Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” ”

KOM(2011) 681 (lõplik)

2012/C 229/15

Raportöör: Madi SHARMA

Kaasraportöör: Stuart ETHERINGTON

25. oktoobril 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” ”

COM(2011) 681 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 18. aprillil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 481. istungjärgul 23.–24. mail 2012 (24. mai 2012. aasta istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 203, vastuhääli oli 12, erapooletuks jäi 12.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnustab komisjoni pühendumise eest vastutustundliku ettevõtluse tugevdamisele komisjoni poliitikaalgatuste kaudu, mis on strateegia „Euroopa 2020” osana esitatud paketis „Vastutustundlikud ettevõtted” (1).

1.2   Komitee võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjon austab ettevõtja sotsiaalse vastutuse vabatahtlikku iseloomu (mis erineb mittekohustuslikust) ja rõhutab, et ettevõtete tasandil on selles osas edusamme tehtud, tunnistades samas vajadust pandlikkuse järele, mis võimaldaks ettevõtetel innovatiivsed olla.

1.3   Uues ettepanekus uuendatakse ettevõtja sotsiaalse vastutuse mõistet, ent luuakse samal ajal segadust ja jäetakse liiga palju vastuseta küsimusi. Ettepanekus ei ole selgitatud järgmist:

1.4   Komisjoni tegevuskava peegeldab peamiselt ettevõtja sotsiaalse vastutuse endist (ja nüüdseks kõrvale jäetud) mõistet ning selle puhul on tegemist lihtsalt möödunud kümne aasta edendusmeetmete järjega. Arvestades ettevõtja sotsiaalse vastutuse uut mõistet, oleks komitee oodanud uuendatud strateegia uusi aspekte käsitlevaid kavasid, millega julgustada ja toetada ettevõtteid, et nad võtaksid vastutuse ühiskonnale avaldatava mõju eest ning näitaksid oma sidusrühmadele, kuidas nad kavatsevad seda eesmärki saavutada. Selliste kavade puudumisel ei ole komiteel võimalik uuendatud strateegia kohta kuigipalju öelda. Komitee saab vaid võtta teadmiseks, et komisjon kavatseb käesoleva aasta suveks esitada õigusakti ettepaneku kõigi sektorite ettevõtjate esitatava sotsiaalse ja keskkonnalase teabe läbipaistvuse kohta.

1.5   Komitee toetab 2003. aasta direktiivi (2) läbivaatamise algatust ja soovitab, et ettevõtjad, kes rakendavad ettevõtjate sotsiaalset vastutust oma strateegias või teabevahetuses, esitaksid igal aastal sotsiaalset ja keskkonnaalast teavet vastavalt tõenduspõhisuse ja läbipaistvuse meetoditele. See tähendab vastavalt rahvusvahelisel tasandil tunnustatud mõõtmis- ja hindamisvahenditele enam levinud tavade üldisesse kasutusse viimist.

1.6   Komitee tuletab meelde, et mitte mingil juhul ei tohi ettevõtjate sotsiaalse vastutuse tavade eesmärk olla siseriiklike õigusnormide asendamine ega sotsiaaldialoogi menetluse tulemusena sündinud kollektiivlepingute mõju piiramine. Seoses sellega suhtub komitee väga positiivselt ettepanekusse luua andmebaas, et analüüsida sõlmitud rahvusvahelisi raamlepinguid (International Framework Agreements), mis on osa üleilmastumise sotsiaalsest ja keskkonnaalasest reguleerimisest, ja võimaldada järelevalvet nende sisu üle.

1.7   Ettevõtjate sotsiaalne vastutus on kodanikuühiskonna dialoogi katsetamise esmatähtis meede mõnigates ettevõtetes, kuna see pakub ettevõttevälistele sidusrühmadele võimaluse hinnata nende ettevõtete vastutust mõju eest, mida nad avaldavad ühiskonnale.

2.   Sissejuhatus

2.1   25. oktoobril 2011 avaldas Euroopa Komisjon uue teatise „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas”. Strateegias esitatakse saavutatavatest eesmärkidest koosnev tegevuskava elluviimiseks aastatel 2011–2014.

2.2   Ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika uuendamise eesmärgi saavutamiseks sätestatakse teatises järgmised sihid:

2.3   Väljapakutud uue laiendatud mõiste kohaselt on ettevõtja sotsiaalne vastutus „ettevõtja vastutus tema tegevusega ühiskonnale avalduva mõju eest” ning selles mõistes kirjeldatakse paljusid muid aspekte, mis ettevõtted peaksid oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiatesse lisama. Sellega uuendatakse eelmist mõistet, milleks on „põhimõte, mille kohaselt ettevõtjad lõimivad sotsiaal- ja keskkonnaküsimused vabatahtlikult oma äritegevusse ja suhetesse huvirühmadega”

2.4   Komisjon kavatseb jätkuvalt tugineda rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele ja suunistele, tehes koostööd liikmesriikide, partnerriikide ja asjaomaste rahvusvaheliste foorumitega, ning kannustada ettevõtjaid andma neis raamistikes kaugeleminevamaid lubadusi.

3.   Üldmärkused

3.1   Ettevõtjate sotsiaalne vastutus on välja töötatud ettevõtete poolt osana nende ettevõtte strateegiast ning vahendina, mis aitab ettevõtetel osaleda sisemiste ja väliste sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja majanduslike väljakutsetega toimetulekus. Ettevõtjate sotsiaalne vastutus võib aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” rakendamisele ainult siis, kui see töötatakse välja ettevõtete poolt dialoogis eri sidusrühmadega ja kui säilitatakse ettevõtetest lähtuv ja mitteregulatiivne lähenemine.

3.2   Ettevõtja sotsiaalne vastutus tähendab jätkusuutlikku arengut soodustavat lähenemisviisi ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmetest saadav kasu peaks edendama ühiskonnas äriühingute positiivset rolli, mis ulatub kaugemale puhtmajanduslikul huvil põhinevatest väärtustest. Mitte mingil juhul ei tohi ettevõtja sotsiaalset vastutust kasutada õiguslike või rahvusvaheliste vahendite abil tagatud sotsiaalsete õiguste – mis on esmajoones riikide ja valitsuste pädevuses – sotsiaalsete õiguste asendamiseks.

3.3   Raskes majanduslikus ja poliitilises olukorras annab ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitikaalgatus võimaluse ettevõtlusringkondadega positiivselt suhestuda, tingimusel et on selge, et ettevõtja sotsiaalne vastutus on seotud ettevõtjate jõupingutustega ühiskonnale avaldatava positiivse mõju suurendamiseks ja negatiivse mõju vältimiseks või vähendamiseks sellise tegevuse kaudu, mis ei piirdu vaid õiguslike kohustustega. Komitee kordab oma 2006. aasta arvamuses väljendatud seisukohta (3), et ettevõtja sotsiaalne vastutus peab jääma vabatahtlikuks tegevuseks (mis erineb „mitetkohustuslikust”). Komitee leiab, et arutelud ettevõtja sotsiaalse vastutuse teemal tuleks konstruktiivselt ümber kujundada, käsitledes ettevõtjaid ühiskonna sidusrühmana.

3.4   Käesoleva poliitika läbivaatamise raames tuleb tunnistada, et praeguses majanduskliimas on kõigil sidusrühmadel raske. Komisjoni poliitikaettepanekud peaksid täiendama majanduskasvu soodustamise eesmärki kui kvaliteetsete töökohtade ja jõukuse loomise olulist eeltingimust, keskendudes samas vastutustundlikuma ettevõtluse soodustamisele.

3.5   Praeguse ettevõtja sotsiaalse vastutuse alase tegevuse ühiskondlikku mõju mõjutavad selle erinevad sisemised vormid ja stiimulid. Poliitikakujundajad peaksid paremini mõistma erinevaid stiimuleid ja seda, kuidas neid mõjutab ettevõtjate suurus, võimsus, tulu, sektor ja tegevusala. Mitmesuguste erinevatele sektoritele vajalike vahendite ja toetuste kindlakstegemine aitab luua ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika raamistike läbivaatamise protsessile parema aluse. Komitee nõustub komisjoniga, et selle eelduseks, et ettevõtja kannaks vastutust tema tegevusega ühiskonnale avalduva mõju eest, on kohaldatavate õigusaktide ning sotsiaalpartnerite vaheliste kollektiivlepingute austamine.

3.6   Ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmed on levinud seoses üha suurema tähelepanuga keskkonnaküsimustele. See on viinud töötingimused ja sotsiaalsed suhted keskkonnateemadega tasakaalu. Praegust kriisi arvestades peaks komisjon tugevdama ettevõtja sotsiaalse vastutuse sotsiaalset peatükki.

3.7   Ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskavas vaadatakse mööda sotsiaalse majanduse sektori, sh valitsusväliste organisatsioonide olemasolust ja rollist. Komisjon peab tunnistama selle sektori väärtust ja tähtsust ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskavaga suhestumisel, nii sõltumatult kui ka koostöös muude sektoritega, ja hindama ettevõtetega suhete loomisel ettepanekute kaudset mõju sotsiaalse majanduse sektorile.

3.8   Seoses kohustustega, mida EL toetas Rio + 20 konverentsil, rõhutab komitee, et oleks otstarbekas korraldada teadlikkuse tõstmise kampaania muu kui finantsteabe jagamise kohta korrapärase säästva arengu aruande kaudu, mille peaksid avaldama lisaks teatava suurusega (u 500 töötajaga) ettevõtetele ka avalikud haldusasutused ja suured kodanikuühiskonna organisatsioonid. Selline lähenemisviis aitaks suurendada SKP-d täiendavate näitajate, CO2-jalajälje või olelustsükli uurimise olulisust. Kooskõlas Rio konverentsil võetud kohustustega on komitee juba alustanud sellesuunalist tegevust, avaldades oma vastavalt EMASi (keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem) diagnostikavahendile saadud tulemused.

3.9   Eesmärgiga tegutseda sammhaaval, julgustab komitee komisjoni ühtlustama sotsiaalset ja keskkonnaalast hindamist ja teavitamist käsitlevat ELi õigusraamistikku, millele on osutatud praegu läbivaatamisel olevas 2003. aasta direktiivis. Selline kõigi suurettevõtete suhtes kehtiv ELi raamistik, mis seab sotsiaalse vastutuse ettevõtjate strateegiate ja teabevahetusprotsessi keskmesse, peab põhinema rahvusvaheliselt tuntud mõõdikutel ning võtma eeskuju mitmes ELi liikmesriigis juba kehtivatest õigusaktidest.

3.10   Järjest arvukamate heade tavade, nagu näiteks sotsiaalse dialoogi tulemusel sõlmitud lepingute näol on ettevõtjate sotsiaalne vastutus konkreetne näide kodanikega peetava dialoogi kasulikkusest ühiskonna probleemide uurimise ja lahendamise juures. Kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi panus on ülitähtis ettevõtja sotsiaalse vastutuse heade tavade arendamise juures, et kujundada sidusrühmade hinnanguid, kes vajavad kvaliteetset teavet selle kohta, millise hoiaku vastutustundlikud ettevõtjad ja investorid vabatahtlikult on võtnud.

3.11   Komisjoni teatises ei tunnustata naiste väärtust juhatuses ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse puhul ega selle majanduslikku lisaväärtust kogukonnale. Naiste esindatus juhtkonnas ja ettevõtja sotsiaalne vastutus on omavahel seotud sugu arvestava juhtimisviisiga, millel on ettevõtja sotsiaalsele vastutusele positiivne mõju (4).

3.12   Vahendusettevõtted suurendavad ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete kasvupotentsiaali ja ühiskondlikku kasu maksimumini, sobitades strateegiliselt ettevõtjate vajadused ja oskused, nii et tekivad edukad partnerlused, ja nende tegevust tuleks hea tavana rohkem edendada.

3.13   Euroopa Liitu tuleks üles kutsuda edendama ja kaitsma tunnustatud rahvusvahelisi ettevõtja sotsiaalse vastutuse raamistikke. Ettevõtted peaksid neid vahendeid tunnustama, kasutama neid suunistena oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse alases tegevuses ning näitama oma sidusrühmadele, kuidas nad seda teevad.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Ettevõtja sotsiaalse vastutuse mõiste uuendamine

4.1.1   Uue ettepaneku tugevus on ettevõtja sotsiaalse vastutuse ajakohastatud mõiste. Komitee peab siiski vajalikuks, et komisjon täpsustaks, mida mõiste „ettevõte” all mõeldakse, et vältida väärtõlgendusi. Komisjon peaks ka selgitama, millised uued poliitikameetmed uue mõiste alusel välja töötatakse, sh väljakuulutatud seadusandlik algatus. Lisaks peaks komisjon täpsustama oma kava edendada ettevõtja sotsiaalset vastutust erinevates ettevõtlusvormides, nagu suurettevõtted, VKEd ning sotsiaal-majandusettevõtted.

4.1.2   Lisaks sellele märgib komitee, et teatis on ebatäielik, sest selles ei püüta hinnata ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia viimase kümne aasta tulemusi sellest seisukohast, milline on mõju ettevõtete käitumisele, selleks et strateegia kavandatavaid algatusi ja poliitikat paremini põhjendada.

4.1.3   Kavandatud ELi mõiste lisab vabatahtlikkuse käsitusse kohustuse mõiste. Uus mõiste vastab ettevõtja sotsiaalse vastutuse mitmemõõtmelisusele, nagu seda teatises selgitatakse (5).EL peab siiski teadvustama, et liit ei saa luua uut sertifitseerimissüsteemi, mis ei pruugi olla kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, mis juba on kehtestatud ISO 26000 raames. Ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskava peavad arendama ettevõtted koostöös eri sidusrühmadega, et aidata saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärki – arukat ja kaasavat majanduskasvu.

4.1.4   Järjest enam tarnivad tooteid ja teenuseid erinevad avalike teenuste valdkonna organisatsioonid, mis pärinevad erinevatest ettevõtluse, avalik-õiguslike organisatsioonide ja sotsiaalse majanduse sektoritest. Kavandatud mõiste arvestab seda mittetulundusorganisatsioonide aspekti. Siiski tuleb paremini selgitada mõistet ja selle mõju kõigile ettevõtetele, kus ettevõtja sotsiaalset vastutust tuleks rakendada.

4.1.5   Finantskriisi ühiskondlikud tagajärjed näitavad, millist laiemat mõju ettevõtlus võib avaldada. On õige, et ettevõtjad tuleb panna oma tegevuse eest vastutama ja nad peaksid lõimima ettevõtja sotsiaalse vastutuse oma äristrateegiasse, et edendada vastutustundlikumaid tavasid, eriti kriisi ja tugevnenud konkurentsi olukorras. Kuid samas tuleks ettevõtja sotsiaalne vastutuse määratlus ümber sõnastada, et rõhutada ettevõtluse ja ühiskonna vastastikust sõltuvust.

4.1.6   Ettevõtjate ja ühiskonna vahelised sisemised ühendused peavad hõlmama sotsiaaldialoogi ja olema läbipaistvad. Siin on mitmeid ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud ülesandeid.

—   Organisatsiooni (äriühingusisene) kogukond– sisemiste struktuuride korrastamine töötajate heaolu ja arenguga seotud kohustuste täitmiseks.

—   Väliste sidusrühmade kogukond– ettevõtja huvides koostöö tegemine aktsionäridega, klientide ja muude partneritega, sh ametivõimud ja kogukonnad.

—   Kohalik kogukond– hinnangud ja meetmed selleks, et parandada ettevõtluse mõju ümbritsevatele kohalikele kogukondadele ja keskkonnale.

Ettevõtjad peaksid nende seostega arvestama ja võtma ettevõtja sotsiaalse vastutuse aktiivselt omaks kui oma ettevõtluse keskse eesmärgi, selleks et saavutada suurim rahaline ja sotsiaalne väärtus kõigile ühiskonna sidusrühmadele. Kohalike võrgustike taaselustamine (6) annab kõigile ühiskonna sidusrühmadele, sh ametivõimudele kanali suhtlemiseks ja ühiskonna huvides koostöö tegemiseks.

4.1.7   Komisjon ei ole käsitlenud VKEsid just parimal viisil. Puudub seos selle vahel, kuidas komisjon räägib ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskavas ettevõtlusest ja VKEde tegelikust mõjust kogu Euroopa Liidus. Samuti on jäetud kasutamata võimalus luua kõikehõlmav poliitika, mis kajastaks uusi äritegevuse vorme, näiteks internetikaubanduse kasutamist, või seda, kuidas VKEsid ettevõtja sotsiaalsest vastutusest paremini teavitada.

4.1.8   Tegevuskava ettepanekutes on VKEd unarusse jäetud. Teatises ei selgitata, mida „ettevõtja” all silmas peetakse, kuid teatise sõnastus annab mõista, et selle lähtepunktiks on suured äriühingud. Töökohtade ja majanduskasvu loomisel ning Lissaboni lepingus sätestatud konkurentsivõime taotlemisel on VKEdel kogu ELis väga oluline roll – kõiki eri tüüpi ettevõtteid ei saa ühe vitsaga lüüa.

4.2   Ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete kasulikkuse ja stiimulite edendamine

4.2.1   Tähtis on ära tunda ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete taga olevad majanduslikud stiimulid. Teatises on esile toodud mitmesugune kasu ja seda tuleks koos hea tava näidetega paremini tutvustada, et ettevõtjaid teavitada ja julgustada ettevõtja sotsiaalsele vastutusele tugevamalt pühenduma.

4.2.2   Ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete majanduslikku kasu ei tohi siiski üle hinnata. Ettevõtjatel on reklaamimiseks ja tarbija vajaduste mõistmiseks ette nähtud turunduse ja müügi struktuuriüksused. Ettevõtja sotsiaalne vastutus on põhimõtteliselt jätkusuutlikku arengut, sh sotsiaalseid ja keskkonnakaalutlusi arvestavat majanduskasvu soodustav lähenemisviis. Selle taandamine puhtmajanduslikule kasule võib mõjuda kahjulikult, näiteks võidakse sellest poliitikast loobuda, kui tulemused ei vasta rahalistele ootustele.

4.2.3   Riigihangete kasutamine turupõhise stiimulina nõuab hoolikat kaalumist ja sobivat kohaldamist. Sotsiaalsed kriteeriumid, sh ILO standardid, peavad jääma lepingu esemega seotuks, selleks et vältida vaid märgilise tähendusega ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmeid ja tagada kasu ühiskonnale. See võib stimuleerida ka asjakohasemate ja tulemuslikumate ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete taotlemist tööstussektorites.

4.2.4   Väga tähtis on, et lepingute sõlmimise kriteeriumides oleksid sotsiaalsed klauslid sätestatud võimalikult läbipaistvalt. See on hädavajalik, et tagada ühtsel turul asjakohased teenuste hanked ja ausa konkurentsi põhimõtete järgimine. Riigihangete turupõhise stiimulina kasutamise suhtes tuleb konsulteerida konkurentsi peadirektoraadiga.

4.2.5   Komisjoni vastutustundliku ettevõtluse paketis (7) on teise täiendava poliitikasuunana esitatud sotsiaalettevõtluse algatus, kuid selles sisalduvad kesksed võimalused on ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskavas kõrvale jäetud. Karmis majanduskeskkonnas on ettevõtjad ettevaatlikumad kulude suhtes, mis end tagasi ei teeni. Üldiselt nõustutakse, et sotsiaalettevõtjad tuginevad finantsplaneerimisel osaliselt erakapitalile (8) ja seega on sotsiaalsed investeeringud ja mitterahaliste tasuta teenuste pakkumine uutele sotsiaalettevõtjatele viis, kuidas ettevõtjad saavad oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse investeeringutelt teenida rahalist ja sotsiaalset tulu  (9). Mõlemad algatused saavutaksid oma eesmärgid, suurendades samas maksimumini nii kasvupotentsiaali kui ka võimet luua sotsiaalset väärtust.

4.3   Ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete motivatsiooni mõistmine ja toetamine

4.3.1   Praegu esinevad ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmed väga paljudes vormides ja motivatsioon nende taga on väga erinev, mis omakorda mõjutab nende ühiskondlikku mõju. See võib ulatuda aktsionäride huvide ennetavast kaitsest, heategevuslikest annetustest ja sponsorlusest mõnedes liikmesriikides kuni sisulisema tegevuseni, näiteks nende meetmete ja keskse äritegevuse strateegiline sidumine ja ühiskonda muutvad jõupingutused ühiskondlike probleemide algpõhjuste tuvastamiseks ja lahendamiseks (10). Komitee juhib tähelepanu sellele, et uued eeskirjad võivad hakata oma eesmärgile vastu töötama, mõningates riikides peatavad ettevõtjad seetõttu meetmed, millega seoses nõutakse aruandlust.

4.3.2   Poliitikakujundajad peavad mõistma kõnealuste meetmete ulatust, et edendada keskkonda, mis soodustab ettevõtja sotsiaalse vastutuse alast tegevust, millel on strateegilisem ja rohkem ümberkujundav mõju. Nõuded ei peaks taandama ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmeid miinimumstandardiks ja need peaksid jääma vabatahtlikeks käitumisjuhisteks lisaks õigusaktides sätestatud nõuetele.

4.3.3   Jõupingutused tuleks pigem suunata teabevahetuse ja kodanikuühiskonna dialoogi alase tegevuse soodustamiseks kogu ettevõttes, alates selle juhist kuni töötajateni, et saavutada tulemuslikumad ettevõtja sotsiaalse vastutuse programmid ja tugevdada eetilisemat organisatsioonikultuuri. Ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete strateegilisel suunamisel ja elluviimise abistamisel on osutunud edukaks spetsiaalsed juhtrühmad, kuhu kuuluvad juhtivtöötajad.

4.3.4   Põhimõtteliselt on ise- ja kaasregulatsioon hea mõte, kuid tuleb luua mehhanismid tagamaks, et nõuete järgimine ei koormaks soovimatult VKEsid, kui viimased sõlmivad suuremate ettevõtetega lepinguid allhankijate ja tarneahela lülidena. Komisjoni ettepanek koostada heade tavade juhend peaks olema abiks neile, kes soovivad juurutada ettevõtja sotsiaalset vastutust, pidades kohaselt silmas ise- ja kaasregulatsiooni olemust.

4.4   Pühendumine töötajatele ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskavas

4.4.1   Ettevõtja sotsiaalne vastutus on ettevõtte töötajate pühendumiseta ebatõhus. Ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskava tuleks koostada juhtkonna ja töötajate ja vajaduse korral sotsiaalpartnerite koostöös, nii et see esindaks kõnealuse organisatsiooni tõekspidamisi. Ettevõtja sotsiaalne vastutus ulatub nn meeskonnatunde loomisest kaugemale ja strateegia edu seisukohalt on töötajate pühendumus hädavajalik.

4.4.2   Igas ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskavas on väärtuslik roll sotsiaalpartneritel, kes levitavad teavet ja tugevdavad sotsiaaldialoogi. Asjaomastes äriühingutes tuleks luua ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskavad, mis sisaldavad platvorme kollektiivlepingute, läbipaistvuse, teavitamise ja osaleva kaasamise tagamiseks.

4.4.3   Ettevõtja sotsiaalse vastutuse mitmemõõtmelisuse olulised elemendid on inimõigused, töötingimused ja töötavad. Äriühingud peaksid arendama tegevusi, mis ulatuvad kaugemale rahvusvahelistest ja Euroopa õigusnormidest ja suunistest, mis ühest küljest põhinevad kaheksal peamisi inimõigusi käsitleval ILO konventsioonil ning teisest küljest käsitlevad töötajate tervist ja heaolu, ning koolitust. Kõigis ettevõtetes peavad olema eetilised ja õiglased sisemised juhtimisstruktuurid ja need ei saa asendada kollektiivlepinguid.

4.5   Teadmiste vahetus

4.5.1   Üks oluline tegevusvaldkond (kavatsus nr 9) on liikmesriikidevaheline vastastikune õppimine ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika valdkonnas. Eriti tuleks pingutada selleks, et aidata kõigil liikmesriikidel töötada välja ja uuendada oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse riiklikku poliitikat ja õppida varasemast sellealase riikliku poliitika rakendamisest.

4.5.2   Kõik liidu avalik-õiguslikud asutused – riiklikud, piirkondlikud, kohalikud ja ELi institutsioonid – peavad muudele sektoritele eeskuju andmiseks koostama ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia ja seda järgima. See peaks hõlmama tugevat sisemist ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitikat, innovaatiliste ettevõtja sotsiaalse vastutuse mudelite ja meetmete katsetamist, heade tavade jagamise soodustamist ja kohalike võrgustike arengu suunamist kogukonna pühendumise tagamiseks.

4.5.3   Mõnes tööstussektoris võivad paljude sidusrühmade platvormid vahendada äriühingute ja sidusrühmade tõsiseid arutelusid äritavade üle ning soodustada kasulikku heade tavade jagamist ja kogemustest õppimist sektoritesiseselt ja sektoritevaheliselt, pidades seejuures kohaselt silmas asjaomaste poolte autonoomiat platvormi volituste ja tegevuste määratlemisel. Küsitavate äritavade puhul peaks aga olema ka kohtuliku karistuse võimalus.

4.5.4   Tuleb tagada VKEd osalemine sidusrühmade platvormides, sest varem on neis osalenud peamiselt suured äriühingud. Kõigile ettevõtjatele tuleb anda võimalus osaleda, nii et terved sektorid ja olulised valdkonnad oleksid paremini esindatud.

4.5.5   Komitee toetab kavatsust jätkata ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaste haridus- ja koolitusprogrammide rahalist toetamist ja tõsta haridustöötajate ja ettevõtjate teadlikkust ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas (kavatsus nr 8). See on eriti tähtis VKEdele, kes tihti ei ole võimalustest teadlikud või kellel puudub oskusteave ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete rakendamiseks.

4.5.6   Struktuurifondide kasutamist ettevõtja sotsiaalse vastutuse algatuste toetamiseks tuleks väga hoolikalt kaaluda. Tuletame komisjonile meelde kavatsust kärpida järgmises finantsraamistikus struktuurifondide mahtu, mistõttu tuleks kõiki ettevõtja sotsiaalse vastutuse algatustele eraldatud vahendeid kasutada väga selgetel, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega ning regionaalarengu toetamisega seotud eesmärkidel. Need vahendid peaksid minema ainult piiratud võimsuse ja rahaliste vahenditega ettevõtjatele, näiteks VKEdele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et aidata arendada ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitikat ja pühendumist.

4.5.7   Tuleks toetada ja arendada teabeportaale, et aidata ettevõtetel ja e-kaubandusega tegelevatel äriühingutel luua kontakte ja tekitada ligipääsetav platvorm hea tava, oskuste ning rahaliste ja mitterahaliste vahendite tulemuslikuks vahetuseks ühiskonna huvides.

4.6   Ettevõtja sotsiaalne vastutus ja partnerid sotsiaalse majanduse sektorist

4.6.1   Ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitikaalgatuses on selgelt mööda vaadatud kodanikuühiskonna sektorist. Kodanikuühiskonna organisatsioonid pakuvad vastutustundliku äristrateegia, juhtimise ja foorumite mudeleid ja osalevad sageli ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonna tegevuses. Teatises ei uurita kuigi üksikasjalikult suhteid tulundus- ja mittetulundussektorite vahel.

4.6.2   Sektorite koostööl on pikk ajalugu ja seda tuleks ka edaspidi soodustada. Komitee usub, et „äriühingute sotsiaalne pühendumus on oluline alus kodanikuühiskonna institutsioonide loomisel ja säilitamisel” (11).

4.6.3   Sisulisemate ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete soodustamiseks tuleks edendada partnerluse vastastikust kasu. Vajaduste ja oskuste kokkuviimine partnerluse raames soodustab tulemuslikumat ja kasulikku sotsiaalset ja majanduslikku mõju kogukondadele ja ettevõtjatele. Muudelt sektoritelt saadava toetuse ulatuse suurendamisel on tähtis edendada mitterahalise toetuse vorme, see aitab ettevõtja sotsiaalse vastutuse võimalustest strateegilisemalt mõelda. See hõlmab näiteks töötajate vabatahtliku töö toetamist, tasuta teenuste osutamist, mitterahalisi annetusi, st ruumid ja seadmed.

4.6.4   Partnerluse edukal toimimisel on oluline sektoritevaheline teabevahetus. Vahendusettevõtted (12) aitavad kahe sektori äritavasid kooskõlastada ja lihtsustada ning kultuurilisi erinevusi ületada. Nende teenuseid tuleks toetada ja ettevõtjatele hõlpsamini kättesaadavamaks muuta, et aidata ületada tõkked sektoritevahelise ühise väärtuse saavutamisel ja tõelisel pühendumisel ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmetele.

4.7   Rahvusvahelised suunised ja lepingud

4.7.1   ILO on kinnitanud õiguste põhialusena üleilmsel tasandil kaheksa peamist konventsiooni. Liikmesriigid on need peamised konventsioonid juba ratifitseerinud. EL saab näidata oma toetust, tagades, et ka kolmandad riigid neid kokkuleppeid järgivad.

4.7.2   Komitee toetab jõuliselt komisjoni kavatsust viia ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamine täielikult kooskõlla olemasolevate ülemaailmsete mehhanismidega, eriti uuendatud OECD suunistega, ILO rahvusvahelisi ettevõtteid ja sotsiaalpoliitikat käsitleva deklaratsiooniga, ISO 26000 standardiga ning ÜRO äritegevuse, inimõiguste juhtpõhimõtetega ning rahvusvaheliste raamlepingutega. Palume komisjonil selgitada, kuidas täpselt komisjon seda saavutada kavatseb.

4.7.3   OECD suunised on vastu võetud 42 riigis, kellest 24 on ELi liikmesriigid. Suunised sisaldavad ainulaadset järelmeetmete mehhanismi, milleks on riiklik kontaktpunkt, mis vastutab suuniste levitamise eest ja käsitleb toimunud või väidetavaid rikkumisjuhtumeid. Seetõttu soovitab komitee eraldada ELi uuendatud ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia raames vahendeid OECD suunistega seotud suutlikkuse arendamiseks, samuti soovitab komitee komisjonil ja liikmesriikidel suurendada neis riiklikes kontaktpunktides sotsiaalpartnerite mõju.

4.7.4   Komitee usub, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika peaks keskenduma ettevõtjatele strateegiliste suuniste andmisele, sest ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete järelevalve rohkem kui 1 000 töötajaga ettevõtetes (kavatsus nr 10) ei ole praktiline ja nõuab ELilt suuri rahalisi vahendeid.

(1)  COM(2011) 685 final.

(2)  Neljas direktiiv raamatupidamise aastaaruannete kohta 2003/51/EÜ

(3)  ELT C 325/53-60, 30.12.2006.

(4)  Vt: http://newsforchangingtimes.com/2012/02/17/women-boardroom-csr-un-women-ingrid-kragl/

(5)  COM(2011) 681 final, lk 7.

(6)  ELT C 175/63-72, 28.7.2009.

(7)  COM(2011) 681 final.

(8)  ELT C 24/1, 28.1.2012

(9)  COM(2011) 682 final, lk 6.

(10)  www.csrinternational.org

(11)  EÜT C 125/44, 27.5.2002 (eesti keeles puudub)

(12)  Vahendusettevõtted on vahendusega tegelevad ettevõtted, kes loovad kontakte erinevate sektorite organisatsioonide vahel ja vahendavad tulemuslikumaid töösuhteid, viies kokku vajadused, oskused ja ressursid. Üks näide selle kohta on Pilot Light – http://www.pilotlight.org.uk.