõikes 1 osutatud rahalist toetust arvestatakse alates käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast kuupäevast. Esimest rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ajavahemikuga, mis on jäänud aasta lõpuni pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 4

Isikuandmete kaitse

1. Šveits kohaldab siseriiklikke eeskirju üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

2. Käesoleva lepingu puhul kohaldab tugiamet isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (4).

3. Šveits peab tugiameti valduses olevate dokumentide puhul täitma konfidentsiaalsuseeskirju, mis on sätestatud haldusnõukogu kodukorras.

Artikkel 5

Õiguslik staatus

Tugiamet on Šveitsi õiguse kohaselt juriidiline isik ning tal on Šveitsis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis Šveitsi õiguse kohaselt juriidilistele isikutele antakse. Tugiamet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Artikkel 6

Vastutus

Tugiameti vastutus on reguleeritud määruse artikli 45 lõigetega 1, 3 ja 5.

Artikkel 7

Euroopa Liidu Kohus

Šveits tunnustab vastavalt määruse artikli 45 lõigetele 2 ja 4 tugiameti kuulumist Euroopa Liidu Kohtu pädevuse alla.

Artikkel 8

Tugiameti personal

1. Vastavalt määruse artikli 38 lõikele 1 ja artikli 49 lõikele 1 kohaldatakse Šveitsi kodanike suhtes, kes on tööle võetud tugiametisse, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, ELi institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju ning tugiameti poolt määruse artikli 38 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmeid.

2. Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib tugiameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel vastavalt tugiameti vastu võetud kehtivatele eeskirjadele, mis käsitlevad töötajate valikut ja töölevõtmist.

3. Määruse artikli 38 lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis Šveitsi kodanike suhtes.

4. Šveitsi kodanikke ei tohi siiski määrata tugiameti tegevdirektori ametikohale.

Artikkel 9

Privileegid ja immuniteedid

1. Šveits kohaldab tugiameti ja selle töötajate suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on sätestatud käesoleva lepingu II lisas, samuti kõnealuse protokolli kohaselt vastu võetud mis tahes eeskirju, mis on seotud tugiameti personaliküsimustega.

2. Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli kohaldamise kord on sätestatud II lisa liites.

Artikkel 10

Pettuste vastu võitlemine

Määruse artikli 44 kohased sätted, mis käsitlevad ELi finantskontrolli Šveitsis tugiameti tegevuses osalejate üle, on esitatud III lisas.

Artikkel 11

Komitee

1. Euroopa Komisjoni ja Šveitsi esindajatest koosnev komitee jälgib lepingu nõuetekohast rakendamist ning tagab asjaomase teabe ja seisukohtade pideva vahetuse. Praktilistel kaalutlustel tuleb komitee kokku ühiselt koos vastavate komiteedega, mis on loodud teiste assotsieerunud riikidega, kes osalevad määruse artikli 49 lõike 1 alusel. Komitee tuleb kokku Šveitsi või Euroopa Komisjoni nõudmisel. Tugiameti haldusnõukogu teavitatakse komitee tööst.

2. Teavet kavandatavate ELi õigusaktide kohta, mis otseselt mõjutavad või muudavad määrust või mis võivad mõjutada käesoleva lepingu artiklis 3 sätestatud rahalist toetust, jagatakse ning arutatakse komitees.

Artikkel 12

Lisad

Käesoleva lepingu lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 13

Jõustumine

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev leping jõustub lõikes 1 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

Artikkel 14

Lõpetamine ja kehtivusaeg

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2. Iga lepinguosaline võib pärast konsulteerimist komitees käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

3. Käesolev leping lõpetatakse juhul, kui lõpetatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (5).

4. Käesolev leping koostatakse ühes kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на десети юни две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el diez de junio de dos mil catorce.

V Bruselu dne desátého června dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tiende juni to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am zehnten Juni zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta juunikuu kümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα Ιουνίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the tenth day of June in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le dix juin deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu desetog lipnja dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì dieci giugno duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada desmitajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų birželio dešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év június havának tizedik napján.

Magħmul fi Brussell, fl-għaxar jum ta’ Ġunju tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de tiende juni tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dziesiątego czerwca roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em dez de junho de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la zece iunie două mii paisprezece.

V Bruseli desiateho júna dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne desetega junija leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä kymmenentenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den tionde juni tjugohundrafjorton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Za Švicarsku Konfederaciju

Per la Confederazione Svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā –

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

(1) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(2) ELT L 53, 27.2.2008, lk 5.

(3) Komisjoni otsus, 26. juuli 2000, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ Šveitsis esitatavate isikuandmete piisava kaitse kohta (EÜT L 215, 25.8.2000, lk 1).

(4) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(5) ELT L 53, 27.2.2008, lk 5.

II LISA

PROTOKOLL (nr 7)

EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 343 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 191 on Euroopa Liidul ja Euroopa Aatomienergiaühendusel liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule.

I PEATÜKK

Euroopa Liidu omand, vara ja tegevus

Artikkel 1

Liidu ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Liidu omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Liidu arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Liit, selle vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- ja kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud ja müügimaksud, kui liit teeb ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõjul liidu piires kahjustataks konkurentsi.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Liidu ametialaseks kasutamiseks imporditavad ja eksporditavad kaubad on vabastatud kõikidest tollimaksudest, -keeldudest ja -piirangutest; selliselt imporditud kaupu ei või impordiriigi territooriumil müüa ega muul viisil võõrandada tasu eest ega tasuta, välja arvatud selle riigi valitsuse heakskiidetud tingimustel.

Samuti on liidu väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

II PEATÜKK

Side ja reisiluba (laissez-passer)

Artikkel 5

(endine artikkel 6)

Liidu institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.

Liidu institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 6

(endine artikkel 7)

Liidu institutsioonide presidendid ja eesistujad võivad liidu institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada lihthäälteenamusega otsustava nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.

III PEATÜKK

Euroopa Parlamendi liikmed

Artikkel 7

(endine artikkel 8)

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Tolli- ja valuutakontrolli suhtes võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele:

a)	nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 8

(endine artikkel 9)

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9

(endine artikkel 10)

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

Euroopa Liidu institutsioonide töös osalevad liikmesriikide esindajad

Artikkel 10

(endine artikkel 11)

Liidu institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib samuti liidu konsultatiivorganite kohta.

V PEATÜKK

Euroopa Liidu ametnikud ja muud teenistujad

Artikkel 11

(endine artikkel 12)

Iga liikmesriigi territooriumil on liidu ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

kohtulik puutumatus oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ühelt poolt ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ning teiselt poolt Euroopa Liidu Kohtu pädevust vaidlustes liidu ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

b)	teenistujate, nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)	valuutaeeskirjade suhtes on neil samad soodustused, mis tavapäraselt võimaldatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 12

(endine artikkel 13)

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liidud neile maksavad.

Töö- ja muud tasud, mida liidud neile maksavad, on vabastatud riigimaksudest.

Artikkel 13

(endine artikkel 14)

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse, et liidu ametnikud ja muud teenistujad, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks liidu teenistuses asuvad elama liikmesriigi territooriumile, mis nende liidu teenistusse astudes ei ole maksustav elukohariik, nii nende tegelikus elukohariigis kui ka maksustavas elukohariigis on säilitanud oma elukoha viimati nimetatud riigis, tingimusel et see riik on liidu liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõikes osutatud ja oma tegelikus asukohariigis viibivate isikute vallasvara on selles riigis vabastatud pärandimaksust, sellist vara loetakse asuvaks riigis, kus need isikud on maksukohustuslased, olenevalt kolmandate riikide õigustest ning rahvusvaheliste kahekordse maksustamise vältimise kokkulepete sätete võimalikust kohaldamisest.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 14

(endine artikkel 15)

Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määruste abil liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 15

(endine artikkel 16)

Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määruste abil kindlaks liidu ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 11, artikli 12 teise lõigu ja artikli 13 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

Euroopa Liidu juurde akrediteeritud kolmandate riikide esinduste privileegid ja immuniteedid

Artikkel 16

(endine artikkel 17)

Liikmesriik, mille territooriumil on liidu institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud liidu juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 17

(endine artikkel 18)

Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes liidu huvides.

Iga liidu institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi ära võtma alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus liidu huvidega.

Artikkel 18

(endine artikkel 19)

Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 19

(endine artikkel 20)

Artikleid 11–14 ja artiklit 17 kohaldatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja suhtes.

Neid kohaldatakse ka komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 20

(endine artikkel 21)

Artikleid 11–14 ja artiklit 17 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäride ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 3 sätteid kohtunike ja kohtujuristide kohtuliku puutumatuse kohta.

Artikkel 21

(endine artikkel 22)

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Euroopa Investeerimispank on vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samamoodi ei anna Euroopa Investeerimispanga tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Kõnealust panka ja selle institutsioonide põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 22

(endine artikkel 23)

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Euroopa Keskpank on vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Euroopa Keskpanga ja selle organite tegevust, mis on kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei maksustata käibemaksuga.

II LISA liide

MENETLUS EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLLI KOHALDAMISEKS ŠVEITSIS

1. Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll”) tuleb mõista nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgnevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2. Tugiameti vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Toodetele ja teenustele, mida Šveitsist eksporditakse, ei kohaldata Šveitsi käibemaksu. Kui tegemist on toodete ja teenustega, mida tarnitakse Šveitsis tugiametile ametlikuks kasutamiseks, vabastatakse need käibemaksust tagastamise teel vastavalt protokolli artikli 3 teisele lõigule. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu tagastamine toimub selleks ettenähtud Šveitsi ankeedi esitamisel Šveitsi Föderaalse Maksuameti käibemaksu põhiosakonda. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul kuupäevast, mil esitatakse tagastustaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega.

3. Tugiameti personali käsitlevate eeskirjade kohaldamise menetlus

Vastavalt protokolli artikli 12 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt oma siseriikliku õiguse põhimõtetele tugiameti ametnikud ja teised teenistujad nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14) (1) artikli 2 tähenduses föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palga, töötasu ja tasude pealt, mis on makstud ELi poolt ja millele kohaldatakse ELi kasuks liidusisest maksu.

Kõnealuse protokolli artikli 13 kohaldamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.

Tugiameti ametnikel ja teistel teenistujatel ning nende pereliikmetel, kes on ELi ametnikele ja teistele teenistujatele kohaldatava sotsiaalkindlustussüsteemi liikmed, ei ole kohustust liituda Šveitsi sotsiaalkindlustussüsteemiga.

Euroopa Liidu Kohtul on ainupädevus kõigis tugiameti või komisjoni ja tema töötajate vahelisi suhteid käsitlevates küsimustes seoses Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste ning töötingimusi käsitlevate ELi õigusaktide muude sätete kohaldamisega.

(1) EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 371/2009, ELT L 121, 15.5.2009, lk 1.

III LISA

FINANTSKONTROLL ŠVEITSI-POOLSETE TUGIAMETI TEGEVUSES OSALEJATE ÜLE

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Tugiamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad tugiameti tegevuses lepinguosalistena, tugiameti programmides osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid tugiameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse Euroopa Komisjonile või tugiametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas lepingus viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Auditid

1. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1), komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (2) ja muudele käesolevas lepingus osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud toetusesaajatega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nende toetusesaajatega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi tugiameti või Euroopa Komisjoni ametnikud või tugiameti ja Euroopa Komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2. Tugiameti või Euroopa Komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja Euroopa Komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud auditi teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse sõnaselgelt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas lepingus viidatud vahendite rakendamiseks.

3. Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui Euroopa Komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva lepingu kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite läbiviimise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealsed kontrollid

1. Käesoleva lepingu kohaselt on Euroopa Komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (3).

2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab Euroopa Komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolli või teiste pädevate, Šveitsi föderaalse finantskontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3. Šveitsi asjaomaste asutuste soovil viiakse kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised läbi Euroopa Komisjoniga ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides Euroopa Komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks läbiviimiseks.

5. Euroopa Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused seoses selliste rikkumistega, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab Euroopa Komisjon teavitama eespool nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja konsulteerimine

1. Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad ELi ja Šveitsi pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult tugiametit ja Euroopa Komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas lepingus viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Šveitsi õigusaktidega ja ELi institutsioonides rakendatavate vastavate sätetega analoogilisele teabele kehtestatud kaitse. Sellist teavet võib edastada üksnes ELi institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võib tugiamet või Euroopa Komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (4), ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL), Euratom) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (5), ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (6).

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Tugiameti ja Euroopa Komisjoni poolt käesoleva lepingu rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riikidele, kuuluvad täitmisele Šveitsis. Täitekorralduse väljastab Šveitsi valitsuse nimetatud asutus, kes kontrollib vaid korralduse õigsust ning teavitab sellest tugiametit ja Euroopa Komisjoni. Jõustamine toimub vastavalt Šveitsi menetlusnormidele. Täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.

Vastavalt vahekohtuklauslile tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsused on täitmisele pööratavad samadel tingimustel.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23).

(3) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(5) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.