EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.3.2016

COM(2016) 157 final

2016/0084(COD)

Ringmajanduse pakett

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1170/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 64 final}
{SWD(2016) 65 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1.Ettepaneku eesmärk on lahendada turul esinevad olulised probleemid, mis tuvastati esmakordselt määruse (EÜ) nr 2003/2003 (edaspidi „kehtiv väetisemäärus”) järelhindamise käigus 2010. aastal 1 . Ettepanekut peetakse ka üheks peamiseks seadusandlikuks ettepanekuks ringmajanduse tegevuskava raames 2 .

Esimene põhjus ja eesmärk

2.Uuenduslikel väetisetoodetel, mis sisaldavad sageli toitaineid või biojäätmetest või muust teisesest toorainest saadud orgaanilist ainet kooskõlas ringmajanduse mudeliga, on lahknevate riiklike eeskirjade ja standardite tõttu sageli probleeme juurdepääsul siseturule.

3.Kehtiva väetisemäärusega tagatakse kõnealuse määruse I lisa tooteliikide hulka kuuluva ühtlustatud toodete klassi vaba liikumine siseturul. Selliste toodete puhul võib kasutada märget „EÜ väetis”. Ettevõtjad, kes soovivad turustada muid kui EÜ väetise tüüpi tooteid, peavad kõigepealt saama uue tüübikinnituse kõnealust lisa muutva komisjoni otsuse kaudu. Põhimõtteliselt on kõik kehtivasse väetisemäärusesse lisatud tooteliigid tavapärased mineraalväetised, mis on tavaliselt saadud kaevandamise või keemilise tehnoloogia abil kooskõlas lineaarse majanduse mudeliga. Samuti on näiteks lämmastikväetiste tootmisel kasutatavad keemilised protsessid nii energiakulukad kui ka CO2-mahukad.

4.Ligikaudu 50 % praegu turul olevatest väetistest jäävad määruse kohaldamisalast välja. See kehtib mõne mineraalväetise ja praktiliselt kõikide orgaanilisest materjalist valmistatud väetiste kohta, nagu loomsed või muud põllumajanduslikud kõrvaltooted või toiduahelast ringlusse võetud biojäätmed. Teadusuuringud, innovatsioon ja investeeringud arenevad praegu kiiresti ja edendavad ringmajanduse arengut, luues kohalikke töökohti ja väärtustades ELi-siseselt hangitud teiseseid tooraineid, mida oleks muidu kasutatud otse maapinnal või ladustatud prügilas, mis põhjustab tarbetut eutrofeerumist ja kasvuhoonegaaside heidet. Väetisetööstuses on praegu suundumus teenusekomponendi suurenemisele, millega kaasneb järjest sagedamini toodete kohandamine vastavalt väetise kasutamiseks mõeldud pinnase analüüsile. Euroopa VKEd ja muud ettevõtted on nimetatud suundumuse arendamisest üha rohkem huvitatud. Orgaanilisi väetisi sisaldavate kohandatud toodete jaoks sõltub pääs siseturule praegu vastastikusest tunnustamisest ja on seetõttu sageli problemaatiline.

5.Praeguse õigusraamistiku raames on probleem innovaatiliste väetiste jaoks kahetine.

6.Probleemi esimene tahk on asjaolu, et orgaanilisest või teisesest toormaterjalist saadud tooteliikide lisamine kehtivasse väetisemäärusesse on keeruline. Reguleerivad asutused kõhklevad, kuna selliste materjalide koostis ja omadused on üsnagi erinevad. Kehtiv väetisemäärus on selgelt kohandatud esmasest toorainest saadud, täpselt kirjeldatud mineraalväetiste jaoks. Selles puuduvad jõulised kontrollimehhanismid ja tagatised, mis on vajalikud, et luua usaldus toodete vastu, mis on saadud olemuselt erinevatest orgaanilistest või teisestest tooraineallikatest. Lisaks sellele ei ole seos loomsete kõrvalsaaduste ja jäätmete kontrolli käsitlevate kehtivate õigusaktide vahel selge.

7.Selle tulemusena on vastavalt ringmajanduse põhimõtetele saadud väetised ühtlustamata. Paljudes liikmesriikides on selliste ühtlustamata väetiste jaoks olemas üksikasjalikud siseriiklikud eeskirjad ja standardid ja keskkonnanõuded (näiteks raskmetallide saasteainete piirnormid), mida ei kohaldata EÜ väetiste suhtes. Lisaks on vastastikuse tunnustamise kaudu toimuv liikmesriikide vaheline vaba liikumine osutunud eriti raskeks. Selle tulemusena seisab orgaanilistest või teisesest toormest saadud väetiste tootja, kes asub ühes liikmesriigis ja soovib laiendada oma turgu teise liikmesriigi territooriumile, sageli silmitsi selliste haldusmenetlustega, mis muudavad turu laienemise üle jõu käivalt kulukaks. Sellest tulenevalt takistab kriitilise massi puudumine investeeringuid ringmajanduse kõnealusse olulisse sektorisse. Probleem on eriti suur nendes liikmesriikides asuvate tootjate jaoks, kus on väike siseturg võrreldes nende käsutuses olevate orgaanilise, teisese toorme (tavaliselt sõnnik) ülejäägiga.

8.Kokkuvõttes kaldub konkurentsieelis nende väetiste poole, mis on toodetud kooskõlas lineaarse majandusmudeliga ja mitte ringmajandusega kooskõlas olevate ELi-sisest päritolu orgaanilistest või teisestest toormaterjalidest saadud väetiste poole. Konkurentsimoonutus takistab ringmajandusse tehtavaid investeeringuid.

9.Probleemi halvendab veelgi asjaolu, et üks väetise peamistest koostisosadest on fosfaatmaak, mille komisjon on määratlenud kriitilise tähtsusega toorainena. Fosfaatväetiste puhul sõltub EL praegu suuresti väljastpoolt ELi kaevandatud fosfaatmaagi impordist (üle 90 % ELis kasutatavatest fosfaatväetistest imporditakse peamiselt Marokost, Tuneesiast ja Venemaalt). Samas sisaldavad kodumajapidamisjäätmed (eelkõige reoveesete) suures koguses fosforit, mis kooskõlas ringmajanduse mudeliga ringlussevõetuna võiks potentsiaalselt katta ligikaudu 20–30 % ELi fosfaatväetiste vajadusest. Seonduv investeerimispotentsiaal jääb siiski suuresti kasutamata ja see tuleneb osaliselt eelnimetatud raskustest saada juurdepääs siseturule.

10.Probleemi teine, kehtivas väetisemääruse piirangutest tulenev tahk uuenduslike väetiste osas on see, et ka uute, esmasest toormest saadud mineraalväetiste tüübikinnitusmenetlus on pikaajaline ega suuda pidada sammu väetisesektori innovatsioonitsükliga. Seepärast on peetud vajalikuks vaadata põhjalikult läbi ja ajakohastada regulatiivne meetod, et suurendada paindlikkust seoses toodetele esitatavate nõuetega ja hoida samal ajal inimeste, loomade ja taimetervise, ohutuse ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel. Sellega seotud kaalutlusi käsitletakse üksikasjalikult 3. osas. Järelhindamiste tulemused, sidusrühmadega konsulteerimine ja mõju hindamine.

11.Algatuse peamine poliitiline eesmärk on seega soodustada kooskõlas ringmajanduse mudeliga ELi-sisest päritolu orgaanilistest või teisesest toormest saadud väetiste mahukat tootmist ELis, muutes jäätmed taimedele toitaineteks. Ettepanekus esitatakse õigusraamistik, mis lihtsustab selliste väetiste juurdepääsu siseturule radikaalselt ning loob seeläbi neile väetistele võrdsed võimalused väetistega, mis on toodetud kooskõlas lineaarse majandusmudeliga ja saadud kaevandamise või keemilise tehnoloogia abil. See aitaks saavutada järgmisi ringmajanduse eesmärke:

See aitaks väärtustada teiseseid toormaterjale, parandades toormaterjalide kasutamist ja muutes eutrofeerumise ja jäätmekäitlusega seotud probleemid avaliku ja erasektori ettevõtjate jaoks majanduslikeks võimalusteks.

See suurendaks ressursitõhusust ja vähendaks impordisõltuvust Euroopa põllumajandusele oluliste toormaterjalide (eelkõige fosfor) osas.

See hoogustaks investeeringuid ja innovatsiooni ringmajanduses ja looks seega ELis töökohti.

See aitaks leevendada praegu väetisetööstusele avalduvat survet CO2-heite piiramiseks heitkogustega kauplemise süsteemi raames, võimaldades toota väetisi vähem CO2-heidet tekitavatest lähteainetest.

12.Uuenduslike väetiste senisest suurem tootmine ja nendega kauplemine mitmekesistaks ka põllumajandusettevõtjatele pakutavaid väetisi, aidates muuta toiduainete tootmise senisest kulu- ja ressursitõhusamaks.

Teine põhjus ja eesmärk

13.Kehtiv väetisemäärus ei võimalda tegeleda selliste keskkonnaprobleemidega, mis tulenevad EÜ väetiste tekitatavast saastatusest mullale, sisevetele, merevetele ja lõpuks ka toidule. Selles kontekstis on selgeks probleemiks kaadmiumi sisaldus anorgaanilistes fosfaatväetistes. ELi piirväärtuste puudumisel on mõned liikmesriigid kehtestanud ühepoolsed piirnormid EÜ väetistes sisalduva kaadmiumi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel, tekitades seeläbi turu killustatuse ka ühtlustatud valdkonnas. Sama probleem on saasteainete sisaldus neis väetistes, mille suhtes kohaldatakse praegu riiklikke õigusnorme (näit reoveesetetest saadavad toitained).

14.Algatuse teine poliitiline eesmärk on seega tegeleda nimetatud küsimusega ja kehtestada fosfaatväetistele kaadmiumi ühtlustatud piirnormid. Selliste piirväärtuste sätestamine, mille eesmärk on vähendada väetiste kasutamisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, aitab vähendada kaadmiumi akumuleerumist mullas ning toidu ja vee saastatust kaadmiumiga. Sellega lahendatakse ka turu killustatuse probleem, mis on praegu seotud mõnes liikmesriigis kehtestatud kaadmiumi piirnormidega.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

15.Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks kehtiv väetisemäärus, kuid lubatakse juba ühtlustatud väetistel jääda turule tingimusel, et need täidavad uued ohutus- ja kvaliteedinõuded. Selles määratakse kindlaks tingimused, mille alusel jäätmetest või loomsetest kõrvalsaadustest toodetud väetised vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1069/2009 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) 3 ja direktiivis 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) 4 sätestatud kontrollikohustused ja mis võimaldab neil turul vabalt liikuda CE-märgisega väetistena. See täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), 5 mille kohaldamist jätkatakse väetisetoodetesse lisatud kemikaalide suhtes.

•Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega

16.Algatus toetab komisjoni töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute tegevuskava, luues sobiva regulatiivse keskkonna reaalmajandusse investeerimiseks.

17.Algatusega antakse eriti oluline ja konkreetne panus komisjoni ringmajanduse paketti. Sellega luuakse võrdsed võimalused kõigi väetisetoodete jaoks ja hõlbustatakse ELi-sisest päritolu teisese tooraine taaskasutamist.

18.Lisaks toetatakse algatusega eesmärki luua süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga, kõrvaldades tõkked teatavate uuenduslike väetiste vabalt liikumiselt ja hõlbustades turujärelevalvet liikmesriikides.

19.Algatus on seotud järgmiste poliitiliste algatustega.

Ringmajanduse pakett: väetisemääruse läbivaatamise eesmärk on luua õigusraamistik, mis võimaldab väetiste tootmist ringlusse võetud biojäätmetest ja muudest teisestest toorainetest kooskõlas biomajanduse strateegiaga, 6 mis hõlmab taastuvate bioloogiliste ressursside tootmist ning selliste ressursside ja jäätmevoogude muundamist lisandväärtusega toodeteks. See annaks hoogu taimetoitainete ELi-sisesele hankimisele. Taimetoitained, sealhulgas kriitiline tooraine fosfor, on jätkusuutliku Euroopa põllumajanduse seisukohast hädavajalikud. Samuti aitaks see kaasa jäätmehierarhia paremale rakendamisele, minimeerides prügilasse ladestamist või biojäätmete energiakasutust ja lahendades seeläbi sellega seonduvad jäätmekäitluse probleemid.

Ühtse turu strateegia: nagu eespool kirjeldatud, kujutavad praegu ühtlustamisaktidega hõlmamata väetistele kehtivad ranged ja liikmesriigiti erinevad õigusraamistikud endast tuntud tõket väetiste liikumisele siseturul. Ehkki ettevõtjad peavad liikmesriikide erinevaid õigusnorme uutele turgudele sisenemist tõkestavaks asjaoluks, on õigusnormid liikmesriikide arvates hädavajalikud toiduahela ja keskkonna kaitsmise seisukohast. Kõnealuste tervise ja keskkonnaga seotud probleemide tõttu on vastastikune tunnustamine ühtlustamata väetiste valdkonnas osutunud eriti raskeks ja ettevõtjad on taotlenud võimalust saada juurdepääs kogu siseturule, järgides ühtlustatud õigusnorme, mis lahendaksid need probleemid ELi tasandil.

„Horisont 2020”: ettepanekul on potentsiaal stimuleerida asjaomaseid teadusuuringuid, mis on algatatud teise ühiskondliku väljakutse („Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus”) ja viienda ühiskondliku väljakutse („Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained”) raames, mille eesmärk on muu hulgas leida uuenduslikke lahendusi jäätmetest, reoveest ja biojäätmetest saadud ressursside tõhusamaks ja turvalisemaks taaskasutamiseks ning õhutada uurijaid töötama välja uuenduslikke tooteid, mis vastaksid turu nõudlusele, ühiskonna vajadustele ja keskkonnakaitsealastele tegevuspõhimõtetele. Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte on muu hulgas kindlaks määranud, et fosfori ringlussevõtmine väetiste tootmise eesmärgil on (orgaaniliste) jäätmete seisukohast arenev ja majanduslikult paljulubav uus väärtusahel 7 . Selliste väetiste hõlbus juurdepääs siseturule oleks kõnealuste eesmärkide saavutamise ja teadusuuringute tulemuste turuletoomise eeldus.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

20.Ettepaneku eesmärk on parandada väetisetoodete siseturu toimimist ja seetõttu käsitletakse selles probleeme, mis tuvastati esmakordselt kehtiva väetisemääruse järelhindamise käigus 2010. aastal. Seetõttu on õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis on ka kehtiva väetisemääruse õiguslik alus.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

21.Kavandatud meetme esimene eesmärk on edendada tootmisse tehtavaid investeeringuid ning tõhusate, turvaliste ja uuenduslike, kooskõlas ringmajanduse mudeli ja biomajanduse strateegiaga orgaanilistest või teisestest toorainetest toodetud väetiste omaksvõtmist, aidates kogu siseturule juurdepääsu kaudu kaasa selliste toodete kriitilise massi saavutamisele. Tõhusam kasutamine selliste väestiste tootmisel võib tuua olulist keskkonna-alast kasu, vähendada sõltuvust kriitiliste toorainete impordist väljastpoolt ELi ning pakkuda põllumajandustootjatele mitmekesisemaid kvaliteetseid väetisetooteid. Praegu kujutavad liikmesriigiti erinevad õigusraamistikud endast tõkkeid selliste toodete vabale liikumisele. Selliseid tõkkeid ei saa kõrvaldada liikmesriikide ühepoolse tegevuse kaudu. Eelkõige on selles valdkonnas osutunud eriti raskeks vastastikune tunnustamine, mis on järjest olulisem takistus, kuna huvi orgaanilistest või teisestest toorainetest toodetud kvaliteetsete väetiste tootmise ja nendega kauplemise vastu pigem suureneb. Teisest küljest võiksid ELi meetmed tagada selliste väetiste vaba liikumise, luues ühtlustatud kvaliteedi-, turvalisus- ja keskkonnakriteeriumid.

22.Teine eesmärk on tegeleda pinnase ja toidu kaadmiumiga saastumise probleemiga, mis tuleneb väetiste kasutamisest. Kuna suurem osa väetisi, mis seda probleemi põhjustavad (muu hulgas anorgaanilised fosfaatväetised), on juba ühtlustatud, ei saa liikmesriigid seda eesmärki ühepoolselt saavutada. Teisest küljest võivad kogu ELi hõlmavad piirnormid tõhusalt vähendada ühtlustatud väetisetoodetes sisalduvaid saasteaineid, nii et nende tase oleks turvalisem.

•Proportsionaalsus

23.Meetme esimene eesmärk on edendada tõhusate, turvaliste ja uuenduslike, kooskõlas ringmajanduse mudeliga orgaanilistest või teisestest toorainetest toodetud väetiste tootmisse tehtavaid investeeringuid, millega kaasneks kasu keskkonnamõju seisukohast, väheneks sõltuvus impordist ning suureneks kvaliteetsete toodete pakkumise mitmekesisus. Algatuse eesmärk on selliste toodete kriitilise massi saavutamine siseturu kaudu. Ühtlustamata väetiste vastastikune tunnustamine on senini osutunud eriti raskeks, samas kui tooteid käsitlevad ühtlustamisõigusaktid on olnud tõhus viis tagada mineraalväetistele juurdepääs siseturule. Seetõttu järeldatakse, et orgaanilistest või teisestest toorainetest toodetud väetisi hõlmavad tooteid käsitlevad ühtlustamisõigusaktid ei lähe kaugemale, kui on vajalik õiguskindluse tagamiseks ringmajandusse tehtavate suuremahuliste investeeringute edendamisel. Käesolevas ettepanekus valitud regulatiivne meetod jätab ettevõtjatele maksimaalse paindlikkuse uute toodete turulelaskmisel, ilma et tehtaks järeleandmisi turvalisuses ja kvaliteedis. Lisaks annab ettepanek liikmesriikidele vabad käed ühtlustamata väetiste turulelubamiseks, võtmata sealjuures suuremaid turgusid otsivatelt ettevõtjatelt võimalust otsustada harmoneeritud õigusraamistikuga kaasnevate hüvede kasuks.

24.Määrust peetakse kõige sobivamaks vormiks, et ühtlustada tooteid sellises tehniliselt keerukas ja potentsiaalselt toiduahelale ja keskkonnale mõju avaldavas valdkonnas nagu väetised. Seda järeldust toetab asjaolu, et ka kehtiv väetisi käsitlev ühtlustamisõigusakt on määruse vormis.

25.Teise eesmärgi (tegeleda pinnase ja toidu kaadmiumiga saastumise probleemiga, mis tuleneb selliste väetiste kasutamisest, millest paljud on juba ühtlustatud) puhul peetakse maksimumtasemete kehtestamist tooteid käsitlevates õigusaktides tõhusaks vahendiks, et tegeleda probleemi põhjusega. Majanduslikku mõju peetakse proportsionaalseks eesmärgiga hoida ära pinnase pöördumatu saastumine, mis mõjutab praegusi ja tulevasi põllumajandustootjate ja toidu tarbijate põlvkondi.

26.Proportsionaalsust käsitletakse lähemalt mõjuhinnangu punktis 4.2.2.

•Vahendi valik

27.Määrust peetakse kõige sobivamaks vormiks, et ühtlustada tooteid sellises tehniliselt keerukas ja potentsiaalselt toiduahelale ja keskkonnale mõju avaldavas valdkonnas nagu väetised. Seda järeldust toetab asjaolu, et ka kehtiv väetisi käsitlev ühtlustamisõigusakt on määruse vormis.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMINE JA MÕJUHINNANGUD

•Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

28.Kehtiva väetisemääruse järelhindamisel, mis viidi läbi 2010. aastal, jõuti järeldusele, 8 et määrus on saavutanud tõhusalt eesmärgi lihtsustada ja ühtlustada õigusraamistikku seoses suure osaga väetiseturust.

29.Kuid hindamise käigus järeldati ka, et määrus võiks olla tõhusam uuenduslike väetiste edendamisel ning et kohandusi oleks vaja ka keskkonna paremaks kaitsmiseks. Lisaks osutas hindamine seoses praegu määruse kohaldamisalast välja jäävate orgaaniliste väetistega, et ei ettevõtjad ega liikmesriikide ametiasutused ei pidanud vastastikust tunnustamist kõige sobivamaks vahendiks vaba liikumise tagamiseks, kuna väetised on tooted, mille puhul toote kvaliteedi, keskkonna ja inimtervisega seotud probleemid õigustavad rangeid eeskirju.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

30.Kogu 2011. aastal alanud ettevalmistava etapi jooksul viidi liikmesriikide ja muude sidusrühmadega läbi ulatuslikud konsultatsioonid, eelkõige väetiste töörühma raames 9 . 2015. aasta mais avaldatud avalik konsultatsioon ringmajanduse kohta sisaldas küsimusi väetiste teemal 10 . Sidusrühmasid kutsuti ka andma tagasisidet väetisemääruse läbivaatamise tegevuskava kohta, mis avaldati 22. oktoobril 2015 11 .

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

31.Mõjuhinnangu aruande olemasolev kavand põhineb suurel määral eespool mainitud väetisemääruse järelhindamisel 2010. aastal ja 2011. aastal läbi viidud uuringul võimaluste kohta väetisi käsitlevate ELi õigusaktide täielikuks ühtlustamiseks, kaasa arvatud seoses nende tehnilise teostatavuse, keskkonna-, majandusliku ja ühiskonnale avalduva mõjuga 12 .

32.Fosfori ringlussevõtmist on käsitletud ka seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi uurimisprojektides, mille tulemusi on analüüsitud 4. märtsil 2015 Berliinis peetud õpikoja „Ringmajanduse lähenemisviis fosforile: teadusuuringutest kasutuselevõtmiseni” 13 raames. Üks kindlaks määratud prioriteete on ELi väetisemääruse läbivaatamine, et laiendada selle kohaldamisala teisestest allikatest (nt ringlussevõetud fosfaadid) ja orgaanilistest allikatest saadud toitainetele.

•Mõjuhinnang

33.Ettepanekut toetab mõjuhinnang, mille peamised dokumendid on kättesaadavad järgmise lingi kaudu [Once the IAR is published, insert link to the summary sheet and to the positive opinion of the Regulatory Scrutiny Board]. Mõjuhindamiskomitee arvamust on arvesse võetud, esitades paremad tõendid erinevate riiklike standardite kui turu killustatuse põhjuste kohta, selgitades erinevate hinnatud variantide sisu ja õigustades ettepaneku peamisi mõjusid.

34.Mõjuhinnangus võrreldi praegust olukorda (sellele viidatakse kui 1. variandile) nelja muu poliitikavariandiga (millele viidatakse kui 2.–5. valriandile). 2.–5. variandi raames laiendataks ühtlustamise kohaldamisala orgaanilistest toorainetest toodetud väetistele ja muudele väetistega seotud toodetele ning saasteainetele kehtestataks piirväärtused. Variantide erinevus seisneks eri kontrollimehhanismides: 2. variandi korral jääks väetisemääruse regulatiivne meetod ehk tüübikinnitus samaks. 3. variandi korral asendatakse tüübikinnitus selliste materjalide positiivse ja tervikliku loeteluga, mis on sobivad tahtlikuks lisamiseks väetistesse. 4. variandi puhul saavutatakse vajalik kontroll uue õigusraamistiku kaudu ning ühte vastavushindamismenetlust kohaldatakse kõigi väetiste suhtes. 5. variant põhineks samuti uuel õigusraamistikul, kuid vastavushindamismenetlus varieeruks materjalide kategooriate kaupa. Kõigi nelja variandi (2.–5. variant) puhul uuriti ka, kas ühtlustamine peaks olema kohustuslik kõigi teatava toimega toodete puhul või võiksid väetised järgida ühtlustatud õigusakte vabatahtlikkuse alusel, mis oleks alternatiiv kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele ja vastastikusele tunnustamisele, nagu see on praegu mineraalväetiste puhul.

35.Lõplik ettepanek vastab 5. variandile, mida on täiendatud vabatahtliku ühtlustamise variandiga. Seda peeti parimaks poliitikavariandiks, kuna see tooks kaasa haldusmenetluste lihtsustamise, eelkõige hästi identifitseeritud, esmasest toorainest toodetud väetisetoodete puhul, ning tagaks paindlikkuse, kindlustades samal ajal, et ühtlustatud väetisetoodete kasutamine ei kujuta endast vastuvõetamatuid riske tervisele või keskkonnale.

36.Ettepanek mõjutab peamiselt selliseid kooskõlas ringmajanduse mudeliga orgaanilistest või teisestest toorainetest toodetud uuenduslike väetiste tootjaid, kes suudavad saavutada kriitilise massi märkimisväärselt lihtsustatud juurdepääsu kaudu siseturule. Sellised tootjad saavad algatusest kasu eelkõige neis liikmesriikides, kus uute väetiseliikide siseturg ei ole piisavalt suur.

37.See mõjutab ka erasektori ja avaliku sektori taaskasutavaid ettevõtteid (nagu näiteks reoveepuhastusjaamade käitajad või komposti ja kääritussaadusi tootvad jäätmekäitlusjaamad), kes saavad võimaluse oma toodangu väärtustamiseks ja seega lihtsustatakse sellisesse taristusse tehtavaid investeeringuid.

38.Paljude liikmesriikide ametiasutuste töökoormus väheneb, kui väetiste registreerimise või lubade andmise riiklikud süsteemid asendatakse osaliselt või täielikult ELi-üleste kontrollimehhanismidega.

39.Lisaks on tõenäoline, et põllumajandustootjatele ja muudele väetisetarbijatele pakutavate toodete mitmekesisus suureneb, samal ajal kui üldsus on paremini kaitstud pinnase, vee ja toidu saastumise eest.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

40.Ettepanekuga lihtsustatakse ja vähendatakse nende väetisetootjate halduskoormust, kes otsivad siseturul juurdepääsu rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumile, kuna selline juurdepääs ei sõltu enam vastastikusest tunnustamisest. Samal ajal välditakse turulepääsu keelamist või piiramist sellistele tootjatele, kelle eesmärk ei ole vastata ELi tasandi õigusnormidele, jättes võimaluse pääseda liikmesriikide turgudele vastavalt liikmesriikide õigusnormidele ja vastastikusele tunnustamisele.

4.MÕJU EELARVELE

41.Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet. Euroopa Komisjoni personali- ja haldusressursid jäävad kehtiva väetisemääruse rakendamise ja järelevalvega võrreldes samaks.

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

42.Euroopa Komisjon abistab ja jälgib liikmesriike määruse rakendamisel. Samuti analüüsib komisjon vajadust suuniste, standardite või kavade järele, millega tõendada väetisetoodete keskkonnasäästlikkust, võimaldades seeläbi kanda tootemärgistele väiteid keskkonnasäästlikkuse kohta.

43.Lisaks kavatseb komisjon lisada määruse lisadesse täiendavad koostisainete kategooriad, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ning võimaldada turvaliste ja tõhusate väetiste tootmist taaskasutusse võetud teisesest toorainest, nagu näiteks biosüsi, tuhk ja struviit. Samuti vaatab komisjoni lisades esitatud nõudeid pidevalt läbi ning muudab neid vajaduse korral, et tagada inimeste-, loomade või taimetervise ja ohutuse või keskkonna piisav kaitse.

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

44.Kavandatava määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted, samuti CE-märgisega väetisetoodete vaba liikumise ja turustatavuse aluspõhimõtted. Tootenõudeid käsitlevad sätted viitavad I ja II lisale, mis sisaldavad sisulisi nõudeid lõpptoodete kategooriatele kooskõlas nende kavandatava toimega (I lisa) ning selliste koostisainete kategooriatele, mis võivad sisalduda CE-märgisega väetisetoodetes (II lisa). Samuti viitavad kõnealused sätted III lisale, kus on sätestatud märgistusnõuded.

45.2. peatükis sätestatakse turul kättesaadavate, CE-märgisega väetisetoodete tootmises osalevate ettevõtjate kohustused.

46.3. peatükis sätestatakse CE-märgisega väetisetoodete peamised vastavuspõhimõtted. Selles viidatakse IV lisale, mis kirjeldab üksikasjalikult CE-märgisega väetisetoodete suhtes kohaldatavaid vastavushindamismenetlusi sõltuvalt väetiste koostisainete kategooriatest ja toimekategooriatest. Samuti viidatakse 3. peatükis V lisale, kus on sätestatud ELi vastavusdeklaratsiooni näidise ülesehitus.

47.4. peatükis kehtestatakse sätted teavitatud asutuste kohta ja 5. peatükis turujärelevalvet käsitlevad sätted. 6. peatükis sätestatakse tingimused, mille alusel komisjon võib vastu võtta delegeeritud ja rakendusakte ning 7. peatükis lõppsätted.

2016/0084 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1170/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 14 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Väetiste siseturul kättesaadavaks tegemist käsitlevad tingimused on osaliselt ühtlustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 15 kaudu, milles käsitletakse peaaegu eranditult väetisi, mis on saadud kaevandatud või keemiliselt toodetud anorgaanilistest materjalidest. Väetamiseks on vaja kasutada ka ringlussevõetud või orgaanilisi materjale. Kehtestada tuleks ühtlustatud tingimused, mille alusel sellistest ringlussevõetud või orgaanilistest materjalidest saadud väetised saab kättesaadavaks teha kogu siseturul, et luua oluline stiimul nende kasutamiseks. Seetõttu tuleks ühtlustamise kohaldamisala laiendada, et kaasata ringlussevõetud ja orgaanilised materjalid.

(2)Teatavaid tooteid kasutatakse koos väetistega toitainete omastamise tõhususe parandamiseks. Tänu neile väheneb kasutatavate väetiste kogus ja seeläbi ka nende keskkonnamõju. Selleks et lihtsustada toodete vaba liikumist siseturul, peaksid ühtlustamisega olema hõlmatud mitte ainult väetised ehk tooted, mis varustavad taimi toitainetega, vaid ka taimede toitainete omastamise tõhususe parandamiseks mõeldud tooted.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 16 on sätestatud eeskirjad vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta, toodete turujärelevalve raamistik ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ning CE-märgise kasutamise üldpõhimõtted. Kõnealust määrust tuleks kohaldada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete suhtes, tagamaks et kaupade vabast liikumisest liidus kasu saavad kaubad täidaksid nõuded, mis tagavad avalike huvide, nagu tervis ja ohutus üldisemalt, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse, kõrgetasemelise kaitse.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ 17 on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada ühtne alus nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 2003/2003 asendada võimaluste piires kooskõlas kõnealuse otsusega koostatud määrusega.

(5)Erinevalt enamikust teistest liidu õiguses sätestatud toodete ühtlustamismeetmetest ei takista määrus (EÜ) nr 2003/2003 ühtlustamata väetiste kättesaadavaks tegemist siseturul siseriikliku õiguse ja aluslepingu üldist vaba liikumist käsitlevate eeskirjade kohaselt. Kuna teatavad tooteturud on väga kohalikud, peaks see võimalus säilima. Ühtlustatud eeskirjade järgimine peaks seega jääma vabatahtlikuks ja seda tuleks nõuda ainult selliste toodete puhul, mis on ette nähtud taimede varustamiseks toitainetega või taimede toitainete omastamise tõhususe parandamiseks ning millel on turul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgis. Seepärast ei tohiks käesolevat määrust kohaldada toodete suhtes, millel ei ole turul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgist.

(6)Toodete eri funktsioonid eeldavad eri tooteohutus- ja kvaliteedinõudeid, mis on kohandatud eri otstarbekohasele kasutamisele. Seepärast tuleks CE-märgisega väetisetooted jagada eri toimekategooriatesse, millest igal on oma ohutus- ja kvaliteedinõuded.

(7)Samuti eeldavad eri koostisained erinevaid töötlemisnõudeid ja kontrollimehhanisme, mis on kohandatud koostisainete potentsiaalsele ohtlikkusele ja varieeruvusele. CE-märgisega väetisetoodete koostisained tuleks seega jagada eri kategooriatesse, millest igal on oma protsessidega seotud nõuded ja kontrollimehhanismid. Turul peaks olema võimalik teha kättesaadavaks CE-märgisega väetisetoode, mis sisaldab eri koostisaine kategooriatesse kuuluvaid koostisaineid, kui iga aine vastab selle kategooria nõuetele, kuhu see kuulub.

(8)CE-märgisega väetisetoodetes sisalduvad saasteained, näiteks kaadmium, võivad kujutada ohtu inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale, kuna need kuhjuvad keskkonnas ja sisenevad toiduahelasse. Seepärast tuleks nende sisaldust sellistes toodetes piirata. Lisaks tuleks biojäätmetest saadud CE-märgisega väetisetoodetes sisalduvate lisandite –eelkõige polümeerid, aga ka metall ja klaas – esinemist takistada või piirata tehnilise teostatavuse piires, avastades sellised lisandid liigiti kogutud biojäätmetes enne töötlemist.

(9)Kõigile käesoleva määruse nõuetele vastavatel toodetel peaks olema lubatud vaba liikumine siseturul. Kui CE-märgisega väetisetoote üks või mitu koostisainet kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 18 kohaldamisalasse, kuid saavutab tootmisahelas punkti, pärast mida see ei kujuta enam märkimisväärset ohtu inimeste või loomade tervisele (edaspidi „tootmisahela lõpp-punkt”), oleks toote suhtes kõnealuse määruse sätete jätkuv kohaldamine tarbetu halduskoormus. Seepärast tuleks sellised väetisetooted jätta kõnealuse määruse nõuete kohaldamisalast välja. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1069/2009 vastavalt muuta.

(10)Vastavalt määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud menetlustele tuleks kindlaks määrata iga loomseid kõrvalsaadusi sisaldava asjaomase koostisaine tootmisahela lõpp-punkt. Kui käesoleva määrusega reguleeritud tootmisprotsess algab enne, kui tootmisahela lõpp-punkt on saavutatud, tuleks CE-märgisega väetisetoodete suhtes korraga kohaldada nii määruse (EÜ) nr 1069/2009 kui ka käesoleva määruse protsessidega seotud nõudeid, mis tähendab seda, et kui sama näitajat reguleeritakse mõlema määrusega, kohaldatakse rangemat nõuet.

(11)Kui loomsetest kõrvalsaadustest saadud CE-märgisega väetisetoodetest tuleneb oht inimeste või loomade tervisele, peaks olema võimalik võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 19 kohaseid kaitsemeetmeid samal viisil nagu muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud tootekategooriate puhul.

(12)Kui üks või mitu CE-märgisega väetisetoote koostisainet kuulub määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse, kuid ei ole jõudnud tootmisahela lõpp-punkti, oleks eksitav sätestada käesolevas määruses CE-märgise andmine tootele, kuna sellise toote turul kättesaadavaks tegemise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid. Seetõttu tuleks sellised tooted käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(13)Teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ 20 tähenduses taaskasutusse võetud jäätmete puhul on täheldatud turu nõudlust nende kasutamiseks väetisetoodetena. Lisaks sellele on vajalikud teatavad nõuded, mis käsitlevad taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavaid jäätmeid, töötlemisprotsesse ja -tehnikat ning taaskasutamistoimingu tulemusel saadud väetisetooteid, et tagada, et kõnealuste toodete kasutamine ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele lõppkokkuvõttes kahjulikku mõju. CE-märgisega väetisetoodete puhul tuleks kõnealused nõuded sätestada käesolevas määruses. Seepärast ei tuleks alates hetkest, mil kõik käesoleva määruse nõuded on täidetud, pidada selliseid tooteid enam jäätmeteks direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses.

(14)Teatavad ained ja segud, mida tavapäraselt nimetatakse agronoomilisteks lisaaineteks, parandavad väetises sisalduvate toitainete vabastamise võimet. Ained ja segud, mis tehakse turul kättesaadavaks eesmärgiga lisada need sel otstarbel CE-märgisega väetisetoodete hulka, peaksid vastama teatavatele tõhususe kriteeriumidele, mille eest vastutab ainete või segude tootja, ja seepärast tuleks neid käesoleva määruse alusel käsitada CE-märgisega väetisetoodetena. Samuti tuleks selliseid aineid või segusid sisaldavate CE-märgisega väetisetoodete suhtes kohaldada teatavaid tõhususe ja ohutuse kriteeriume. Seega tuleks ka selliseid aineid ja segusid reguleerida CE-märgisega väetisetoodete koostisainetena.

(15)Teatavad ained, segud ja mikroorganismid, mida tavapäraselt nimetatakse taimede biostimulaatoriteks, ei ole iseenesest toitained, kuid stimuleerivad siiski toitainete omastamist taimede poolt. Kui nende toodetega püütakse parandada üksnes taimede toitainete kasutamise tõhusust, vastupidavust abiootilisele stressile või põllumajanduskultuuride kvaliteedinäitajaid, on nad oma olemuselt lähemal väetisetoodetele kui enamikule taimekaitsevahendite kategooriatele. Seetõttu peaks selliste toodete puhul olema käesoleva määruse alusel võimalik kasutada CE-märgist ja need tuleks jätta välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 21 kohaldamisalast. Määrust (EÜ) nr 1107/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(16)Kui tootel on üks või mitu funktsiooni, millest üks kuulub määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse, peaks toode jääma selliste toodete jaoks kohandatud ja nimetatud määrusega sätestatud kontrolli alla. Juhul kui sellistel toodetel on ka väetisetoote funktsioon, oleks eksitav sätestada nende toodete puhul käesoleva määrusega CE-märgis, kuna taimekaitsevahendi turul kättesaadavaks tegemine eeldab kehtiva turustusloa olemasolu asjaomases liikmesriigis. Seetõttu tuleks kõnealused tooted käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(17)Käesolev määrus ei tohiks takistada selliste liidu kehtivate õigusaktide kohaldamist, mis on seotud tervist, ohutust ja keskkonnakaitset käsitlevate aspektidega ja mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada, ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ, 22 nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, 25 komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006, 26 nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ, 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 98/2013 28 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 29 kohaldamist.

(18)Kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab ainet või segu määruse (EÜ) nr 1907/2006 tähenduses, tuleks selle koostisainete ohutus otstarbekohaseks kasutamiseks kinnitada nimetatud määruse kohaselt registreerimise kaudu. Teabele esitatavate nõuetega tuleks tagada, et CE-märgisega väetisetoote otstarbekohase kasutuse ohutus on näidatud viisil, mis on võrreldav viisiga, mis saavutatakse põllumaade või põllumajanduskultuuride tarbeks kasutamiseks mõeldud toodete puhul muude reguleerimismehhanismide kaudu (eelkõige liikmesriikide riiklik väetiseseadus ja määrus (EÜ) nr 1107/2009). Seega kui turule lastud tegelikud kogused on ettevõtja kohta väiksemad kui 10 tonni aastas, tuleks määruses (EÜ) nr 1907/2006 kindlaks määratud teabele esitatavaid nõudeid ainete 10–100 tonniste koguste registreerimiseks erandkorras kohaldada tingimusena käesoleva määruse kohaselt turul kättesaadavaks tegemise suhtes.

(19)Kui käesoleva määrusega reguleeritud CE-märgisega väetisetoodetes olevate ainete tegelikud kogused on suuremad kui 100 tonni, tuleks määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud teabele esitatavaid täiendavaid nõudeid kohaldada otse nimetatud määruse alusel. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada ka määruse (EÜ) nr 1907/2006 muude sätete kohaldamist.

(20)Eri CE-märgisega väetisetoodetest koosnevat mehaanilist segu, millest iga koostisosa on edukalt läbinud kõnealuse materjali suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavuse hindamise, võib pidada sobivaks CE-märgisega väetisetootena kasutamiseks, kui teatavad mehaanilisest segamisest tulenevad lisanõuded on täidetud. Selleks et vältida tarbetut halduskoormust, peaksid sellised mehaanilised segud seetõttu kuuluma eraldi kategooriasse, mille vastavushindamine peaks piirduma mehaanilisest segamisest tulenevate lisanõuetega.

(21)Ettevõtjad peaksid vastutama CE-märgisega väetisetoodete vastavuse eest käesoleva määruse nõuetele vastavalt oma rollile tarneahelas, et tagada käesoleva määrusega hõlmatud avaliku huvi aspektide kaitse kõrgel tasemel, samuti aus konkurents siseturul.

(22)On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(23)Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote väljatöötamis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks CE-märgisega väetisetoodete vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(24)Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest siseturule sisenevad CE-märgisega väetisetooted oleksid vastavuses käesoleva määrusega ja eelkõige, et tootjad oleksid nende väetisetoodete suhtes rakendanud asjakohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate CE-märgisega väetisetoodete vastavuse käesoleva määruse nõuetele ning ei lase turule CE-märgisega väetisetooteid, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis kujutavad endast ohtu inimeste, loomade või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale. Samuti tuleks sätestada, et kõnealused importijad tagavad, et vastavushindamismenetlused on läbitud ning et CE-märgisega väetisetoodete märgistus ja tootja koostatud dokumentatsioon on riigi pädevatele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(25)CE-märgisega väetisetoote turule laskmisel peaks importija turujärelevalve võimaldamiseks märkima väetisetoote pakendile oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ühenduse võtmiseks.

(26)Kuna levitaja teeb CE-märgisega väetisetoote turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, jälgib ta hoolikalt, et väetisetoote käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt toote vastavust käesolevale määrusele.

(27)Kui ettevõtja laseb CE-märgisega väetisetoote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab CE-märgisega väetisetoodet selliselt, et see võiks mõjutada väetisetoote vastavust käesoleva määruse sätetele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(28)Kuna levitajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, tuleks nad kaasata riigi pädevate asutuste täidetavatesse turujärelevalve ülesannetesse ning neilt tuleks nõuda aktiivset osalemist ja kogu vajaliku teabe andmist kõnealustele asutustele CE-märgisega väetisetoote kohta.

(29)CE-märgisega väetisetoote jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgimissüsteemi abil on turujärelevalveasutustel lihtsam teha kindlaks ettevõtjad, kes tegid nõuetele mittevastavad CE-märgisega väetisetooted turul kättesaadavaks. Teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda sellise teabe ajakohastamist seoses teiste ettevõtjatega, kes on neile või kellele nemad on CE-märgisega väetisetooteid tarninud, kuna selline ajakohastatud teave ei ole neile tavaliselt kättesaadav.

(30)Selleks et hõlbustada ohutus- ja kvaliteedinõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda CE-märgisega väetisetooted, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 30 .

(31)Kui harmoneeritud standardeid pole vastu võetud või kui need ei hõlma piisavalt üksikasjalikult käesolevas määruses sätestatud kvaliteedi- ja ohtusnõuete kõiki elemente, võib nende nõuete rakendamiseks olla tarvis ühetaolisi tingimusi. Seetõttu tuleks komisjonile anda volitused selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, kus kõnealused tingimused sätestatakse ühtsetes kirjeldustes. Õiguskindluse eesmärgil tuleks selgitada, et CE-märgisega väetisetooted peavad sellistele kirjeldustele vastama isegi juhul, kui neid peetakse harmoneeritud standarditele vastavaks.

(32)Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused kontrollida, et turul kättesaadavaks tehtud CE-märgisega väetisetooted vastavad nõuetele, on vaja ette näha vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid kõige vähem rangemast kuni kõige rohkem rangema menetluseni vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlused valida kõnealuste moodulite hulgast. Sellegipoolest on vaja neid mooduleid väetisetoodete eri aspektide arvessevõtmiseks kohandada. Eelkõige on vaja tugevdada kvaliteedisüsteemi ja teavitatud asutuste osalemist teatavate taaskasutusse võetud jäätmetest saadud CE-märgisega väetisetoodete vastavushindamises.

(33)Selleks et tagada, et CE-märgisega kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetised ei ohustaks turvalisust ja et neid ei kasutataks muul kui ettenähtud otstarbel (näiteks lõhkeainetena), tuleks selliste väetiste suhtes kohaldada erinõudeid, mis on seotud detonatsioonikindluse katsetamise ja jälgitavusega.

(34)Selleks et tagada turujärelevalve eesmärgil tõhus juurdepääs teabele, peaks teave vastavuse kohta liidu õigusaktidele, mida kohaldatakse CE-märgisega väetisetoodete suhtes, olema esitatud ühtse ELi vastavusdeklaratsiooni vormis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib kõnealune ühtne ELi vastavusdeklaratsioon olla asjaomastest üksikutest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(35)Vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava kogu menetluse nähtav tulem on väetisetoote vastavust tõendav CE-märgis. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted ja selle seosed muude märgistega on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Tuleks kehtestada CE-märgise kinnitamist käsitlevad erieeskirjad väetisetoodete puhul.

(36)Käesolevas määruses sätestatud teatavate vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(37)On oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma ülesandeid ühesugusel samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(38)Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas määruses sätestatud vastavatele nõuetele.

(39)CE-märgisega väetisetoodete vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks on vaja kehtestada ka nõuded teavitavatele asutustele ja muudele teavitatud asutuste hindamisse, nendest teatamisse ja nende jälgimisse kaasatud asutustele.

(40)Käesolevas määruses kehtestatud süsteemi peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud akrediteerimissüsteem. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(41)Kuna teatavate väetisetoodete koostisainete laad on erinev ja kuna teatav kahju, mis võib tekkida mulla ja taimede kokkupuutel lisanditega, võib olla pöördumatu, peaks määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab selliseid koostisaineid sisaldavate CE-märgisega väetisetoodete vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, olema ainus vahend, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust.

(42)Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Et tagada CE-märgisega väetisetoodete turule laskmisel nõutav kaitsetase, on oluline, et vastavushindamist teostavad alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid vastavushindamistoimingute läbiviimisel samu nõudeid nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(43)On oluline näha ette tõhus ja läbipaistev teavitamismenetlus ja eelkõige kohandada see uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(44)Kuna teavitatud asutuste pakutud teenused võivad olla seotud turul kättesaadavaks tehtud CE-märgisega väetisetoodetega kogu liidus, on asjakohane anda liikmesriikidele ja komisjonile võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul lahendada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad küsitavused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutusena

(45)Turulepääsu lihtsustamise huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlust ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on kõige paremini võimalik saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(46)Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et käesoleva määrusega hõlmatud CE-märgisega väetisetoodete suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju siseturu järelevalve ja siseturule sisenevate toodete kontrolli kohta. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(47)CE-märgisega väetisetooteid tuleks turule lasta ainult juhul, kui need on piisavalt tõhusad ega kujuta endast vastuvõetamatut ohtu inimeste, loomade või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, kui neid säilitatakse nõuetekohaselt ja kasutatakse eesmärgipäraselt, ning põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste korral ehk kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja hõlpsasti prognoositavast käitumisest. Seepärast tuleks kehtestada ohutust ja kvaliteeti käsitlevad nõuded ning asjakohased kontrollimehhanismid. Lisaks ei tohiks CE-märgisega väetisetoodete otstarbekohane kasutamine põhjustada toidu või sööda ebaturvalisust.

(48)Määruses (EÜ) nr 2003/2003 on sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida, kas liikmesriigi võetud meede ohtlikeks peetavate EÜ väetiste suhtes on põhjendatud. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(49)Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses CE-märgisega väetisetoodetega, mis tekitavad vastuvõetamatuid riske inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste väetisetoodete suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(50)Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis. Sel juhul tuleks kohaldada määruses (EL) nr 1025/2012 sätestatud harmoneeritud standardite suhtes ametlike vastuväidete esitamise menetlust. 

(51)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 31 .

(52)Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega nähakse ette, et teavitav liikmesriik võtab vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või enam ei vasta teavituse aluseks olnud nõuetele, kuna sellised õigusaktid ei kuulu määruse (EL) nr 182/2011 artikli 2 lõike 2 reguleerimisalasse.

(53)Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmiseks seoses nõuetele vastavate CE-märgisega väetisetoodetega, mis kujutavad endast vastuvõetamatut ohtu inimeste, loomade või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, kuna sellised õigusaktid kuuluvad määruse (EL) nr 182/2011 artikli 2 lõike 2 reguleerimisalasse. Samal põhjusel tuleks kontrollimenetlust kasutada ka ühtsete kirjelduste vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

(54)Komisjon peaks rakendusakte vastu võttes kindlaks määrama, kas liikmesriikide võetud meetmed seoses nõuetele mittevastavate CE-märgisega väetisetoodetega on õigustatud või mitte. Kuna kõnealused õigusaktid seonduvad küsimusega, kas riiklikud meetmed on õigustatud, ei ole neid õigusakte vaja allutada liikmesriikide kontrollile.

(55)Jäätmete ringlussevõtu valdkonnas toimub paljulubav tehniline areng, näiteks reoveesetetest pärineva fosfori ringlussevõtmine ja väetisetoodete tootmine loomsetest kõrvalsaadustest (näiteks biosüsi). Selliseid materjale sisaldavad või sellistest materjalidest koosnevad tooted võiksid pääseda siseturule tarbetu viivituseta, kui tootmisprotsesse on teaduslikult analüüsitud ja protsessidega seotud nõuded on liidu tasandil kehtestatud. Komisjonile tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et määrata CE-märgisega väetisetoodete või koostisainete jaoks kindlaks laiemad või täiendavad kategooriad, mida saab kasutada selliste toodete tootmisel. Loomsete kõrvalsaaduste puhul tuleks koostisainete kategooriaid laiendada või neid lisada vaid siis, kui tootmisahela lõpp-punkt on määratud kindlaks määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud menetluste kohaselt, kuna loomsed kõrvalsaadused, mille jaoks ei ole sellist lõpp-punkti kindlaks määratud, jäävad nii või teisiti käesoleva määruse kohaldamisalast välja.

(56)Lisaks sellele peaks olema võimalik viivitamata reageerida uutele tähelepanekutele seoses tingimustega, mille kohaselt CE-märgisega väetisetooted peavad olema piisavalt tõhusad ning seoses uute riskihindamistega inimeste, loomade või taimetervise, ohutuse või keskkonna kohta. Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et muuta CE-märgisega väetisetoodete eri kategooriate suhtes kohaldatavaid nõudeid.

(57)Nende õiguste kasutamisel on eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(58)Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(59)On vaja näha ette üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks EÜ väetised, mis on turule lastud määruse (EÜ) nr 2003/2003 kohaselt enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, ilma et need tooted peaksid vastama muudele toodetele kehtestatud nõuetele. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud EÜ väetisi, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(60)Ettevõtjatele on vaja anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks ja liikmesriikidele käesoleva määruse kohaldamise jaoks vajaliku haldustaristu loomiseks. Seetõttu tuleks kohaldamist lükata edasi tähtajani, mil need ettevalmistused on võimalik mõistlike eelduste kohaselt lõpetada.

(61)Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tagada siseturu toimimine ja kindlustada samal ajal, et turul olevad CE-märgisega väetisetooted täidavad nõuded, mis tagavad inimeste, loomade ja taimetervise, ohutuse ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk
Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse CE-märgisega väetisetoodete suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

(a)loomsed kõrvalsaadused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid,

(b)määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse kuuluvad taimekaitsevahendid.

2.Käesolev määrus ei mõjuta järgmiste õigusaktide kohaldamist:

(c)direktiiv 86/278/EMÜ;

(d)direktiiv 89/391/EMÜ;

(e)määrus (EÜ) nr 1907/2006;

(f)määrus (EÜ) nr 1272/2008;

(g)määrus (EÜ) nr 1881/2006;

(h)direktiiv 2000/29/EÜ;

(i)määrus (EL) nr 98/2013;

(j)määrus (EL) nr 1143/2014.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„väetisetoode” – aine, segu, mikroorganism või mis tahes muu materjal, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kas iseseisvalt või muude materjalidega segatuna taimedel või nende risosfääril, et varustada taimi toitainetega või parandada nende toitainete omastamise tõhusust;

(2)„CE-märgisega väetisetoode” – väetisetoode, millel on turul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgis;

(3)„aine” – määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõikes 1 määratletud aine;

(4)„segu” – määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõikes 2 määratletud segu;

(5)„mikroorganism” – määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 lõikes 15 määratletud mikroorganism;

(6)„turul kättesaadavaks tegemine” – CE-märgisega väetisetoote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas levitamiseks või kasutamiseks;

(7)„turule laskmine” – CE-märgisega väetisetoote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

(8)„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab CE-märgisega väetisetoote või laseb CE-märgisega väetisetoote kavandada või valmistada ning turustab seda väetisetoodet oma nime või kaubamärgi all;

(9)„volitatud esindaja” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

(10)„importija” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit CE-märgisega väetisetoote;

(11)„levitaja” – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb CE-märgisega väetisetoote turul kättesaadavaks;

(12)„ettevõtja” – tootjad, volitatud esindajad, importijad ja levitajad;

(13)„tehniline kirjeldus” – dokument, milles nähakse ette CE-märgisega väetisetootele esitatavad tehnilised nõuded;

(14)„harmoneeritud standard” – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;

(15)„akrediteerimine” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

(16)„riiklik akrediteerimisasutus” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

(17)„vastavushindamine” – menetlus, mille käigus hinnatakse, kas CE-märgisega väetisetoodet käsitlevad käesoleva määruse nõuded on täidetud;

(18)„vastavushindamisasutus” – asutus, kes teeb vastavushindamist, sealhulgas testib, sertifitseerib ja kontrollib;

(19)„tagasivõtmine” – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi CE-märgisega väetisetoode, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

(20)„kõrvaldamine” – meede, mille eesmärk on tarneahelas oleva CE-märgisega väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

(21)„CE-märgis” – märgis, millega tootja kinnitab, et väetisetoode vastab märgise tootele kandmist käsitlevate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

(22)„liidu ühtlustamisõigusakt” – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimused.

Artikkel 3
Vaba liikumine

Liikmesriigid ei takista selliste CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 4
Nõuded toodetele

1.CE-märgisega väetisetoode:

(a)täidab I lisas asjaomasele toote toimekategooriale sätestatud nõuded;

(b)täidab II lisas asjaomasele koostisainete kategooriale või kategooriatele sätestatud nõuded;

(c)märgistatakse vastavalt III lisas esitatud märgistusnõuetele.

2.Kõigi I või II lisaga hõlmamata asjaolude puhul vastavad CE-märgisega väetisetooted nõudele, et nende kasutamine vastavalt kasutusjuhendis sätestatule ei põhjusta taimset päritolu toidu või sööda ohtlikkust määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklite 14 ja 15 tähenduses.

Artikkel 5
Turul kättesaadavaks tegemine

CE-märgisega väetisetoode tehakse turul kättesaadavaks üksnes siis, kui ta vastab käesoleva määruse nõuetele.

2. peatükk
Ettevõtjate kohustused

Artikkel 6
Tootjate kohustused

1.CE-märgisega väetisetoodete turule laskmisel tagavad tootjad, et need on kavandatud ja toodetud vastavalt I lisas asjaomasele toote toimekategooriale sätestatud nõuetele ja II lisas asjaomasele koostisainete kategooriale või kategooriatele sätestatud nõuetele.

2.Tootjad koostavad enne CE-märgisega väetisetoote turule laskmist tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 14 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Kui nimetatud menetlusega on tõendatud sellise väetisetoote vastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele, kinnitavad tootjad tootele CE-märgise, koostavad ELi vastavusdeklaratsiooni ja tagavad, et deklaratsioon on turule laskmise ajal väetisetootega kaasas.

3.Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud CE-märgisega väetisetoode on turule lastud.

4.Tootjad tagavad, et seeriatoodanguna toodetavate CE-märgisega väetisetoodete puhul on kehtestatud menetlused käesoleva määruse nõuetele vastavuse säilimiseks. Muudatusi selliste väetisetoodete tootmismeetodis või omadustes ja muudatusi harmoneeritud standardites, artiklis 13 osutatud ühtses kirjelduses või muus tehnilises kirjelduses, mille põhjal CE-märgisega väetisetoote nõuetele vastavust kinnitatakse, võetakse nõuetekohaselt arvesse.

Kui seda peetakse seoses CE-märgisega väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad tootjad selliseid turul kättesaadavaks tehtud väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate CE-märgisega väetisetoodete ja selliste toodete tagasivõtmiste kohta ja teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest.

5.Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud CE-märgisega väetisetoodete pakendid kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui väetisetooted tarnitakse ilma pakendita, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on esitatud iga väetisetootega kaasas olevas dokumendis.

6.Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas CE-märgisega väetisetoote pakendile, või kui väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, väetisetootega kaasasolevasse dokumenti. Postiaadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.Tootjad tagavad, et CE-märgisega väetisetooted on märgistatud vastavalt III lisale, või kui väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, et märgistamisteave on esitatud väetisetootega kaasasolevas dokumendis ja on toote turulelaskmise ajal kontrollimiseks kättesaadav. Märgistamisteave esitatakse lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles ja see on selge, arusaadav ja mõistetav.

8.Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetoode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi.

Kui tootjad arvavad või neil on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetooted, mille nad on turule lasknud, kujutavad vastuvõetamatut ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad väetisetooted kättesaadavaks on teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad tootjad CE-märgisega väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega selle nõudmise korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turule lastud CE-märgisega väetisetoodete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

10.Tootja esitab sihtliikmesriigi pädevale asutusele aruande IV lisas kirjeldatud detonatsioonikindluse katse kohta järgmiste CE-märgisega väetisetoodete puhul:

(a)I lisa toote toimekategooria 1(C)(I)(a)(iii)(A) all sätestatud makrotoitaineid sisaldavad kõrge lämmastikusisaldusega tahked mineraalsed ammooniumnitraatlihtväetised ja makrotoitaineid sisaldavad kõrge lämmastikusisaldusega tahked mineraalsed ammooniumnitraadipõhised kompleksväetised;

(b)I lisa toote toimekategooria 7 all kindlaks määratud väetisetoodete mehaanilised segud, mis sisaldavad punktis a osutatud väetist.

Aruanne esitatakse vähemalt viis päeva enne kõnealuste toodete turulelaskmist.

Artikkel 7
Volitatud esindaja

1.Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja volituste hulka.

2.Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

(a)hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud CE-märgisega väetisetoode on turule lastud;

(b)esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu CE-märgisega väetisetoote nõuetele vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon;

(c)teha pädevate riiklike asutustega nende nõudmise korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse volitatud esindaja volitustega hõlmatud CE-märgisega väetisetoodete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 8
Importijate kohustused

1.Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid CE-märgisega väetisetooteid.

2.Enne CE-märgisega väetisetoote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud artiklis 14 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et CE-märgisega väetisetootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon ja nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetoode ei vasta I, II või III lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele, ei lase ta väetisetoodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Kui CE-märgisega väetisetoode põhjustab vastuvõetamatut riski inim-, looma- või taimetervisele või ohutusele või keskkonnale, teavitab importija sellest tootjat ja turujärelevalveasutusi.

3.Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas CE-märgisega väetisetoote pakendile, või kui CE-märgisega väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, väetisetootega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.Importijad tagavad, et CE-märgisega väetisetoode märgistatakse III lisa kohaselt lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles.

5.Importijad tagavad, et sel ajal, kui CE-märgisega väetisetoode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele või III lisas sätestatud märgistusnõuetele.

6.Kui seda peetakse seoses CE-märgisega väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad importijad selliseid turul kättesaadavaks tehtud väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate CE-märgisega väetisetoodete ja selliste toodete tagasivõtmiste kohta ja teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest.

7.Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetoode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi.

Kui importijad arvavad või neil on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetooted, mille nad on turule lasknud, kujutavad vastuvõetamatut ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad väetisetoote kättesaadavaks on teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.Importijad hoiavad kümne aasta jooksul pärast CE-märgisega väetisetoote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav.

9.Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad importijad CE-märgisega väetisetoote nõuetele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentsatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega selle nõudmise korral koostööd kõigis meetmes, mis võetakse nende poolt turule lastud CE-märgisega väetisetoodete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

10.Importija esitab sihtliikmesriigi pädevale asutusele aruande IV lisas kirjeldatud detonatsioonikindluse katse kohta järgmiste CE-märgisega väetisetoodete puhul:

(a)I lisa toote toimekategooria 1(C)(I)(a)(iii)(A) all sätestatud makrotoitaineid sisaldavad kõrge lämmastikusisaldusega tahked mineraalsed ammooniumnitraatlihtväetised ja makrotoitaineid sisaldavad kõrge lämmastikusisaldusega tahked mineraalsed ammooniumnitraadipõhised kompleksväetised;

(b)I lisa toote toimekategooria 7 all kindlaks määratud väetisetoodete mehaanilised segud, mis sisaldavad punktis a osutatud väetist.

Aruanne esitatakse vähemalt viis päeva enne kõnealuste toodete turulelaskmist.

Artikkel 9
Levitajate kohustused

1.CE-märgisega väetisetoodet turul kättesaadavaks tehes järgivad levitajad hoolikalt käesoleva määruse nõudeid.

2.Enne CE-märgisega väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon ja nõutud dokumendid, kas see on märgistatud vastavalt III lisale keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul CE-märgisega väetisetoode kättesaavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ja artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetoode ei vasta I, II või III lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele, ei tee ta väetisetoodet turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Kui CE-märgisega väetisetoode kujutab vastuvõetamatut riski inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi.

3.Levitajad tagavad, et sel ajal, kui CE-märgisega väetisetoode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele või III lisas sätestatud märgistusnõuetele.

4.Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetoode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale määrusele, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi.

Kui levitajad arvavad või neil on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetooted, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, kujutavad vastuvõetamatut ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad CE-märgisega väetisetoote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad levitajad CE-märgisega väetisetoote nõuetele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega selle nõudmise korral koostööd kõigis meetmes, mis võetakse nende poolt turul kättesaadavaks tehtud CE-märgisega väetisetoodete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 10
Tootja kohustuste kohaldamine importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas määruses käsitatakse importijat või levitajat, kes laseb CE-märgisega väetisetoote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud CE-märgisega väetisetoodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale määrusele, tootjana ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 6 alusel.

Artikkel 11
Ettevõtjate kindlakstegemine

1.Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik teha kindlaks järgmine:

(a)iga ettevõtja, kes on neile CE-märgisega väetisetooteid tarninud;

(b)iga ettevõtja, kellele nemad on CE-märgisega väetisetooteid tarninud.

2.Ettevõtjad peavad suutma esitada esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui CE-märgisega väetisetooteid neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise CE-märgisega väetisetooteid tarnisid.

3. peatükk
CE-märgisega väetisetoodete nõuetele vastavus

Artikkel 12
Vastavuseeldus

Ilma et see piiraks artiklis 13 osutatud ühtse kirjelduse kohaldamist, eeldatakse CE-märgisega väetisetooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, olevat vastavuses I, II ja III lisas sätestatud nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 13
Ühtne kirjeldus

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse ühtne kirjeldus, millele vastavus tagab vastavuse I, II ja III lisas sätestatud nõuetele, mis on hõlmatud kõnealuse kirjelduse või selle osadega. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14
Vastavushindamismenetlused

1.CE-märgisega väetisetoodete käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse hindamine teostatakse IV lisas kirjeldatud vastavushindamismenetlust kohaldades.

2.Vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi riigikeeles/riigikeeltes, kus vastavushindamismenetlusi teostav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heaks kiidetud keeles.

Artikkel 15
ELi vastavusdeklaratsioon

1.ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et I, II ja III lisas sätestatud nõuded on täidetud.

2.ELi vastavusdeklaratsioon järgib V lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab IV lisas sätestatud asjakohastes moodulites kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus CE-märgisega väetisetoode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.Kui CE-märgisega väetisetoote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühtne ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioonis loetletakse asjaomased liidu õigusaktid ja nende avaldamisviiteid. Vastavusdeklaratsioon võib olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

4.ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse CE-märgisega väetisetoote käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse eest.

Artikkel 16
CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 17
CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil saatedokumentidele või pakendile, kui CE-märgisega väetisetoode tarnitakse pakendatult.

2.CE-märgis kinnitatakse enne CE-märgisega väetisetoote turulelaskmist.

3.CE-märgisele järgneb selle teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kes osales IV lisas osutatud vastavushindamise moodulis D1.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.Liikmesriigid tuginevad CE-märgise kasutamist reguleeriva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Artikkel 18
Jäätmete lakkamise staatus

Taaskasutamistoimingu läbinud CE-märgisega väetisetoode, mis täidab käesolevas määruses sätestatud nõuded, loetakse direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud nõuetele vastavaks, mistõttu ei käsitata seda enam jäätmena.

4. peatükk
VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 19
Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse alusel.

Artikkel 20
Teavitavad asutused

1.Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas artiklis 25 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 21 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud tema tegevusest tuleneva vastutuse katmise.

4.Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 21
Nõuded teavitavatele asutustele

1.Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei viinud läbi hindamist.

4.Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega äri- või konkurentsialaseid nõustamisteenuseid.

5.Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 22
Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

Artikkel 23
Nõuded teavitatud asutusele

1.Teavitamise eesmärgil peab vastavushindamisasutus täitma lõigetes 2–11 sätestatud nõuded.

2.Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning tal on juriidilise isiku staatus.

3.Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või CE-märgisega väetisetootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate CE-märgisega väetisetoodete väljatöötamise, tootmise, tarnimise või kasutamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.

4.Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei väetisetoodete väljatöötaja, tootja, tarnija, ostja, omanik või kasutaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista selliste väetisetoodete kasutamist, mis on vajalikud vastavushindamisasutuse tegevuseks, ega väetisetoodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud väetisetoodete väljatöötamise, tootmise, turustamise või kasutamisega ega esindada nimetatud tegevustega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

5.Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning ei allu surveavaldustele ega ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma talle IV lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning kõikide CE-märgisega väetisetoote liikide või kategooriate puhul, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, vajalikud

(a)töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

(b)nende menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse, et oleks võimalik tagada nende menetluste läbipaistvus ja kordamise võimalus. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

(c)menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on:

(a)põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses on kõnealusest vastavushindamisasutusest teavitatud;

(b)piisavad teadmised teostatavate hindamiste nõuete kohta ja hindamiseks piisav pädevus;

(c)I, II ja III lisas sätestatud nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete tundmine ja mõistmine;

(d)oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute elluviimist.

8.Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab siseriikliku õiguse kohaselt liikmesriik või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud IV lisa kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja artikli 35 alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning kohaldavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 24
Nõuetele vastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 23 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 25
Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud konkreetsete ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 23 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetavate ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana asjakohaseid dokumente, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ning nende poolt IV lisa alusel tehtud tööga.

Artikkel 26
Teavitamistaotlus

1.Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja CE-märgisega väetisetoodet või -tooteid, millega tegelemiseks vastavushindamisasutus väidab end pädeva olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 23 sätestatud nõuetele.

Artikkel 27
Teavitamismenetlus

1.Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 23 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest

2.Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

3.Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest CE-märgisega väetisetootest või asjaomastest väetisetoodetest ning artikli 26 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusest.

4.Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse toiminguid teostada ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva määruse mõistes teavitatud asutusena.

5.Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 28
Identifitseerimisnumber ja nimekiri teavitatud asutustest

1.Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks nimekirja käesoleva määruse alusel teavitatud asutustest; nimekiri sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et nimekirja ajakohastatakse.

Artikkel 29
Teavituse muutmine

1.Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 23 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 30
Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.Komisjon uurib iga juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu on juhitud kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või ei täida enam talle esitatavaid nõudeid ja ülesandeid.

2.Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta.

3.Komisjon tagab, et uurimiste käigus omandatud tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 31
Teavitatud asutuste töökohustused

1.Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas IV lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Teavitatud asutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada CE-märgisega väetisetoote vastavus käesoleva määruse nõuetele

3.Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I, II või III lisas sätestatud nõudeid, vastavaid harmoneeritud standardeid, artiklis 13 osutatud ühtset kirjeldust või muid tehnilisi kirjeldusi, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati.

4.Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus nõuetele vastavuse jälgimisel, et CE-märgisega väetisetoode ei ole enam nõuetega vastavuses, nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati või peatab või tühistab selle.

Artikkel 32
Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks on olemas asjakohane menetlus.

Artikkel 33
Teavitatud asutuste teabekohustus

1.Teavitatud asutused annavad teavitavale asutusele järgmist teavet:

(a)sertifikaadi andmisest keeldumine, nende piiramine, peatamine või tühistamine;

(b)teavitamise sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

(c)turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

(d)taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva määruse alusel teavitatud samalaadsete vastavushindamistoimingute ja samade CE-märgisega väetisetoodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 34
Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetamist liikmesriikides teavitamispoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 35
Teavitatud asutuste tegevuse koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub teavitatud asutuste valdkondliku rühma vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate kaudu.

5. peatükk
Liidu turujärelevalve, liidu turule sisenevate CE-märgisega väetisetoodete kontroll ning liidu kaitsemeetmete menetlus

Artikkel 36
Liidu turujärelevalve ning liidu turule sisenevate CE-märgisega väetisetoodete kontroll

CE-märgisega väetisetoodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 16–29.

Artikkel 37
Riiklikul tasandil ohtu kujutavate CE-märgisega väetisetoodetega tegelemise menetlus

1.Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et CE-märgisega väetisetoode kujutab endast vastuvõetamatut ohtu inim-, looma- või taimetervisele või ohutusele või keskkonnale, viivad nad läbi asjaomase väetisetoote hindamise, lähtudes käesolevas määruses sätestatud nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.

Kui turujärelevalveasutused leiavad hindamise käigus, et CE-märgisega väetisetoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul kõik vajalikud parandusmeetmed väetisetoote vastavusse viimiseks kõnealuste nõuetega, kõrvaldaks väetisetoote turult, võtaks selle tagasi või kõrvaldaks CE-märgise.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste CE-märgisega väetisetoodete suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed.

4.Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et riigisisesel turul CE-märgisega väetisetoote kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, väetisetoode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava CE-märgisega väetisetoote tuvastamiseks vajalikku teavet, sellise väetisetoote päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused teatavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud järgmiste põhjustega:

(a)CE-märgisega väetisetoode ei vasta I, II või III lisas esitatud nõuetele;

(b)puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase CE-märgisega väetisetoote nõuetele mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastu võetud riikliku meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.Kui teised liikmesriigid ega komisjon ei ole kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.Liikmesriigid tagavad, et asjaomase CE-märgisega väetisetoote suhtes võetakse viivitamata kõik vajalikud piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse väetisetoode turult.

Artikkel 38
Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.Kui artikli 37 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riiklik meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab riiklikku meedet. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte.

Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks, nõutakse otsusega kõigilt liikmesriikidelt vajalike meetmete võtmist, et tagada nõuetele mittevastava CE-märgisega väetisetoote kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni.

Kui siseriiklik meede loetakse põhjendamatuks, nõutakse otsusega, et asjaomane liikmesriik tühistaks kõnealuse meetme.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja CE-märgisega väetisetoote mittevastavust põhjendatakse puudustega artikli 37 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 39
Nõuetele vastavad CE-märgisega väetisetooted, mis kujutavad endast ohtu

1.Kui liikmesriik leiab peale artikli 37 lõike 1 kohast hindamist, et CE-märgisega väetisetoode, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane väetisetoode ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, kõrvaldaks asjaomase väetisetoote turult või võtaks selle tagasi.

2.Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste CE-märgisega väetisetoodete suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase CE-märgisega väetisetoote tuvastamiseks vajalikke andmeid, kõnealuse väetisetoote päritolu ja tarneahelat, ohu olemust ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestust.

4.Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab võetud riiklikke meetmeid. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte, ja vajaduse korral nõutakse asjakohaste meetmete võtmist.

Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inim-, looma- või taimetervise ja ohutuse või keskkonna kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 41 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 40
Vormiline mittevastavus

1.Ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta on avastanud CE-märgisega väetisetoote puhul ühe järgmisest asjaoludest:

(a)CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 17 rikkudes;

(b)teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 17 sätteid rikkudes või ei ole kinnitatud, kuigi see on artikli 17 kohaselt nõutud;

(c)CE-märgisega väetisetootega ei ole kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni;

(d)ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

(e)tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

(f)artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

(g)mõni muu artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata CE-märgisega väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist või see keelata, või tagab toote turult kõrvaldamise või tagasivõtmise või CE-märgise kõrvaldamise.

6. peatükk
Komitee ja delegeeritud õigusaktid

Artikkel 41
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab väetisetoodete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Artikkel 42
Lisade muutmine

1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga ja lihtsustada selliste CE-märgisega väetisetoodete juurdepääsu siseturule ja vaba liikumist siseturul,

(a)millega siseturul kauplemise maht on tõenäoliselt märkimisväärne ja

(b)mille puhul on teaduslikke tõendeid, et need ei kujuta endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale ja et need on piisavalt tõhusad.

2.Kui komisjon muudab II lisa, et lisada lõike 1 kohaselt selliste organismide koostisainete kategooriasse uusi mikroorganisme, teeb ta seda järgmiste andmete alusel:

(a)mikroorganismi nimi;

(b)mikroorganismi taksonoomiline liigitus;

(c)mikroorganismi turvalise tootmise ja kasutamisega seotud varasemad andmed;

(d)taksonoomiline suhe mikroorganismi liigiga, mis täidab Euroopa Toiduohutusameti kehtestatud ohutuse eeldusele vastavaks kvalifitseerimise nõuded;

(e)teave toksiinijääkide sisalduse kohta;

(f)teave tootmisprotsessi kohta ja

(g)teave selle kohta, milliseid jääkvaheühendeid või mikroobseid metaboliite koostisaines esineb.

3.Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel kooskõlas lõikega 1 võib komisjon muuta II lisas sätestatud koostisaine kategooriaid, et lisada loomseid kõrvalsaadusi määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses ainult juhul, kui selliste toodete tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud kooskõlas kõnealuses määruses sätestatud menetlustega.

4.Samuti on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks, võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid. Komisjon kasutab seda õigust, kui riskihindamise alusel on vajalik tagada, et käesoleva määruse nõuetele vastav CE-märgisega väetisetoode ei kujuta endast tavapärastes kasutustingimustes vastuvõetamatut ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale.

Artikkel 43
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 42 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [Publications office, please insert the date of entry into force of this Regulation]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 42 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 42 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

7. peatükk
Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 44
Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitama kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ja kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 45
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

(1)Lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklites 32, 35 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete puhul, mis ei kujuta endast enam märkimisväärset inimeste või loomade terviseriski, võib kindlaks määrata tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida ei kohaldata nende suhtes enam käesoleva määruse nõudeid.”

(2)Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Kui esineb inimeste või loomade terviserisk, kohaldatakse käesoleva määruse artiklites 32, 33 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 53 ja 54 erakorraliste tervishoiumeetmete kohta.”

Artikkel 46
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1107/2009 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 2 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)    taimede eluprotsessi mõjutamine, näiteks nende kasvu mõjutavad ained, mis ei ole toitained või taime biostimulaatorid;”.

(2)Artiklile 3 lisatakse järgmine punkt:

(3)„34.    „taime biostimulaator” – toode, mis stimuleerib taimede toitainete omastamise protsessi sõltumata toote toitainete sisaldusest ja mille ainus eesmärk on parandada taime ühte või mitut järgmist omadust:

(a)toitainete kasutamise tõhusus;

(b)vastupidavus abiootilisele stressile;

(c)põllumajanduskultuuride kvaliteedinäitajad.”

Artikkel 47
Määruse (EÜ) nr 2003/2003 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2003/2003 tunnistatakse kehtetuks alates artikli 49 teises lõigus osutatud kuupäevast.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 48
Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista selliste väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis kannavad vastavuses määrusega (EÜ) nr 2003/2003 märget „EÜ väetis” ja on lastud turule enne [Publications office, please insert the date of application of this Regulation]. 5. peatükki kohaldatakse selliste toodete suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 49
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1) http://ec.europa.eu/smart-regulation/evaluation/search/download.do?documentId=4416  

(2) COM(2015) 614/2

(3) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(4) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(5) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(6) http://ec.europa.eu/research/bioeconomy/index.cfm

(7) http://bbi-europe.eu/sites/default/files/documents/BBI_JU_annual_Work_plan_2014.pdf  

(8) Vt punkt 4 Järeldused ja soovitused.

(9) Töörühma koosolekute protokollid leiate aadressilt http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=1320&NewSearch=1&NewSearch=1  

(10) http://ec.europa.eu/environment/consultations/closing_the_loop_en.htm?utm_content=buffer68ffa&utm_medium=social&utm_source=twitter.com&utm_campaign=buffer

(11) http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/2012_grow_001_fertilisers_en.pdf  

(12) http://bookshop.europa.eu/en/study-on-options-to-fully-harmonise-the-eu-legislation-on-fertilising-materials-including-technical-feasibility-environmental-economic-and-social-impacts-pbNB0114252/  

(13) Õpikoja aruande saate alla laadida aadressilt http://bookshop.europa.eu/en/circular-approaches-to-phosphorus-pbKI0115204/

(14) ELT C , , p. .

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(22) Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).

(23) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, milles käsitletakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(26) Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(27) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 1).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk.13).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.3.2016

COM(2016) 157 final

Ringmajanduse pakett

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1170/2009

{SWD(2016) 64 final}
{SWD(2016) 65 final}

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1170/2009

I LISA
CE-märgisega väetisetoodete toimekategooriad (Product Function Categories, „PFC”)

I osa
Toodete toimekategooriate määratlemine

1.    Väetis

A.    Orgaaniline väetis

I.    Orgaaniline tahke väetis

II.    Orgaaniline vedelväetis

B.    Orgaanilis-mineraalne väetis

I.    Orgaanilis-mineraalne tahke väetis

II.    Orgaanilis-mineraalne vedelväetis

C.    Mineraalväetis

I.    Makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

a)    Makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis

i)    Makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis

A)    Makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis

ii)    Makrotoitaineid sisaldav tahke kompleksmineraalväetis

A)    Makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatkompleksväetis

b)    Makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis

i)    Makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetis

ii)    Makrotoitaineid sisaldav vedel kompleksmineraalväetis

II.    Mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

a)    Mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis

b)    Mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis

2.    Lubiaine

3.    Mullaparandusaine

A.    Orgaaniline mullaparandusaine

B.    Anorgaaniline mullaparandusaine

4.    Kasvusubstraat

5.    Agronoomiline lisaaine

A.    Inhibiitor

I.    Nitrifikatsiooni inhibiitor

II.    Ureaasi inhibiitor

B.    Kelaadimoodustaja

C.    Kompleksimoodustaja

6.    Taimede biostimulaator

A.    Mikroobne taimede biostimulaator

B.    Mittemikroobne taimede biostimulaator

I.    Orgaaniline mittemikroobne taimede biostimulaator

II.    Anorgaaniline mittemikroobne taimede biostimulaator

7.    Väetisetoodete mehaaniline segu

II osa
Toodete toimekategooriatega seotud nõuded

1.Käesolevas osas sätestatakse nõuded, mis on seotud toodete toimekategooriatega („PFC”), millesse kuuluvad CE-märgisega väetisetooted.

2.Käesolevas lisas asjaomase PFC suhtes kehtestatud nõudeid kohaldatakse kõnealuse PFC kõigisse alamkategooriatesse kuuluvate CE-märgisega väetisetoodete suhtes.

3.Kui CE-märgisega väetisetoote olemusest või tootmisprotsessist ilmneb kindlalt ja vaieldamatult vastavus asjaomasele nõudele (näiteks asjaomase saasteaine puudumine), võib tootja vastutusel sellist vastavust eeldada vastavushindamises ilma kontrollita (näiteks katsetega).

4.Kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab ainet, mille puhul on kehtestatud jääkide piirnormid toidus ja söödas vastavalt

(a)nõukogu määrusele (EMÜ) nr 315/93, 1  

(b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005, 2  

(c)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 470/2009 3 või

(d)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/32/EÜ, 4  

ei tohi CE-märgisega väetisetoote kasutamine kasutamisjuhendis täpsustatud viisil tuua kaasa kõnealuste piirnormide ületamist toidus ja söödas.

PFC 1: väetis

Väetis on CE-märgisega väetisetoode, mille otstarve on varustada taimi toitainetega.

PFC 1(A): orgaaniline väetis

1.Orgaaniline väetis sisaldab

süsinikku (C) ja

toitaineid,

mis on üksnes bioloogilise päritoluga, välja arvatud fossiilsed või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjalid.

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

kaadmium (Cd)    1,5 mg / kuivaine kg,

kuuevalentne kroom (Cr VI)    2 mg / kuivaine kg,

elavhõbe (Hg)    1 mg / kuivaine kg,

nikkel (Ni)    50 mg / kuivaine kg,

plii (Pb)    120 mg / kuivaine kg ning

biureet (C2H5N3O2)    12 g / kuivaine kg.

3.Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g proovis.

4.Kumbagi kahest järgmisest bakteritüübist ei tohi CE-märgisega väetisetootes esineda kontsentratsioonis üle 1000 CFU / värske massi g:

(a)Escherichia coli või

(b)enterokokid.

Selle tõendamiseks mõõdetakse neist kahest vähemalt ühe bakteritüübi sisaldust.

PFC 1(A)(I): orgaaniline tahke väetis

1.Orgaanilise tahke väetise kuivainesisaldus massist on vähemalt 40 %.

2.CE-märgisega väetisetoode sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:

2,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

3.CE-märgisega väetisetoote orgaanilise süsiniku (C) sisaldus on vähemalt 15 massiprotsenti.

PFC 1(A)(II): orgaaniline vedelväetis

1.Orgaanilise vedelväetise kuivainesisaldus on alla 40 %.

2.CE-märgisega väetisetoode sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:

2 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

3.Väetisetoote orgaanilise süsiniku (C) sisaldus on vähemalt 5 massiprotsenti.

PFC 1(B): orgaanilis-mineraalne väetis

1.Orgaanilis-mineraalne väetis on valmistis, millel on järgmised koostisained:

üks või mitu allpool PFC 1(C) all täpsustatud mineraalväetist ning

materjal, mis sisaldab

–orgaanilist süsinikku (C) ja

–toitaineid,

mis on üksnes bioloogilise päritoluga, välja arvatud fossiilsed või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjalid.

2.Kui üks või mitu mineraalväetist valmistises on PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) all sätestatud makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis, peab CE-märgisega väetisetoote ammooniumnitraadi (NH4NO3) kujul esineva lämmastiku (N) sisaldus jääma alla 15,75 massiprotsendi.

3.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

(a)kaadmium (Cd)

(1)kui CE-märgisega väetisetoote fosfori (P) üldsisaldus on alla 5 % massiprotsendi fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti: 3 mg / kuivaine kg või

(2)kui CE-märgisega väetisetoote fosfori (P) üldsisaldus on 5 või enam massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti („fosfaatväetis”):

Alates [Publications office, please insert the date of application of this Regulation]: 60 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,

Alates [Publications office, please insert the date occurring three years after the date of application of this Regulation]: 40 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta ning

Alates [Publications office, please insert the date occurring twelve years after the date of application of this Regulation]: 20 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,

(b)kuuevalentne kroom (Cr VI)    2 mg / kuivaine kg,

(c)elavhõbe (Hg)    1 mg / kuivaine kg,

(d)nikkel (Ni)    50 mg / kuivaine kg ning

(e)plii (Pb)    120 mg / kuivaine kg.

4.Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g proovis.

5.Kumbagi kahest järgmisest bakteritüübist ei tohi CE-märgisega väetisetootes esineda kontsentratsioonis üle 1000 CFU / värske massi g:

(a)Escherichia coli või

(b)enterokokid.

Selle tõendamiseks mõõdetakse neist kahest vähemalt ühe bakteritüübi sisaldust.

PFC 1(B)(I): orgaanilis-mineraalne tahke väetis

1.Orgaanilis-mineraalse tahke väetise kuivainesisaldus massist on vähemalt 60 %.

2.CE-märgisega väetisetoode sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:

2,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 1 massiprotsent CE-märgisega väetisetootes on orgaaniline lämmastik (N) või

2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

3.CE-märgisega väetisetoote orgaanilise süsiniku (C) sisaldus on vähemalt 7,5 massiprotsenti.

4.CE-märgisega väetisetoote iga ühik sisaldab deklareeritud koguse orgaanilist ainet ja toitaineid.

PFC 1(B)(II): orgaanilis-mineraalne vedelväetis

1.Orgaanilis-mineraalse vedelväetise kuivainesisaldus massist on alla 60 %.

2.CE-märgisega väetisetoode sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:

2 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 0,5 massiprotsenti CE-märgisega väetisetootes on orgaaniline lämmastik (N) või

2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

3.CE-märgisega väetisetoote orgaanilise süsiniku (C) sisaldus on vähemalt 3 massiprotsenti.

PFC 1(C): mineraalväetis

Mineraalväetis on väetis, mis ei ole orgaaniline väetis ega orgaanilis-mineraalne väetis.

PFC 1(C)(I): makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

1.Makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise otstarve on varustada taimi ühe või enama järgmise makrotoitainega: lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), magneesium (Mg), kaltsium (Ca), väävel (S) või naatrium (Na).

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

(a)kaadmium (Cd)

(1)kui CE-märgisega väetisetoote fosfori (P) üldsisaldus on alla 5 % massiprotsendi fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti: 3 mg / kuivaine kg või

(2)kui CE-märgisega väetisetoote fosfori (P) üldsisaldus on 5 või enam massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti („fosfaatväetis”):

Alates [Publications office, please insert the date of application of this Regulation]: 60 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,

Alates [Publications office, please insert the date occurring three years after the date of application of this Regulation]: 40 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta ning

Alates [Publications office, please insert the date occurring twelve years after the date of application of this Regulation]: 20 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,

(b)kuuevalentne kroom (Cr VI)    2 mg / kuivaine kg,

(c)elavhõbe (Hg)    2 mg / kuivaine kg,

(d)nikkel (Ni)    120 mg / kuivaine kg,

(e)plii (Pb)    150 mg / kuivaine kg,

(f)arseen (As)    60 mg / kuivaine kg,

(g)biureet (C2H5N3O2)    12 g / kuivaine kg ning

(h)perkloraat (ClO4-)    50 mg / kuivaine kg.

PFC 1(C)(I)(a): makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis

Tahke mineraalväetis on makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis, mis ei esine ei suspensiooni ega lahusena käesoleva lisa punkti PFC 1(C)(I)(b) tähenduses.

PFC 1(C)(I)(a)(i): makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis

1.Makrotoitaineid sisaldava tahke lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud vaid ühe toitaine sisaldus.

2.CE-märgisega väetisetoode sisaldab üht järgmistest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:

10 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

12 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

6 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

12 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

10 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

PFC 1(C)(I)(a)(ii): makrotoitaineid sisaldav tahke kompleksmineraalväetis

1.Makrotoitaineid sisaldava tahke kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud enam kui ühe toitaine sisaldus.

2.CE-märgisega väetisetoode sisaldab mitut järgmist deklareeritud toitainet kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:

3 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

3 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

1,5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

1,5 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

1,5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A): makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis

1.Makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis põhineb ammooniumnitraadil ja selle ammooniumnitraadi (NH4NO3) kujul esineva lämmastiku (N) sisaldus on vähemalt 28 massiprotsenti.

2.Kõik ained peale ammooniumnitraadi (NH4NO3) on inertsed ammooniumnitraadi (NH4NO3) suhtes.

3.CE-märgisega väetisetoode tehakse lõppkasutajale kättesaadavaks ainult pakendatult. Pakend peab olema suletud sellisel viisil või sellise vahendi abil, et sulgur, sulgurtõkend või pakend ise rikutaks pakendi avamisel nii, et seda ei saa parandada. Võib kasutada klappkotte.

4.Gaasiõli peetumine CE-märgisega väetisetootes ei tohi pärast kaht IV lisa mooduli A1 punktis 4.1 kirjeldatud termotsüklit ületada 4 massiprotsenti.

5.CE-märgisega väetisetoote detonatsioonikindlus peab olema selline, et

pärast viit IV lisa mooduli A1 punktis 4.2 kirjeldatud termotsüklit

on kahes IV lisa mooduli A1 punktis 4.3 kirjeldatud detonatsioonikindluse katses

ühe või mitme kandva silindri muljutuse määr alla 5 %.

Süsinikule (C) arvestatud põleva materjali massiprotsent ei tohi ületada

0,2 CE-märgisega väetisetoodete puhul, mille lämmastiku (N) sisaldus on vähemalt 31,5 massiprotsenti ning

0,4 CE-märgisega väetisetoodete puhul, mille lämmastiku (N) sisaldus on vähemalt 28, kuid alla 31,5 massiprotsendi.

6.10 g CE-märgisega väetisetoote lahustamisel 100 ml vees saadud lahuse pH peab olema vähemalt 4,5.

7.1 mm avadega sõela ei tohi läbida üle 5 massiprotsendi CE-märgisega väetisetootest ning 0,5 mm avadega sõela ei tohi läbida üle 3 massiprotsendi CE-märgisega väetisetootest.

8.Vase (Cu) sisaldus ei tohi olla üle 10 mg/kg ning kloori (Cl) sisaldus ei tohi olla üle 200 mg/kg.

PFC 1(C)(I)(b): makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis

Makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis on suspensiooni või lahusena esinev makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis, mille puhul

„suspensioon” on kahefaasiline dispersne süsteem, mille vedelas faasis on hõljuvas olekus tahked osakesed ning

„lahus” on vedelik, milles ei ole tahkeid osakesi.

PFC 1(C)(I)(b)(i): makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetis

1.Makrotoitaineid sisaldava vedela lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud vaid ühe toitaine sisaldus.

2.CE-märgisega väetisetoode sisaldab üht järgmistest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:

5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

2 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

6 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

PFC 1(C)(I)(b)(ii): makrotoitaineid sisaldav vedel kompleksmineraalväetis

1.Makrotoitaineid sisaldava vedela kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud enam kui ühe toitaine sisaldus.

2.CE-märgisega väetisetoode sisaldab mitut järgmist deklareeritud toitainet kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:

1,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

1,5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

1,5 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

0,75 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

0,75 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

0,75 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

0,5 massiprotsenti naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

PFC 1(C)(II): mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

1.Mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis on mineraalväetis, v.a makrotoitaineid sisaldav väetis, mille otstarve on varustada taimi ühe või enama järgmise makrotoitainega: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) või tsink (Zn).

2.Mikrotoitaineid sisaldavad väetised tehakse lõppkasutajale kättesaadavaks ainult pakendatult.

3.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

PFC 1(C)(II)(a): mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis

1.Mikrotoitaineid sisaldava lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud vaid ühe toitaine sisaldus.

2.CE-märgisega väetisetoode on kooskõlas ühega järgmises tabelis esitatud liikidest, kirjeldustest ja vastavatest toitainete miinimumsisalduse nõuetest:

PFC 1(C)(II)(b): mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis

1.Mikrotoitaineid sisaldava kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud enam kui ühe mikrotoitaine sisaldus.

2.CE-märgisega väetisetoode sisaldab deklareeritud toitaineid vähemalt ühele järgmisele kogusele vastaval määral:

2 massiprotsenti suspensiooni või lahusena esinevate väetiste („mikrotoitaineid sisaldavad vedelad kompleksmineraalväetised”) puhul, kus

„suspensioon” on kahefaasiline dispersne süsteem, mille vedelas faasis on suspendeeritud tahked osakesed ning

„lahus” on vedelik, milles ei ole tahkeid osakesi, ning

5 massiprotsenti muude väetiste („mikrotoitaineid sisaldavad tahked kompleksmineraalväetised”) puhul.

PFC 2: lubiaine

1.Lubiaine on CE-märgisega väetisetoode, mille otstarve on korrigeerida mulla happesust ning mis sisaldab toitainete kaltsiumi (Ca) või magneesiumi (Mg) oksiide, hüdroksiide, karbonaate või silikaate.

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

kaadmium (Cd)    3 mg / kuivaine kg,

kuuevalentne kroom (Cr VI)    2 mg / kuivaine kg,

elavhõbe (Hg)    2 mg / kuivaine kg,

nikkel (Ni)    90 mg / kuivaine kg,

plii (Pb)    200 mg / kuivaine kg ning

arseen (As)    120 mg / kuivaine kg.

3.Toode peab vastama järgmistele kuivaine põhjal määratletud parameetritele:

minimaalne neutraliseeriv toime: 15 (CaO-ekvivalent ) või 9 (HO--ekvivalenti), ning

minimaalne reaktsioonivõime:    10 % või 50 % pärast kuue kuu möödumist (inkubatsioonitest).

PFC 3: mullaparandusaine

Mullaparandusaine on CE-märgisega väetisetoode, mida lisatakse mullale selle füüsikaliste või keemiliste omaduste, struktuuri või bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks, parandamiseks või kaitsmiseks.

PFC 3(A): orgaaniline mullaparandusaine

1.Orgaaniline mullaparandusaine koosneb üksnes bioloogilise päritoluga ainest, välja arvatud fossiilsed või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjalid.

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

kaadmium (Cd)    3 mg / kuivaine kg,

kuuevalentne kroom (Cr VI)    2 mg / kuivaine kg,

elavhõbe (Hg)    1 mg / kuivaine kg,

nikkel (Ni)    50 mg / kuivaine kg ning

plii (Pb)    120 mg / kuivaine kg.

3.Kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab loomset kõrvalsaadust määruses (EÜ) nr 1069/2009 määratletud tähenduses

(a)Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g proovis.

(b)kumbagi kahest järgmisest bakteritüübist ei tohi CE-märgisega väetisetootes esineda kontsentratsioonis üle 1000 CFU / värske massi g:

Escherichia coli või

enterokokid.

Selle tõendamiseks mõõdetakse neist kahest vähemalt ühe bakteritüübi sisaldust.

4.CE-märgisega väetisetoote kuivainesisaldus on vähemalt 40 %.

5.CE-märgisega väetisetoote orgaanilise süsiniku (C) sisaldus on vähemalt 7,5 massiprotsenti.

PFC 3(B): anorgaaniline mullaparandusaine

1.Anorgaaniline mullaparandusaine on muu mullaparandusaine kui orgaaniline mullaparandusaine.

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

kaadmium (Cd)    1,5 mg / kuivaine kg,

kuuevalentne kroom (Cr VI)    2 mg / kuivaine kg,

elavhõbe (Hg)    1 mg / kuivaine kg,

nikkel (Ni)    100 mg / kuivaine kg ning

plii (Pb)    150 mg / kuivaine kg.

PFC 4: kasvusubstraat

1.Kasvusubstraat on materjal, v.a muld, mida kasutatakse substraadina juurte arenguks.

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

kaadmium (Cd)    3 mg / kuivaine kg,

kuuevalentne kroom (Cr VI)    2 mg / kuivaine kg,

elavhõbe (Hg)    1 mg / kuivaine kg,

nikkel (Ni)    100 mg / kuivaine kg ning

plii (Pb)    150 mg / kuivaine kg.

3.Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g proovis.

4.Kumbagi kahest järgmisest bakteritüübist ei tohi CE-märgisega väetisetootes esineda kontsentratsioonis üle 1000 CFU / värske massi g:

(a)Escherichia coli või

(b)enterokokid.

Selle tõendamiseks mõõdetakse neist kahest vähemalt ühe bakteritüübi sisaldust.

PFC 5: agronoomiline lisaaine

Agronoomiline lisaaine on CE-märgisega väetisetoode, mida lisatakse tootele, mis varustab taimi toitainetega, et parandada kõnealuse toote toitainete vabastamise võimet.

PFC 5(A): inhibiitor

1.Inhibiitor on aine või segu, mis aeglustab mikroorganismide või ensüümide konkreetsete rühmade tegevust või peatab selle.

2.Iga aine peab määruse (EÜ) nr 1907/2006 5 kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab:

(a)määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ettenähtud teavet ning

(b)määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on hõlmatud kõnealuse määruse IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktides 6, 7, 8 või 9 ettenähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

PFC 5(A)(I): nitrifikatsiooni inhibiitor

1.Nitrifikatsiooni inhibiitor pärsib ammoniaaklämmastiku (NH3-N) bioloogilist oksüdeerimist nitritlämmastikuks (NO2-), aeglustades seega nitraatlämmastiku (NO3-) teket.

2.Mulla inkubatsioonitest, millega mõõdetakse ammoniaaklämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiirust kas

ammoniaaklämmastiku (NH3-N) kadumise või

nitritlämmastiku (NO2-) ja nitraatlämmastiku (NO3-) tekkimise summana ajas

mullaproovis, millele on lisatud nitrifikatsiooni inhibiitor, näitab ammoniaaklämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiiruse statistilist erinevust võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud nitrifikatsiooni inhibiitorit.

PFC 5(A)(II): ureaasi inhibiitor

1.Ureaasi inhibiitor pärsib ureaasensüümi hüdrolüütilist toimet karbamiidile (CH4N2O) ja selle peamine otstarve on vähendada lämmastiku lendumist.

2.Karbamiidi (CH4N2O) hüdrolüüsi in vitro mõõtmine ajas mullaproovis, millele on lisatud ureaasi inhibiitor, näitab hüdrolüüsi kiiruse statistilist erinevust võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud ureaasi inhibiitorit.

PFC 5(B): kelaadimoodustaja

1.Kelaadimoodustaja on orgaaniline aine, mille otstarve on suurendada toitainete pikaajalist kättesaadavust taimede jaoks ning mille molekulis

on kaks või enam piirkonda, mis loovutavad elektronpaare kesksele siirdemetallikatioonile (tsink (Zn), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), magneesium (Mg), kaltsium (Ca) või koobalt (Co)), ning mille molekul

on piisavalt suur, et moodustada viie- või kuueliikmeline ringstruktuur.

2.Aine peab määruse (EÜ) nr 1907/2006 6 kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab:

(a)määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ettenähtud teavet ning

(b)määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on hõlmatud kõnealuse määruse IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktides 6, 7, 8 või 9 ettenähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

3.CE-märgisega väetisetoode peab püsima stabiilsena kolm päeva Hoaglandi standardlahuses pH 7 ja 8 juures.

PFC 5(C): kompleksimoodustaja

1.Kompleksimoodustaja on orgaaniline aine, mille otstarve on suurendada toitainete pikaajalist kättesaadavust taimede jaoks ning mis suudab moodustada ühe kahe- või kolmevalentse siirdemetallikatiooniga tasapinnalise või ruumilise struktuuri.

2.Aine peab määruse (EÜ) nr 1907/2006 7 kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab:

(a)määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ettenähtud teavet ning

(b)määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on hõlmatud kõnealuse määruse IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktides 6, 7, 8 või 9 ettenähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

3.CE-märgisega väetisetoode peab püsima stabiilsena ühe päeva vesilahuses pH 6 ja 7 juures.

PFC 6: taimede biostimulaator

1.Taimede biostimulaator on CE-märgisega väetisetoode, mis stimuleerib taimede toitumisprotsesse sõltumatult toote toitainesisaldusest, üksnes selleks, et parandada taime üht või mitut järgmist omadust:

(a)toitainete kasutamise tõhusus;

(b)vastupidavus abiootilisele stressile või

(c)saagi kvaliteedinäitajad.

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

kaadmium (Cd)    3 mg / kuivaine kg,

kuuevalentne kroom (Cr VI)    2 mg / kuivaine kg ning

plii (Pb)    120 mg / kuivaine kg.

3.Taimede biostimulaator peab märgistusel täpsustatud põllukultuuride puhul omama märgistusel teatatud mõju.

PFC 6(A): mikroobne taimede biostimulaator

1.Mikroobne taimede biostimulaator sisaldab üksnes mikroorganismi või mikroorganismide rühma, millele on osutatud II lisa koostisainete kategoorias 7.

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

elavhõbe (Hg)    1 mg / kuivaine kg ning

nikkel (Ni)    50 mg / kuivaine kg.

3.Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g või 25 ml proovis.

4.Escherichia coli peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 1 g või 1 ml proovis.

5.CE-märgisega väetisetootes ei tohi enterokokke esineda rohkem kui 10 CFU / värske massi g.

6.Listeria monocytogenes peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g või 25 ml proovis.

7.Vibrio spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g või 25 ml proovis.

8.Shigella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g või 25 ml proovis.

9.Staphylococcus aureus peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 1 g või 1 ml proovis.

10.Aeroobsete bakterite arv ei tohi ületada 105 CFU CE-märgisega väetisetoote 1 g või 1 ml proovi kohta, välja arvatud siis, kui mikroobne biostimulaator on aeroobne bakter.

11.Pärmi- ja hallitusseente arv ei tohi ületada 1000 CFU CE-märgisega väetisetoote 1 g või 1 ml proovi kohta, välja arvatud siis, kui mikroobne biostimulaator on seen.

12.Kui mikroobne taimede biostimulaator koosneb suspensioonist või lahusest, kus

„suspensioon” on kahefaasiline dispersne süsteem, mille vedelas faasis on suspendeeritud tahked osakesed ning

„lahus” on vedelik, milles ei ole tahkeid osakesi,

on taimede biostimulaatori pH 4 või sellest kõrgem.

13.Mikroobse taimede biostimulaatori kõlblikkusaeg peab märgistusel esitatud hoiutingimustes olema vähemalt kuus kuud.

PFC 6(B): mittemikroobne taimede biostimulaator

Mittemikroobne taimede biostimulaator on taimede biostimulaator, mis ei ole mikroobne taimede biostimulaator.

PFC 6(B)(I): orgaaniline mittemikroobne taimede biostimulaator

1.Orgaaniline mittemikroobne taimede biostimulaator sisaldab ainet või segu, mis sisaldab üksnes loomset või taimset päritolu süsinikku (C).

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

elavhõbe (Hg)    1 mg / kuivaine kg ning

nikkel (Ni)    50 mg / kuivaine kg.

3.Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g proovis.

4.Kumbagi kahest järgmisest bakteritüübist ei tohi väetisetootes esineda üle 1 000 CFU / värske massi g:

(a)Escherichia coli või

(b)enterokokid.

Selle tõendamiseks mõõdetakse neist kahest vähemalt ühe bakteritüübi sisaldust.

PFC 6(B)(II): anorgaaniline mittemikroobne taimede biostimulaator

1.Anorgaaniline mittemikroobne taimede biostimulaator on mittemikroobne taimede biostimulaator, mis ei ole orgaaniline mittemikroobne taimede biostimulaator.

2.CE-märgisega väetisetootes esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi koguseid:

elavhõbe (Hg)    2 mg / kuivaine kg,

nikkel (Ni)    120 mg / kuivaine kg ning

arseen (As)    60 mg / kuivaine kg.

PFC 7: väetisetoodete mehaaniline segu

1.Väetisetoodete mehaaniline segu on CE-märgisega väetisetoode, mis koosneb kahest või enamast 1.–6. kategooriasse kuuluvast CE-märgisega väetisetootest.

2.Mehaanilise segu iga väetisetootest koostisaine vastavus käesoleva määruse nõuetele peab olema näidatud vastavalt kõnealuse väetisetootest koostisaine suhtes kohaldatavale vastavushindamismenetlusele.

3.Mehaanilise segu valmistamine ei tohi muuta ühegi väetisetootest koostisaine olemust

viisil, mis avaldab CE-märgisega väetisetoodete mehaanilise segu põhjendatult eeldatavate hoiu- või kasutamistingimuste korral kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale või

muul olulisel moel.

4.Mehaanilise segu tootja hindab mehaanilise segu vastavust eespool punktides 1–3 sätestatud nõuetele, tagab mehaanilise segu vastavuse III lisas sätestatud märgistusnõuetele ning võtab käesoleva määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt vastutuse mehaanilise segu vastavuse eest käesoleva määruse nõuetele,

koostades CE-märgisega väetisetoodete mehaanilise segu puhul ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2 ning

omades ELi vastavusdeklaratsiooni iga väetisetootest koostisaine kohta.

5.CE-märgisega väetisetoodete mehaanilisi segusid turul kättesaadavaks tegevad ettevõtjad järgivad seoses iga väetisetootest koostisaine ning ka mehaanilise segu ELi vastavusdeklaratsiooniga käesoleva määruse järgmisi sätteid:

artikli 6 lõige 3 (tootja kohustus omada ELi vastavusdeklaratsiooni);

artikli 7 lõike 2 punkt a (volitatud esindajate kohustus omada ELi vastavusdeklaratsiooni);

artikli 8 lõige 2 (importijate kohustus tagada, et CE-märgisega väetisetootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon);

artikli 8 lõige 8 (importijate kohustus hoida turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia) ning

artikli 9 lõige 2 (levitajate kohustus kontrollida, kas CE-märgisega väetisetootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon).

II LISA
Koostisainete kategooriad

CE-märgisega väetisetoode koosneb üksnes koostisainetest, mis vastavad ühele või enamale allpool loetletud koostisaine kategooriale (Component Material Category, „CMC”) esitatavatele nõuetele.

Koostisained või nende tootmiseks kasutatavad sisendmaterjalid ei sisalda ühtegi ainet, mille puhul on käesoleva määruse I lisas osutatud maksimaalsed piirväärtused, sellises koguses, mis ohustaks CE-märgisega väetisetoote vastavust kõnealuse lisa kohaldatavatele nõuetele.

I osa
Koostisainete kategooriate ülevaade

CMC 1: algmaterjalist ained ja segud

CMC 2: töötlemata või mehaaniliselt töödeldud taimed, taimeosad või taimeekstraktid

CMC 3: kompost

CMC 4: energiakultuuri kääritussaadus

CMC 5: muu kui energiakultuuri kääritussaadus

CMC 6: toiduainetööstuse kõrvalsaadused

CMC 7: mikroorganismid

CMC 8: agronoomilised lisaained

CMC 9: toitainepolümeerid

CMC 10: muud polümeerid kui toitainepolümeerid

CMC 11: teatavad loomsed kõrvalsaadused

II osa
Koostisainete kategooriatega seotud nõuded

Käesolevas osas määratletakse kõik CE-märgisega väetisetoodete koostisained.

CMC 1: algmaterjalist ained ja segud

1.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada aineid ja segusid, mille hulka ei kuulu järgmised 8 :

(a)jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses;

(b)kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses;

(c)materjalid, mis olid varem punktides a ja b nimetatud materjalide koostisosaks;

(d)loomsed kõrvalsaadused määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses;

(e)polümeerid või

(f)ained või segud, mille otstarve on parandada selle CE-märgisega väetisetoote toitainete vabastamise võimet, millesse nad on lisatud.

2.Kõik puhasainena või segu koostisainena CE-märgisega väetisetootesse lisatud ained peavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab:

(a)määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ettenähtud teavet ning

(b)määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on hõlmatud kõnealuse määruse IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktides 6, 7, 8 või 9 ettenähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

CMC 2: töötlemata või mehaaniliselt töödeldud taimed, taimeosad või taimeekstraktid

1.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada taimi, taimeosi või taimeekstrakte, mida ei ole töödeldud muul viisil kui lõikamine, peenestamine, tsentrifuugimine, pressimine, kuivatamine, külmkuivatamine või veega ekstraheerimine.

2.Lõike 1 kohaldamisel loetakse taimede hulka vetikad, kuid mitte sinivetikad.

CMC 3: kompost

1.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada komposti, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali aeroobse kompostimise teel:

(a)biojäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas;

(b)2. ja 3. kategooria loomsed kõrvalsaadused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009;

(c)elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetmetega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eraldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid:

segatud olme-/majapidamisjäätmete orgaaniline fraktsioon, mis on jäätmetest eraldatud mehaanilise, füüsikalis-keemilise, bioloogilise ja/või käsitsi töötlemise teel;

reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda ning

1. kategooria loomsed kõrvalsaadused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009;

(d)kompostimise lisaained, mis on vajalikud kompostimisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et:

lisaaine on määruse (EÜ) nr 1907/2006 9 kohaselt registreeritud toimikus, mis sisaldab:

–määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ettenähtud teavet ning

–määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena, 

välja arvatud juhul, kui aine on hõlmatud kõnealuse määruse IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktides 6, 7, 8 või 9 ettenähtud vabastusega registreerimiskohustusest ning

kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 5 % sisendmaterjali kogumassist; või

(e)mis tahes alapunktides a–d loetletud materjal, mis:

on varasemalt kompostitud või kääritatud ning

mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16 10 sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg.

2.Kompostimine leiab aset käitises:

kes töötleb üksnes eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjale ning

kus välditakse sisend- ja väljundmaterjali füüsilist kokkupuudet, sh ladustamisel.

3.Aeroobne kompostimine hõlmab biolaguneva materjali kontrollitud, enamjaolt aeroobset lagunemist, mis bioloogilistes protsessides tekkinud kuumuse mõjul võimaldab termofiilsete bakterite jaoks sobilike temperatuuride saavutamist. Iga partii kõiki osi segatakse korrapäraselt ja põhjalikult, et tagada materjali nõuetekohane hügieniseerimine ja homogeensus. Kompostimisprotsessi vältel vastavad iga partii kõik osad ühele järgmistest temperatuuri ja aja profiiilidest:

65 °C või enam vähemalt viis päeva;

60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

55 °C või enam vähemalt 14 päeva.

4.Komposti:

(a)polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16 11 sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg ning

(b)klaasi, metalli ja plastiku kujul esinevate ning 2 mm ületavate makroskoopiliste lisandite sisaldus ei ületa 5 g / kuivaine kg.

5.[Publications office: Please insert the date occurring 5 years after the date of application of this Regulation] alates ei ületa komposti plastiku kujul esinevate ning 2 mm ületavate makroskoopiliste lisandite sisaldus 2,5 g / kuivaine kg. [Publications office: Please insert the date occurring 8 years after the date of application of this Regulation] kuupäevaks vaadatakse läbi piirväärtus 2,5 g / kuivaine kg, et arvestada biojäätmete liigiti kogumisel saavutatud edu.

6.Kompost vastab vähemalt ühele järgmisele stabiilsuskriteeriumile:

(a)hapnikutarbe määr:

määratlus: biolaguneva orgaanilise aine lagunemise määr teatava ajavahemiku vältel. Kõnealune meetod ei ole sobilik materjali puhul, mille > 10 mm suurusega osakeste sisaldus ületab 20 %;

kriteerium: maksimaalselt 25 mmol O2/kg orgaaniline aine/h; või

(b)isekuumenemise tegur:

määratlus: komposti poolt saavutatav maksimumtemperatuur standardsetes tingimustes, mis iseloomustab komposti aeroobse bioloogilise aktiivsuse seisundit;

kriteerium: minimaalne Rottegrad III.

CMC 4: energiakultuuri kääritussaadus

1.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada kääritussaadust, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali anaeroobse kääritamise teel:

(a)taimed, mida ei ole kasutatud muul eesmärgil. Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse taimede hulka vetikad, kuid mitte sinivetikad;

(b)kääritamise lisaained, mis on vajalikud käärimisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et:

lisaaine on määruse (EÜ) nr 1907/2006 12 kohaselt registreeritud toimikus, mis sisaldab:

–määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ettenähtud teavet ning

–määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on hõlmatud kõnealuse määruse IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktides 6, 7, 8 või 9 ettenähtud vabastusega registreerimiskohustusest ning

kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 5 % sisendmaterjali kogumassist; või

(c)mis tahes alapunktides a–b loetletud materjal, mis on varasemalt kääritatud.

2.Anaeroobne kääritamine leiab aset käitises:

kes töötleb üksnes eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjale ning

kus välditakse sisend- ja väljundmaterjali füüsilist kokkupuudet, sh ladustamisel.

3.Anaeroobne kääritamine hõlmab biolaguneva materjali kontrollitud, enamjaolt anaeroobset lagunemist mesofiilsete või termofiilsete bakterite jaoks sobilikel temperatuuridel. Iga partii kõiki osi segatakse korrapäraselt ja põhjalikult, et tagada materjali nõuetekohane hügieniseerimine ja homogeensus. Kääritamisprotsessi vältel vastavad iga partii kõik osad ühele järgmistest temperatuuri ja aja profiiilidest:

(a)termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures vähemalt 24 h ning hüdrauliline viibeaeg vähemalt 20 päeva;

(b)termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimise etappi (70 °C – 1 tund);

(c)termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

65 °C või enam vähemalt viis päeva;

60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

55 °C või enam vähemalt 14 päeva;

(d)mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimise etappi (70 °C – 1 tund) või

(e)mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

65 °C või enam vähemalt viis päeva;

60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

55 °C või enam vähemalt 14 päeva.

4.Kääritussaaduse nii tahke kui ka vedel osa vastavad vähemalt ühele järgmisele stabiilsuskriteeriumile:

(a)hapnikutarbe määr:

määratlus: biolaguneva orgaanilise aine lagunemise määr teatava ajavahemiku vältel. Kõnealune meetod ei ole sobilik materjali puhul, mille > 10 mm suurusega osakeste sisaldus ületab 20 %;

kriteerium: maksimaalselt 50 mmol O2/kg orgaaniline aine/h; või

(b)jääkbiogaasi eraldumine:

määratlus: 28 päeva jooksul kääritussaadusest eralduva gaasi näitaja, mida mõõdetakse proovis sisalduvate lenduvate tahkete ainete suhtes. Katse viiakse läbi kolm korda ning tulemuste keskväärtust kasutatakse nõudele vastavuse tõendamiseks. Lenduvad tahked ained on materjaliproovi sellised tahked ained, mis kaovad tahke kuivaine süütamisel 550 °C juures;

kriteerium: maksimaalselt 0,45 l biogaasi / lenduvate tahkete ainete g.

CMC 5: muu kui energiakultuuri kääritussaadus

1.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada kääritussaadust, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali anaeroobse kääritamise teel:

(a)biojäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas;

(b)2. ja 3. kategooria loomsed kõrvalsaadused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009;

(c)elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetmetega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eraldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid:

segatud olme-/majapidamisjäätmete orgaaniline fraktsioon, mis on jäätmetest eraldatud mehaanilise, füüsikalis-keemilise, bioloogilise ja/või käsitsi töötlemise teel;

reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda;

1. kategooria loomsed kõrvalsaadused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009;

(d)kääritamise lisaained, mis on vajalikud käärimisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et:

lisaaine on määruse (EÜ) nr 1907/2006 13 kohaselt registreeritud toimikus, mis sisaldab:

–määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ettenähtud teavet ning

–määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on hõlmatud kõnealuse määruse IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktides 6, 7, 8 või 9 ettenähtud vabastusega registreerimiskohustusest ning

kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 5 % sisendmaterjali kogumassist; või

(e)mis tahes alapunktides a–d loetletud materjal, mis:

on varasemalt kompostitud või kääritatud ning

mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16 14 sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg.

2.Anaeroobne kääritamine leiab aset käitises:

kes töötleb üksnes eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjale ning

kus välditakse sisend- ja väljundmaterjali füüsilist kokkupuudet, sh ladustamisel.

3.Anaeroobne kääritamine hõlmab biolaguneva materjali kontrollitud, enamjaolt anaeroobset lagunemist mesofiilsete või termofiilsete bakterite jaoks sobilikel temperatuuridel. Iga partii kõiki osi segatakse korrapäraselt ja põhjalikult, et tagada materjali nõuetekohane hügieniseerimine ja homogeensus. Kääritamisprotsessi vältel vastavad iga partii kõik osad ühele järgmistest temperatuuri ja aja profiiilidest:

(a)termofiilne anaeroobne kääritamine 55°C juures vähemalt 24 h ning hüdrauliline viibeaeg vähemalt 20 päeva;

(b)termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimise etappi (70 °C – 1 h);

(c)termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

65 °C või enam vähemalt viis päeva;

60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

55 °C või enam vähemalt 14 päeva;

(d)mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimise etappi (70 °C – 1 h) või

(e)mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

65 °C või enam vähemalt viis päeva;

60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

55 °C või enam vähemalt 14 päeva.

4.Kääritussaaduse nii tahke kui ka vedela osa polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16 15 sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg.

5.Kääritussaaduse klaasi, metalli ja plastiku kujul esinevate ning 2 mm ületavate makroskoopiliste lisandite sisaldus ei ületa 5 g / kuivaine kg.

6.[Publications office: Please insert the date occurring 5 years after the date of application of this Regulation] alates ei ületa kääritussaaduse plastiku kujul esinevate ning 2 mm ületavate makroskoopiliste lisandite sisaldus 2,5 g / kuivaine kg. [Publications office: Please insert the date occurring 8 years after the date of application of this Regulation] kuupäevaks vaadatakse läbi piirväärtus 2,5 g / kuivaine kg, et arvestada biojäätmete liigiti kogumisel saavutatud edusammudega.

7.Kääritussaaduse nii tahke kui ka vedel osa vastavad vähemalt ühele järgmisele stabiilsuskriteeriumile:

(a)hapnikutarbe määr:

määratlus: biolaguneva orgaanilise aine lagunemise määr teatava ajavahemiku vältel. Kõnealune meetod ei ole sobilik materjali puhul, mille > 10 mm suurusega osakeste sisaldus ületab 20 %;

kriteerium: maksimaalselt 50 mmol O2/kg orgaaniline aine/h; või

(b)jääkbiogaasi eraldumine:

määratlus: 28 päeva jooksul kääritussaadusest eralduva gaasi näitaja, mida mõõdetakse proovis sisalduvate lenduvate tahkete ainete suhtes. Katse viiakse läbi kolm korda ning tulemuste keskväärtust kasutatakse nõudele vastavuse tõendamiseks. Lenduvad tahked ained on materjaliproovi sellised tahked ained, mis kaovad tahke kuivaine süütamisel 550 °C juures;

kriteerium: maksimaalselt 0,45 l biogaasi / lenduvate tahkete ainete g.

CMC 6: toiduainetööstuse kõrvalsaadused

1.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada koostisainet, mis koosneb ühest järgmistest ainetest:

(a)toiduainetööstuse lubi, st toiduainetööstusest pärit aine, mis on saadud orgaanilise aine karboniseerimisel, kasutades üksnes loodusest pärinevat põletatud lupja;

(b)melass, st suhkruroost või suhkrupeedist suhkru rafineerimise viskoosne kõrvalsaadus või

(c)raba, st melassi etanooliks, askorbiinhappeks või muudeks saadusteks fermenteerimise protsessi kõrvalsaadus.

2.Aine peab määruse (EÜ) nr 1907/2006 16 kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab:

(a)määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ettenähtud teavet ning

(b)määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on hõlmatud kõnealuse määruse IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktides 6, 7, 8 või 9 ettenähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

CMC 7: mikroorganismid

Väetisetoode võib sisaldada mikroorganisme, sealhulgas mikroorganisme, mis on surnud või mille rakud on tühjad, ning kahjutuid jääkaineid keskkonnast, millel need mikroorganismid kasvatati, ning

mida on vaid kuivatatud või külmkuivatatud ning

mis on loetletud järgmises tabelis:

CMC 8: agronoomilised lisaained

1.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada ainet või segu, mille otstarve on parandada väetisetootest toitainete vabastamise omadusi, ainult juhul, kui kõnealuse aine või segu vastavust käesoleva määruse I lisa nõuetele PFC 5 toote kohta on näidatud vastavalt kõnealuse agronoomilise lisaaine suhtes kohaldatavale vastavushindamismenetlusele.

2.Nõuetele vastava agronoomilise lisaaine kogus CE-märgisega väetisetootes on selline, et

(a)sellega on võimalik esile kutsuda CE-märgisega väetisetoote kasutajale antud teabes väidetud mõju ning

(b)see ei avalda CE-märgisega väetisetoote põhjendatult eeldatavate hoiu- või kasutamistingimuste korral üldiselt kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale.

3.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada nõuetele vastavat nitrifikatsiooni inhibiitorit, millele on osutatud I lisa kategoorias PFC 5(A)(I), ainult juhul, kui vähemalt 50 % väetisetoote kogu lämmastiku (N) sisaldusest koosneb lämmastikust (N) ammooniumi (NH4+) ja karbamiidi (CH4N2O) kujul.

4.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada nõuetele vastavat ureaasi inhibiitorit, millele on osutatud I lisa kategoorias PFC 5(A)(II), ainult juhul, kui vähemalt 50 % väetisetoote kogu lämmastiku (N) sisaldusest koosneb lämmastikust (N) karbamiidi (CH2N2O) kujul.

5.CE-märgisega väetisetoote valmistajal peab olema nõuetele vastava agronoomilise lisaaine ELi vastavusdeklaratsioon.

6.CE-märgisega väetisetooteid turul kättesaadavaks teevad ettevõtjad järgivad seoses nii CE-märgisega väetisetoote kui ka nõuetele vastava agronoomilise lisaaine ELi vastavusdeklaratsioonidega käesoleva määruse järgmisi sätteid:

(a)artikli 6 lõige 3 (tootja kohustus omada ELi vastavusdeklaratsiooni);

(b)artikli 7 lõike 2 punkt a (volitatud esindajate kohustus omada ELi vastavusdeklaratsiooni);

(c)artikli 8 lõige 2 (importijate kohustus tagada, et väetisetootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon);

(d)artikli 8 lõige 8 (importijate kohustus hoida turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia) ning

(e)artikli 9 lõige 2 (levitajate kohustus kontrollida, kas väetisetootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon).

CMC 9: toitainepolümeerid

1.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada polümeere, mis koosnevad üksnes kategooria CMC 1 kirjeldusele vastavatest monomeerainetest, kui polümeerimise eesmärk on hoida kontrolli all toitainete vabanemist ühest või enamast monomeerainest.

2.Vähemalt 3/5 polümeeridest peab olema kuumas vees lahustuv.

3.Polümeerid ei sisalda formaldehüüdi.

CMC 10: muud polümeerid kui toitainepolümeerid

1.CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada muid polümeere kui toitainepolümeerid üksnes juhul, kui polümeeri otstarve on

(a)hoida kontrolli all toitaineosakeste veekindlust ning seega toitainete vabanemist (sellisel juhul nimetatakse polümeeri tavaliselt „katteaineks”) või

(b)suurendada CE-märgisega väetisetoote veesäilitusvõimet.

2.[Publications office, please insert the date occurring three years after the date of application of this Regulation] alates peab toode vastama järgmisele nõudele: polümeer on võimeline füüsikaliselt ja bioloogiliselt lagunema selliselt, et enamik sellest laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks. Allpool punktides a–c sätestatud biolagunevuse katses peab vähemalt 90 % selle orgaanilisest süsinikust muunduma maksimaalselt 24 kuu jooksul CO2-ks:

(a)katse tehakse temperatuuril 25°C ± 2°C.

(b)katse viiakse läbi vastavalt mullas leiduva plastikmaterjali täieliku aeroobse biolagunemise määramise meetodile, mõõtes hapnikutarvet või tekkinud süsinikdioksiidi kogust;

(c)katse võrdlusmaterjalina kasutatakse mikrokristalset tselluloosipulbrit, mille osakestel on katsematerjali osakestega samad mõõtmed;

(d)katse eel ei kohaldata katsematerjali suhtes tingimusi ega menetlusi, mille eesmärk on kiirendada kile lagunemist, nagu näiteks kokkupuude soojuse või valgusega.

3.Ei polümeer ega selle lagunemise kõrvalsaadused ei avalda CE-märgisega väetisetoote põhjendatult eeldatavate kasutamistingimuste korral üldiselt kahjulikku mõju loomade või taimetervisele või keskkonnale. Polümeer läbib taimekasvu suhtes ägeda mürgisuse katse, vihmausside suhtes ägeda mürgisuse katse ja nitrifikatsiooni inhibeerimise katse mulla mikroorganismidega järgmiselt:

(a)taimekasvu suhtes ägeda mürgisuse katses peab katsematerjaliga kokku puutuval mullal kasvatatud testitud taimeliikide idanevuse määr ning taimede biomass ületama 90 % samade taimeliikide idanevuse määrast ja taimede biomassist vastaval kontrollmullal, millel puudub kokkupuude katsematerjaliga;

(b)tulemused loetakse kehtivaks üksnes siis, kui kontrollides (st kontrollmullas):

on seemikute tärkamine vähemalt 70 %;

seemikutel ei täheldata nähtavaid fütotoksilisuse ilminguid (nt kloroos, nekroos, närbumine, varre või lehtede moondumine) ning varieeruvus taimede kasvus ja morfoloogias jääb konkreetsele liigile iseloomulikku vahemikku;

tärganud seemikute keskmine ellujäämise määr katse vältel on kontrollrühmas vähemalt 90 % ning

keskkonnatingimused on konkreetse liigi puhul ühesugused ning kasvukeskkond sisaldab samas koguses ja samast allikast pärit mulda, kasvu toetavaid koostisosi või substraati;

(c)vihmausside suhtes ägeda mürgisuse katses ei tohi katsematerjaliga kokku puutuvas mullas vihmausside täheldatud suremus ja ellujäänud vihmausside biomass erineda rohkem kui 10 % võrreldes näitajatega vastava kontrollmulla puhul, millel puudub kokkupuude katsematerjaliga. Tulemused loetakse kehtivaks siis, kui

kontrollmulla puhul täheldatud suremuse osakaal on < 10 % ning

vihmausside biomassi (keskmine) vähenemine kontrollmullas ei ületa 20 %;

(d)nitrifikatsiooni inhibeerimise katses mulla mikroorganismidega on nitriti teke katsematerjaliga kokku puutuvas mullas 90 % suurem kui nitriti teke vastavas kontrollmullas, millel puudub kokkupuude katsematerjaliga. Tulemused loetakse kehtivaks siis, kui erinevus paralleelsete kontrollkatsete (kontrollmuld) ja testkatsete vahel on alla ± 20 %.

CMC 11: teatavad loomsed kõrvalsaadused

CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada loomseid kõrvalsaaduseid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, mis on jõudnud kõnealuse määruse kohaselt määratletud tootmisahela lõpp-punkti, mis on loetletud ja täpsustatud alljärgnevas tabelis:

III LISA
Märgistusnõuded

Käesolevas lisas sätestatakse CE-märgisega väetisetoodete märgistusnõuded. Käesoleva lisa 2. ja 3. osas konkreetse toote toimekategooria (Product Function Category, edaspidi „PFC”) kohta I lisa kohaselt sätestatud nõudeid kohaldatakse kõikide selle PFC alamkategooriate CE-märgisega väetisetoodete suhtes.

1. osa
Üldised märgistusnõuded

1.Käesoleva määrusega nõutav teave tuleb selgesti eraldada kõikidest muudest teabeelementidest.

2.Esitatakse järgmine teave:

(a)toote toimekategooria (PFC), nagu on märgitud I lisa I osas;

(b)CE-märgisega väetisetoote kogus massi- või mahuühikutes;

(c)otstarbekohase kasutamise juhend, sealhulgas ettenähtud kasutusmäär ja taimed, millel kasutamiseks toode on ette nähtud;

(d)asjakohane teave soovitatavate meetmete kohta inimeste, loomade või taimede tervisele, ohutusele või keskkonnale avalduvate riskide leevendamiseks; ning

(e)kõikide komponentide kirjeldus, mis moodustavad toote massist üle 5 %, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi kuivaine massis, sealhulgas märge vastavate II lisas sätestatud koostisaine kategooriate (component material category, edaspidi „CMC”) kohta.

3.Kui vastavushindamismenetlusse on kaasatud teavitatud asutus, tuleb märkida teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

4.Kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses loomseid kõrvalsaadusi, v.a sõnnikut, peab tootel olema järgmine kasutusjuhis: „Põllumajandusloomadele ei tohi otse sööta ega lasta neil karjamaal süüa rohusööta, mis pärineb pinnalt, millel on käesolevat toodet kasutatud, välja arvatud juhul, kui sööt niidetakse või karjamaal söömine toimub pärast vähemalt 21-päevase ooteaja möödumist.”

5.Kui CE-märgist kandev väetisetoode sisaldab ainet, millele on määruse (EMÜ) nr 315/93, määruse (EÜ) nr 396/2005, määruse (EÜ) nr 470/2009 või direktiivi 2002/32/EÜ kohaselt kehtestatud jääkide piirnormid toidus ja söödas, peavad punkti 2 alapunktis c osutatud juhised tagama, et CE-märgisega väetisetoote otstarbekohase kasutamise korral neid toidus ja söödas olevate jääkide piirnorme ei ületata.

6.I lisas sätestatud toote toimekategooriat (PFC) ei tohi märkida CE-märgisega väetisetootele, mis ei ole selle PFC osas edukalt läbinud käesoleva määruse kohast vastavushindamist.

7.Muud teabeelemendid peale punktides 2–6 nimetatute:

(a)ei tohi kasutajat eksitada, näiteks omistades tootele omadusi, mida sellel ei ole, või andes mõista, et tootel on ainulaadsed omadused, kui need omadused on ka muudel samalaadsetel toodetel;

(b)käsitlevad kontrollitavaid tegureid; ning

(c)ei või esitada selliseid väiteid nagu „säästev” või „keskkonnasõbralik”, kui neid väiteid ei saa üldtunnustatud juhiste, normide või kavade alusel objektiivselt tõendada.

8.Väljendit „vähese kloorisisaldusega” või samalaadseid väljendeid võib kasutada ainult juhul, kui kloori (Cl-) sisaldus on alla 30 g/kg.

2. osa
Tootele eriomased märgistusnõuded

PFC 1: väetis

1.Lämmastiku- (N), fosfori- (P) ja kaaliumi- (K) sisaldus deklareeritakse ainult juhul, kui neid toitaineid leidub CE-märgisega väetisetootes I lisas vastava toote toimekategooria (PFC) puhul sätestatud miinimumkoguses.

2.II lisas koostisainete kategooria (CMC) 8 punktides 3 ja 4 sätestatud nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitoreid sisaldavate väetiste suhtes kehtivad järgmised reeglid.

(a)Etiketile tuleb märkida vastavalt vajadusele kas „nitrifikatsiooni inhibiitor” või „ureaasi inhibiitor” ning nitrifikatsiooni või ureaasi inhibiitori vastavushindamisega tutvunud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

(b)Nitrifikatsiooni inhibiitori sisaldus märgitakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes ammooniumlämmastiku (NH4+) või karbamiidlämmastikuna (CH4N2O).

(c)Ureaasi inhibiitori sisaldus märgitakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes karbamiidlämmastikuna (CH2N2O).

(d)Esitatakse tehniline teave, mis võimaldab kasutajal määrata väetise kasutusmäära ja väetamise aja sõltuvalt kasvatatavast kultuurist.

PFC 1(A): orgaaniline väetis

Esitatakse järgmine teave:

(a)deklareeritavad toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;

(b)deklareeritavad toitained magneesium (Mg), kaltsium (Ca), väävel (S) ja naatrium (Na) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Mg-Ca-S-Na;

(c)arvud, mis näitavad deklareeritud toitainete lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) üldsisaldust, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad magneesiumi (Mg), kaltsiumi (Ca), väävli (S) ja naatriumi (Na) üldsisaldust;

(d)järgmiste deklareeritud toitainete sisaldus ja muud parameetrid järgmises järjestuses protsendina väetise massist:

lämmastiku (N) üldsisaldus

–orgaanilise lämmastiku (N) miinimumkogus, millele järgneb kasutatud orgaanilise ainese päritolu kirjeldus;

–lämmastik (N) ammoniaaklämmastikuna;

fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;

kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus;

magneesiumoksiid (MgO), kaltsiumoksiid (CaO), vääveltrioksiid (SO3) ja naatriumoksiid (Na2O) väljendatuna järgmiselt:

–kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus; ning

–muudel juhtudel üldsisaldus;

vase (Cu) ja tsingi (Zn) üldsisaldus, kui see ületab vastavalt 200 ja 600 mg/kg kuivaine kohta;

orgaaniline süsinik (C) ning

kuivaine.

PFC 1(B): orgaanilis-mineraalne väetis

1.Esitatakse järgmine teave makrotoitainete kohta:

(a)deklareeritavad toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;

(b)deklareeritavad toitained magneesium (Mg), kaltsium (Ca), väävel (S) ja naatrium (Na) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Mg-Ca-S-Na;

(c)arvud, mis näitavad deklareeritud toitainete lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) üldsisaldust, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad magneesiumi (Mg), kaltsiumi (Ca), väävli (S) ja naatriumi (Na) üldsisaldust;

(d)järgmiste deklareeritud toitainete sisaldus järgmises järjestuses protsendina väetise massist:

lämmastiku (N) üldsisaldus

–orgaanilise lämmastiku (N) miinimumkogus, millele järgneb kasutatud orgaanilise ainese päritolu kirjeldus;

–lämmastik (N) nitraatlämmastikuna;

–lämmastik (N) ammoniaaklämmastikuna;

–lämmastik (N) karbamiidlämmastikuna;

fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;

–vees lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

–neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

–kui tootes esineb pehme fosfaattoorme fosfaati, siis sipelghappes lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus;

–vees lahustuv kaaliumoksiid (K2O);

magneesiumoksiid (MgO), kaltsiumoksiid (CaO), vääveltrioksiid (SO3) ja naatriumoksiid (Na2O) väljendatuna järgmiselt:

–kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;

–muudel juhtudel üldsisaldus; ning

(e)kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid.

2.Järgmised muud elemendid esitatakse protsendina CE-märgisega väetisetoote massist:

orgaanilise süsiniku (C) sisaldus ning

kuivainesisaldus.

PFC 1(B)(I): tahke orgaanilis-mineraalne väetis

Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tsink (Zn), esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

need tuleb deklareerida, kui need on CE-märgisega väetisetootesse tahtlikult lisatud, ja

need võib deklareerida muudel juhtudel.

Need deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

(a)deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused;

(b)mikrotoitainete üldsisaldus protsendina väetise massist järgmiselt:

–kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus; ning

–muudel juhtudel üldsisaldus;

(c)kui deklareeritavad mikroelemendid on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–„...kelaadina” – kelaadimoodustaja nimetus või lühend ja kelaaditud mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist;

(d)kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab mikroelemente, mis on kompleksimoodustajaga seotud kompleksühendisse:

–mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele märgitakse järgmine täpsustus: „...kompleksühendina” ning kompleksühendis oleva mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist ning

–kompleksimoodustaja nimetus või lühend;

(e)järgmine märkus: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada vajalikku kasutusmäära.”

PFC 1(B)(II): orgaanilis-mineraalne vedelväetis

Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tsink (Zn), esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

need tuleb deklareerida, kui need on CE-märgisega väetisetootesse tahtlikult lisatud, ja

need võib deklareerida muudel juhtudel.

Need deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

(a)deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused;

(b)mikrotoitainete üldsisaldus protsendina väetise massist järgmiselt:

–kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus; ning

–muudel juhtudel üldsisaldus;

(c)kui deklareeritavad mikroelemendid on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–„...kelaadina” – kelaadimoodustaja nimetus või lühend ja kelaaditud mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist;

(d)kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab mikroelemente, mis on kompleksimoodustajaga seotud kompleksühendisse:

–mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele märgitakse järgmine täpsustus: „...kompleksühendina” ning kompleksühendis oleva mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist ning

–kompleksimoodustaja nimetus või lühend;

(e)järgmine märkus: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada vajalikku kasutusmäära.”

PFC 1(C): mineraalväetis

PFC 1(C)(I): makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

1.Esitatakse järgmine teave makrotoitainete kohta:

(a)deklareeritavad toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;

(b)deklareeritavad toitained magneesium (Mg), kaltsium (Ca), väävel (S) ja naatrium (Na) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Mg-Ca-S-Na;

(c)arvud, mis näitavad deklareeritavate toitainete lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) üldsisaldust, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad magneesiumi (Mg), kaltsiumi (Ca), väävli (S) ja naatriumi (Na) üldsisaldust;

(d)järgmiste deklareeritavate toitainete sisaldus järgmises järjestuses protsendina väetise massist:

lämmastiku (N) üldsisaldus:

–lämmastik (N) nitraatlämmastikuna;

–lämmastik (N) ammoniaaklämmastikuna;

–lämmastik (N) karbamiidlämmastikuna;

–lämmastik (N) karbamiidformaldehüüdi, isobutülideendikarbamiidi või krotonülideendikarbamiidina;

–lämmastik (N) tsüaanamiidlämmastikuna;

fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;

–vees lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

–neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

–kui tootes esineb pehme fosfaattoorme fosfaati, siis sipelghappes lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

vees lahustuv kaaliumoksiid (K2O);

magneesiumoksiid (MgO), kaltsiumoksiid (CaO), vääveltrioksiid (SO3) ja naatriumoksiid (Na2O) väljendatuna järgmiselt:

–kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus; ning

–muudel juhtudel üldsisaldus; ning

(e)kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid.

PFC 1(C)(I)(a): makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis

1.Väetis märgistatakse järgmiselt:

(a)„kombineeritud väetisena”, kui iga osake sisaldab kõiki deklareeritud toitaineid nende deklareeritud sisalduses, ja

(b)muudel juhtudel „väetiseseguna”.

2.Märgitakse väetise granulomeetriline koostis toote protsendina, mis läbib kindlaksmääratud avasuurusega sõela.

3.Toote graanulivorm märgitakse ühena järgmistest:

(a)graanulid,

(b)pelletid,

(c)pulber, kui vähemalt 90 % tootest läbib sõela avadega 10 mm, või

(d)mikrograanulid.

4.Kattekihiga väetiste puhul märgitakse katteaine(te) nimetus ja iga katteainega kaetud väetise protsent, mille järele märgitakse:

(a)kattekihiga fraktsiooni(de)st toitainete vabanemise aeg kuudes ning selle järel selle aja jooksul igast fraktsioonist eralduvate toitainete protsent;

(b)kandja (lahusti või substraat), mida tootja kasutas vabanemisaja kindlakstegemiseks tehtud katses;

(c)temperatuur, millel katse tehti;

(d)polümeerkattega väetiste puhul järgmine märge: „Toitaine vabanemise kiirus võib sõltuda substraadi temperatuurist. Väetamisel võib olla vaja sellega arvestada.”; ning

(e)väävel- (S) või väävel-polümeerkattega väetiste puhul järgmine märge: „Toitaine vabanemise kiirus võib sõltuda substraadi temperatuurist ja bioloogilisest aktiivsusest. Väetamisel võib olla vaja sellega arvestada.”

5.Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tsink (Zn), esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

need tuleb deklareerida, kui need on CE-märgisega väetisetootesse tahtlikult lisatud, ja

need võib deklareerida muudel juhtudel.

Need deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

(a)deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused;

(b)mikrotoitainete üldsisaldus protsendina väetise massist järgmiselt:

–kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus; ning

–muudel juhtudel üldsisaldus;

(c)kui deklareeritavad mikroelemendid on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–„...kelaadina” – kelaadimoodustaja nimetus või lühend ja kelaaditud mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist;

(d)kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab mikroelemente, mis on kompleksimoodustajaga seotud kompüleksühendisse:

–mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele märgitakse järgmine täpsustus: „...kompleksühendina” ning kompleksühendis oleva mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist ning

–kompleksimoodustaja nimetus või lühend;

(e)järgmine märkus: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada vajalikku kasutusmäära.”

PFC 1(C)(I)(b): makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis

1.Etiketile märgitakse, kas väetis on suspensiooni või lahusena; seejuures:

„suspensioon” on kahefaasiline dispersne süsteem, mille vedelas faasis on suspendeeritud tahked osakesed, ning

„lahus” on vedelik, milles ei ole tahkeid osakesi.

2.Toitainesisaldus esitatakse protsendina CE-märgisega väetisetoote massist või mahust.

3.Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tsink (Zn), esinevad tootes alljärgnevas tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

need tuleb deklareerida, kui need on CE-märgisega väetisetootesse tahtlikult lisatud, ja

need võib deklareerida muudel juhtudel.

Need deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

(a)deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused;

(b)mikrotoitainete üldsisaldus protsendina väetise massist järgmiselt:

–kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus; ning

–muudel juhtudel üldsisaldus;

(c)kui deklareeritavad mikroelemendid on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–„...kelaadina” – kelaadimoodustaja nimetus või lühend ja kelaaditud mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist;

(d)kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab mikroelemente, mis on kompleksimoodustajaga seotud kompleksühendisse:

–mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele märgitakse järgmine täpsustus: „...kompleksühendina” ning kompleksühendis oleva mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist ning

–kompleksimoodustaja nimetus või lühend;

(e)järgmine märkus: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada vajalikku kasutusmäära.”

PFC 1(C)(II): mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

1.CE-märgisega väetisetootes sisalduvad deklareeritavad mikrotoitained loetletakse nende nimetuste ja keemiliste sümbolitega järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused.

2.Kui deklareeritavad mikroelemendid on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga ning iga kelaadimoodustajat on võimalik identifitseerida ja kvantifitseerida ning see on kelaatinud vähemalt 1 % vees lahustuvast mikroelemendist, lisatakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–„...kelaadina” – kelaadimoodustaja nimetus või lühend ja kelaaditud mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist.

3.Kui deklareeritavad mikroelemendid on kompleksimoodustajaga seotud kompleksühendisse, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–„...kompleksühendina” ning kompleksühendis oleva mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist ning

–kompleksimoodustaja nimetus või lühend;

4.Lisatakse järgmine märge: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada vajalikku kasutusmäära.”

PFC 1(C)(II)(a): mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis

1.Etiketile märgitakse asjaomane tüüp vastavalt I lisa II osa kategooria PFC 1(C)(II)(a) all esitatud tabelile.

2.Mikrotoitainete üldsisaldus väljendatakse protsentides väetise massist järgmiselt:

–kui mikrotoitaine on vees täielikult lahustuv, siis ainult kui vees lahustuva aineosa sisaldus;

–kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus; ning

–muudel juhtudel üldsisaldus.

PFC 1(C)(II)(b): mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis

1.Mikrotoitaineid võib deklareerida üksnes juhul, kui nad esinevad väetises järgmistes kogustes:

2.Kui väetis on suspensiooni või lahusena, tuleb etiketile märkida vastavalt asjaoludele kas „suspensioon” või „lahus”.

3.Mikrotoitainete üldsisaldus väljendatakse protsentides väetise massist järgmiselt:

–kui mikrotoitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus; ning

–muudel juhtudel üldsisaldus.

PFC 2: lubiaine

Järgmised parameetrid deklareeritakse järgmises järjestuses:

–neutraliseeriv toime

–granulomeetriline koostis toote protsendina, mis läbib kindlaksmääratud avasuurusega sõela.

–CaO üldsisaldus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist;

–MgO üldsisaldus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist;

–reaktsioonivõime, välja arvatud oksiid- ja hüdroksiidlupjade puhul; ning

–looduslikku päritolu räbude ja karbonaatide puhul reaktsioonivõime määramise meetod.

PFC 3: mullaparandusaine

Järgmised parameetrid esitatakse järgmises järjestuses protsendina CE-märgisega väetisetoote massist:

–kuivaine;

–orgaanilise süsiniku (C) sisaldus

–lämmastiku (N) üldsisaldus;

–fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;

–kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus;

–vase (Cu) ja tsingi (Zn) üldsisaldus, kui see ületab vastavalt 200 ja 600 mg/kg kuivaine kohta; ning

–pH.

PFC 4: kasvusubstraat

Parameetrid deklareeritakse järgmises järjestuses:

–elektrijuhtivus, välja arvatud mineraalvilla puhul;

–pH;

–kogus:

mineraalvilla puhul esitatakse tükiarv ja kolm mõõdet – pikkus, kõrgus, laius,

muude eelvormitud kasvusubstraatide puhul esitatakse suurus vähemalt kahe mõõtmena ning

muude kasvusubstraatide puhul esitatakse kogumaht;

–(v.a eelvormitud kasvusubstraatide puhul:) üle 60 mm läbimõõduga osakestest koosneva aine maht;

–lämmastiku (N) üldsisaldus;

–fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus ning

–kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus.

PFC 5: agronoomiline lisaaine

Selle PFC puhul kehtivad üksnes üldised märgistusnõuded.

PFC 6: taimede biostimulaator

Esitatakse järgmine teave:

(a)füüsikaline vorm;

(b)tootmis- ja aegumiskuupäev;

(c)hoiutingimused;

(d)kasutusviis(id);

(e)doos, ajastus (taimede arenguetapp) ja kasutamissagedus;

(f)väidetav mõju igale sihttaimele ning

(g)muud asjakohased juhised, mis on seotud toote mõjususega, sealhulgas mullaharimisvõtted, keemiline väetamine, kokkusobimatus taimekaitsevahenditega, soovitatav pihustiava suurus ja pihustamissurve.

PFC 6(A): mikroobne taimede biostimulaator

Etiketil peab olema märge: „Mikroorganismid võivad esile kutsuda ülitundlikkust.”

PFC 7: väetisetoodete mehhaaniline segu

Kõik märgistusnõuded, mis kehtivad kõikide mehhaanilise segu koostises olevate CE-märgisega väetisetoodete suhtes, kehtivad ka nende CE-märgisega väetisetoodete mehhaanilise segu suhtes ja need väljendatakse osakaaluna lõplikus CE-märgisega väetisetoodete mehhaanilises segus.

3. osa
Eeskirjad lubatud hälvete kohta

1.CE-märgisega väetisetoote deklareeritud toitainesisaldus või füüsikalis-keemilised omadused võivad tegelikest väärtustest erineda ainult käesolevas osas vastava toote toimekategooria jaoks ette nähtud hälvete piires. Lubatud hälbed on selleks, et võimaldada arvesse võtta kõrvalekaldumisi tootmises, proovide võtmisel ja analüüsil.

2.Käesolevas osas märgitud lubatud hälbed deklareeritud parameetritest on negatiivsed ja positiivsed väärtused massiprotsentides.

3.Tootja, importija või levitaja ei või lubatud hälbeid süstemaatiliselt ära kasutada.

4.Sellise komponendi puhul, millele on I või II lisas sätestatud miinimum- või maksimumsisaldus, ei või erandina lõikest 1 selle tegelik sisaldus CE-märgisega väetisetootes kunagi olla väiksem kui miinimumsisaldus või suurem kui maksimumsisaldus.

PFC 1: väetis

PFC 1(A): orgaaniline väetis

PFC 1(B): orgaanilis-mineraalne väetis

Mikrotoitaineid sisaldavad väetised	Mikrotoitainevormide deklareeritud sisalduse lubatud hälbed
Kontsentratsioonid kuni 2 %	±20 % deklareeritud väärtusest
Kontsentratsioonid vahemikus 2,1 % – 10 %	±0,3 protsendipunkti absoluutväärtusena
Kontsentratsioonid üle 10 %	±1,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Orgaaniline süsinik: ±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena.

Orgaaniline lämmastik: ±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena.

Vase (Cu) üldsisaldus:    ±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,5 protsendipunktini absoluutväärtusena.

Tsingi (Zn) üldsisaldus:    ±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena.

Kuivainesisaldus: ±5,0 protsendipunkti absoluutväärtusena.

Kogus: –5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

PFC 1(C): mineraalväetis

PFC 1(C)(I): makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

Granulomeetriline koostis: ±10 % suhteline hälve konkreetse avasuurusega sõela läbiva materjali protsentosa deklareeritud väärtusest.

Kogus: 5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

PFC 1(C)(II): mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

Kogus: 5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

PFC 2: lubiaine

PFC 3: mullaparandusaine

PFC 4: kasvusubstraat

PFC 6: taimede biostimulaator

IV LISA
Vastavushindamismenetlused

1. osa
Vastavushindamismenetluste kohaldatavus

Käesolevas osas sätestatakse käesoleva lisa 2. osas määratletud vastavushindamismenetluse moodulite kohaldatavus CE-märgisega väetisetoodetele sõltuvalt nende II lisas määratletud koostisainete kategooriatest („CMC”) ja I lisas määratletud toodete toimekategooriatest („PFC”).

1.Tootmise sisekontrolli (moodul A) kohaldatavus

1.Moodulit A võib kasutada CE-märgisega väetisetoote puhul, mis koosneb üksnes ühest või mitmest järgmisest ainest:

(a)CMC 1 all sätestatud algmaterjalist ained ja segud;

(b)CMC 4 all sätestatud energiakultuuri kääritussaadused;

(c)CMC 6 all sätestatud toiduainetööstuse kõrvalsaadused;

(d)CMC 7 all sätestatud mikroorganismid;

(e)CMC 8 all sätestatud agronoomilised lisaained või

(f)CMC 9 all sätestatud toitainepolümeerid.

2.Moodulit A võib kasutada ka PFC 7 all sätestatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul.

3.Erandina punktidest 1 ja 2 ei kasutata moodulit A järgmise puhul:

(a)PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) all sätestatud makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis või sellist toodet sisaldav väetisetoodete mehaaniline segu;

(b)PFC 5(A)(I) all sätestatud nitrifikatsiooni inhibiitor;

(c)PFC 5(A)(II) all sätestatud ureaasi inhibiitor või

(d)PFC 6 all sätestatud taimede biostimulaator.

2.Tootmise sisekontrolli kohaldatavus koos kontrollitava toote katsetamisega (moodul A1)

Moodulit A1 kasutatakse PFC 1(C)(I)(a)(iii)(A) all sätestatud makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise ning sellist toodet sisaldava ja PFC 7 all sätestatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul.

3.ELi tüübihindamismenetluse (moodul B) ning tootmise sisekontrollil põhineva tüübivastavuse (moodul C) kohaldatavus

1.Moodulit B võib koos mooduliga C kasutada CE-märgisega väetisetoote puhul, mis koosneb üksnes ühest või mitmest järgmisest ainest:

(a)CMC 2 all sätestatud töötlemata või mehaaniliselt töödeldud taimed, taimeosad või taimeekstraktid;

(b)CMC 10 all sätestatud polümeerid, mis ei ole toitainepolümeerid;

(c)CMC 11 all sätestatud teatavad loomsed kõrvalsaadused või

(d)CMCd, mille puhul võib kasutada moodulit A vastavalt kõnealuse mooduli kohaldatavust käsitlevale 1. jao punktile 1.

2.Mooduleid B ja C võib kasutada ka järgmise puhul:

(a)PFC 5(A)(I) all sätestatud nitrifikatsiooni inhibiitor;

(b)PFC 5(A)(II) all sätestatud ureaasi inhibiitor;

(c)PFC 6 all sätestatud taimede biostimulaator ning

(d)toode, mille puhul võib kasutada moodulit A vastavalt kõnealuse mooduli kohaldatavust käsitlevale 1. jao punktile 2.

3.Erandina punktidest 1 ja 2 ei kasutata mooduleid B ja C PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) all sätestatud makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise või sellist toodet sisaldava väetisetoodete mehaanilise segu puhul.

4.Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamise (moodul D1) kohaldatavus

1.Moodulit D1 võib kasutada kõigi CE-märgisega väetisetoodete puhul.

2.Erandina punktist 1 ei kasutata moodulit D1 PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) all sätestatud makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise või sellist toodet sisaldava väetisetoodete mehaanilise segu puhul.

2. osa
Vastavushindamismenetluste kirjeldus

Moodul A – Tootmise sisekontroll

1.Mooduli kirjeldus

1.Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab allpool punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased CE-märgisega väetisetooted vastavad käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.Tehniline dokumentatsioon

2.1Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata CE-märgisega väetisetoote vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

2.2Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse CE-märgisega väetisetoote kavandamist, tootmist ja kasutamist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmist:

(a)CE-märgisega väetisetoote üldkirjeldus;

(b)põhimõtteline kavand ja tootmisjoonised ning skeemid;

(c)nimetatud joonistest ja skeemidest ning CE-märgisega väetisetoodete kasutamisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

(d)Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas määruses esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas ühtsete kirjelduste või muude kohaldatud asjakohaste tehniliste kirjelduste loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

(e)tehtud kavandi arvutuste, läbiviidud hindamiste jms tulemused ning

(f)katseprotokollid.

3.Tootmine

3.Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid CE-märgisega väetisetoodete vastavuse eespool punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

4.CE-märgis, ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.Tootja kinnitab CE-märgise igale väetisetootele, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

4.2.Tootja koostab iga CE-märgisega väetisetoote partii kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast CE-märgisega väetisetoote turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse CE-märgisega väetisetoode, mille kohta see koostati.

4.3.Iga CE-märgisega väetisetootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia.

5.Volitatud esindaja

5.Eespool punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

Moodul A1. Tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega

1.Mooduli kirjeldus

6.Tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab allpool punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased CE-märgisega väetisetooted vastavad käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.Tehniline dokumentatsioon

2.1.Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata CE-märgisega väetisetoote vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

2.2.Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse CE-märgisega väetisetoote kavandamist, tootmist ja kasutamist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

(a)CE-märgisega väetisetoote üldkirjeldus;

(b)põhimõtteline kavand ja tootmisjoonised ning skeemid;

(c)nimetatud joonistest ja skeemidest ning CE-märgisega väetisetoodete kasutamisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

(d)toote ja selle põhikomponentide valmistamiskohtade nimed ja aadressid ning käitajad;

(e)Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas määruses esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas ühtsete kirjelduste või muude kohaldatud asjakohaste tehniliste kirjelduste loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

(f)tehtud kavandi arvutuste, läbiviidud hindamiste jms tulemused ning

(g)katseprotokollid.

3.Tootmine

3.Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid CE-märgisega väetisetoodete vastavuse eespool punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja käesoleva määruse nõuetele.

4.Toote kontrollimine seoses gaasiõli peetumise ja detonatsioonikindlusega

4.Allpool punktides 4.1–4.3 osutatud tsüklid ja katse viiakse tootja poolt toote esindaval valimil läbi vähemalt iga kolme kuu tagant, et kontrollida vastavust

(a)käesoleva määruse I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) punktis 4 osutatud gaasiõli peetumise nõudele ning

(b)käesoleva määruse I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) punktis 5 osutatud detonatsioonikindluse nõudele.

Katsed korraldatakse tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel.

4.1.Termotsüklid enne I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) punktis 4 osutatud gaasiõli peetumise nõudele vastavuse katset

4.1.1.Põhimõte ja määratlus

4.1.1.Erlenmeyeri kolbi viidud proov soojendatakse toatemperatuurilt temperatuurini 50 °C ja hoitakse seda saavutatud temperatuuril kaks tundi (50 °C-staadium). Seejärel jahutatakse proov temperatuurini 25 °C ja hoitakse seda sellel temperatuuril kaks tundi (25 °C-staadium). Kaks järjestikust staadiumi 50 °C ja 25 °C juures koos kujutavad endast üht termotsüklit. Pärast kahe termotsükli läbimist hoitakse uuritavat proovi 20 (±3) °C juures gaasiõli peetumise näitaja (õliretentsiooniarvu) määramiseks.

4.1.2.Seadmed

4.1.2.Harilikud laboriseadmed, eelkõige:

(a)25 (± 1) ja 50 (± 1) °C juures termostateeritavad veevannid,

(b)Erlenmeyeri kolvid, 150 ml.

4.1.3.Katse käik

4.1.3.1.Iga uuritav 70 ( 5) g proov pannakse Erlenmeyeri kolbi ja kolvid suletakse korkidega.

4.1.3.2.Iga kahe tunni järel tõstetakse kolvid 50 °C-vannist 25 °C-vanni ja ümberpöördult.

4.1.3.3.Kummaski veevannis hoitakse vett püsival temperatuuril ja liikuvana, segades seda kiiresti ja jälgides, et vee tase ulatuks proovi tasemest kõrgemale. Korkide kaitseks kondensaadi eest kaetakse need vahtkummist kapslitega.

4.2.Termotsüklid enne I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) punktis 5 osutatud detonatsioonikindluse katset

4.2.1.Põhimõte ja määratlus

4.2.1.Veekindlasse kapslisse pandud proov soojendatakse tavatemperatuurilt temperatuurini 50 °C ja hoitakse seda saavutatud temperatuuril üks tund (50 °C-staadium). Seejärel jahutatakse proov temperatuurini 25 °C ja hoitakse sellel temperatuuril üks tund (25 °C-staadium). Kaks järjestikust staadiumi 50 °C ja 25 °C juures koos kujutavad endast üht termotsüklit. Pärast nõutava arvu termotsüklite läbimist hoitakse uuritavat proovi kuni detonatsioonikindluse katseni 20 (±3) °C juures.

4.2.2.Seadmed

(a)Temperatuurivahemikus 20–51 °C termostateeritav veevann, mida saab soojendada ja jahutada kiirusega vähemalt 10 °C/h, või kaks veevanni, millest üks on termostateeritud 20 °C juures ja teine 51 °C juures. Vett veevanni(de)s segatakse pidevalt; veevanni mahutavus on küllaldane selleks, et tagada vee tugev ringlemine.

(b)Üleni veekindel roostevabast terasest kapsel, millel on keskel termopaar. Kapsli laius väljastpoolt on 45 (± 2) mm ja seinte paksus 1,5 mm (vt joonis 1). Kapsli kõrguse ja pikkuse võib valida vastavalt veevanni mõõtmetele, nt pikkus 600 mm, kõrgus 400 mm.

4.2.3.Katse käik

4.2.3.Kapslisse pannakse üheks detonatsiooniks küllaldane kogus väetist ja kaas suletakse. Kapsel asetatakse veevanni. Vesi soojendatakse temperatuurini 51 °C ja mõõdetakse temperatuur väetiseproovi keskel. Ühe tunni möödumisel sellest, kui temperatuur proovi keskel on saavutanud 50 °C, vesi jahutatakse. Ühe tunni möödumisel sellest, kui temperatuur proovi keskel on saavutanud 25 °C, vesi soojendatakse ning alustatakse teist termotsüklit. Juhul kui kasutatakse kaht veevanni, asetatakse kapsel pärast iga soojendus-/jahutustsüklit teise veevanni.

Joonis 1

4.3.I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) punktis 5 osutatud detonatsioonikindluse katse

4.3.1.Kirjeldus

4.3.1.1.Katse viiakse läbi CE-märgisega väetisetoote esindaval valimil. Enne detonatsioonikindluse katset tehakse kogu väetiseprooviga viis eespool nimetatud punkti 4.2 sätete kohast termotsüklit.

4.3.1.2.CE-märgisega väetisetootega tehakse detonatsioonikatse rõhtsalt asetsevas terastorus järgmiste nõuete kohaselt:

(a)õmblusteta terastoru,

(b)toru pikkus: vähemalt 1 000 mm,

(c)nominaalne välisläbimõõt: vähemalt 114 mm,

(d)nominaalne seina paksus: vähemalt 5 mm,

(e)võimenduslaeng: selleks et määrata proovi tundlikkust detonatsiooni levimisele, valitakse võimenduslaengu liik ja mass nii, et proovile avaldatav detonatsioonisurve oleks maksimaalne,

(f)katsetemperatuur: 15–25 °C,

(g)pliist indikaatorsilindrid detonatsiooni määramiseks: läbimõõt 50 mm, kõrgus 100 mm,

(h)pliisilindrid asetatakse 150 mm intervallidega nii, et nad kannaksid terastoru rõhtasendis. Katset tehakse kaks korda. Katse loetakse lõplikuks, kui kummaski katses ühe või mitme kandva silindri muljutuse määr on alla 5 %.

4.3.2.Põhimõte

4.3.2.Uuritav proov suletakse terastorusse ja proovile antakse võimenduslõhkelaengu abil detonatsiooniimpulss. Detonatsiooni levimist hinnatakse katse ajal rõhtsat toru kandvate pliisilindrite muljutuse määra järgi.

4.3.3.Seadmed ja vahendid

(a)Plastne lõhkeaine, pentriidi sisaldus 83–86 %

tihedus: 1 500–1 600 kg/m3 

detonatsiooni kiirus: 7 300–7 700 m/s

mass: 500 (± 1) grammi.

(b)Seitse painduvat mittemetall-mähiskestaga detoneernööri

täidise mass: 11–13 g/m

iga detoneernööri pikkus: 400 (± 2) mm.

(c)Pressitud sekundaarlõhkeaine tablett, milles on pesa detonaatori jaoks

Lõhkeaine heksogeen/vaha 95/5, tetrüül või muu samalaadne sekundaarlõhkeaine, grafiidilisandiga või ilma

tihedus: 1 500–1 600 kg/m3

läbimõõt: 19–21 mm

kõrgus: 19–23 mm

tsentraalne pesa detonaatori jaoks: läbimõõt 7–7,3 mm, sügavus 12 mm.

(d)ISO 65 – 1981 – Paksuseinalised torud – spetsifikaadile vastav õmblusteta terastoru nominaalläbimõõduga DN 100 (4'')

väline diameeter: 113,1–115,0 mm

seina paksus: 5,0–6,5 mm

pikkus: 1 005 (± 2) mm.

(e)Alusplaat

materjal: heakvaliteediline keevitatav teras

mõõtmed: 160 × 160 mm

paksus: 5–6 mm.

(f)Kuus pliisilindrit

läbimõõt: 50 (± 1) mm

kõrgus: 100–101 mm

materjal: pehme plii, puhtus vähemalt 99,5 %.

(g)Terasplokk

pikkus: vähemalt 1 000 mm

laius: vähemalt 150 mm

kõrgus: vähemalt 150 mm

mass: vähemalt 300 kg, kui puudub kindel terasploki alus.

(h)Plast- või pappsilinder võimenduslaengu jaoks

seina paksus: 1,5–2,5 mm

läbimõõt: 92–96 mm

kõrgus: 64–67 mm.

(i)Detonaator (elektriline või mitteelektriline detonaator), initsiatsiooniimpulss 8-10

(j)Puuketas

läbimõõt: 92–96 mm. Puuketta läbimõõt peab sobima plast- või pappsilindri siseläbimõõduga (eespool punkt h).

paksus: 20 mm.

(k)Puupulk, mille mõõtmed on samad kui detonaatoril (punkt i eespool)

(l)Nööpnõelad (pikkusega mitte üle 20 mm)

4.3.4.Katse käik

4.3.4.1.Võimenduslaengu ettevalmistamine terastorusse asetamiseks

4.3.4.1.Olenevalt seadmete kättesaadavusest võib lõhkeainet võimenduslaengus initsieerida kas

samaaegse initsieerimisega seitsmes punktis, millele on osutatud allpool punktis 4.3.4.1.1 või

initsieerimisega presstableti abil tsentrist, millele on osutatud allpool punktis 4.3.4.1.2.

4.3.4.1.1.Samaaegne initsieerimine seitsmes punktis

4.3.4.1.1.Kasutamiseks ettevalmistatud võimenduslaeng on näidatud allpool joonisel 2.

4.3.4.1.1.1.Läbi puuketta (punkti 4.3.3 alapunkt j) keskme ja 55 mm läbimõõduga kontsentrilisel ringjoonel sümmeetriliselt jaotunud kuue punkti puuritakse teljega paralleelsed avad. Avade läbimõõt on 6–7 mm (vt joonis 2, lõige A-B), olenevalt kasutatava detoneernööri (punkti 4.3.3 alapunkt b) läbimõõdust.

4.3.4.1.1.2.Lõigatakse seitse 400 mm pikkust painduva detoneernööri (punkti 4.3.3 alapunkt b) tükki, kusjuures lõiked tehakse siledad, nii et tükkide otstest ei läheks lõhkeainet kaduma, ja otsad kaetakse viivitamata kleepribaga. Kõik seitse detoneernööri pistetakse puuketta (punkti 4.3.3 alapunkt j) avadesse, igasse avasse üks nöör, nii et nööride otsad ulatuksid ketta teisest küljest välja mõne sentimeetri võrra. Seejärel torgatakse iga detoneernööri tekstiilkesta põiki 5–6 mm kaugusele otsast väike nööpnõel (punkti 4.3.3 alapunkt l) ja nööpnõela kõrvale ümber detoneernööri mähitakse 2 cm laiune kleepriba. Seejärel tõmmatakse nööri pikemast otsast nööpnõel vastu puuketast.

4.3.4.1.1.3.Plastsest lõhkeainest (punkti 4.3.3 alapunkt a) vormitakse 92–96 mm läbimõõduga silinder, olenevalt silindri (punkti 4.3.3 alapunkt h) läbimõõdust. Silinder asetatakse püsti rõhtsale pinnale ja pannakse sisse vormitud lõhkeaine. Seejärel asetatakse silindri ülemisse otsa puuketas 17 seitsme detoneernööri tükiga ja surutakse see vastu lõhkeainet. Silindri kõrgus reguleeritakse selliseks (64–67 mm), et selle ülemine serv ei ulatuks puukettast kõrgemale. Seejärel kinnitatakse silinder kogu perimeetri ulatuses näiteks klambrite või väikeste naeltega puuketta külge.

4.3.4.1.1.4.Seitsme detoneernööri tüki vabad otsad seatakse ümber puupulga (punkti 4.3.3 alapunkt k) nii, et nad kõik asuksid ühel puupulgaga ristuval tasandil. Otsad kinnitatakse puupulga ümber kimpu kleepriba abil 18 .

4.3.4.1.2.Initsieerimine presstableti abil tsentrist

4.3.4.1.2.Kasutamiseks ettevalmistatud võimenduslaeng on näidatud joonisel 3.

4.3.4.1.2.1.Presstableti valmistamine

4.3.4.1.2.1.Rakendades vajalikke ettevaatusabinõusid, pannakse 10 grammi sekundaarset lõhkeainet (punkti 4.3.3 alapunkt c) 19–21 mm siseläbimõõduga vormi ja pressitakse nõutava kuju ja tihedusega tabletiks. (Tableti läbimõõdu ja kõrguse suhe peab olema ligikaudu 1 : 1.) Vormi põhja keskel on 12 mm kõrgune 7–7,3 mm läbimõõduga (olenevalt kasutatava detonaatori läbimõõdust) kärn, mis tekitab presstabletis silindrikujulise pesa, kuhu hiljem asetatakse detonaator.

4.3.4.1.2.2.Võimenduslaengu ettevalmistamine

4.3.4.1.2.2.Rõhtsal pinnal püsti seisvasse silindrisse (punkti 4.3.3 alapunkt h) pannakse lõhkeaine (punkti 4.3.3 alapunkt a) ja surutakse seda puustantsiga, nii et lõhkeaine omandab tsentraalpesaga silindri kuju. Sellesse pessa asetatakse presstablett. Presstabletiga silindrikujuline lõhkeaine kaetakse puukettaga (punkti 4.3.3 alapunkt j), milles on 7,0–7,3 mm läbimõõduga tsentraalava detonaatori sissepanemiseks. Puuketas ja silinder kinnitatakse kokku ristuvate kleepribadega. Puukettasse puuritud ava ja presstabletis olev pesa peavad olema ühel teljel; selle tagamiseks torgatakse läbi ava puupulk (punkti 4.3.3 alapunkt k).

4.3.4.2.Terastoru ettevalmistamine detonatsioonikatseks

4.3.4.2.Terastoru (punkti 4.3.3 alapunkt d) ühest otsast 4 mm kaugusel puuritakse teineteise vastu risti läbi seina kaks 4 mm läbimõõduga ava. Toru teise otsa külge kinnitatakse põkk-keevituse abil alusplaat (punkti 4.3.3 alapunkt e), kusjuures täisnurk alusplaadi ja toru seina vahel täidetakse kogu liitekoha ulatuses keevismetalliga.

4.3.4.3.Terastoru täitmine ja laadimine

4.3.4.3.Vt joonised 2 ja 3.

4.3.4.3.1.Uuritavat proovi, terastoru ja võimenduslaengut konditsioneeritakse 20 ( 5) °C juures. Kahe detonatsioonikatse tegemiseks on vaja 16–18 kg uuritavat proovi.

4.3.4.3.2.1Terastoru pannakse püsti, nii et selle nelinurkne alusplaat toetuks kindlale tasasele, soovitatavalt betoonist alusele. Terastoru täidetakse ligikaudu ühe kolmandikuni tema kõrgusest uuritava prooviga ja lastakse tal viis korda kukkuda 10 cm kõrguselt vertikaalselt vastu põrandat, et graanulid asetuksid torus nii tihedalt kui võimalik. Tihendamise kiirendamiseks põrutatakse toru, lüües teda kukkumiste vahel kokku 10 korda 750–1 000 grammise haamriga.

4.3.4.3.2.2.Laadimist korratakse teise uuritava prooviosaga samal viisil. Viimane täitmine tehakse nii, et pärast toru tõstmist ja kukkuda laskmist kokku 10 korda ja 20 vahepealset haamrilööki täidaks proov toru 70 mm kauguseni tema suudmest.

4.3.4.3.2.3Terastorusse laaditud proovi tase reguleeritakse selliseks, et hiljem torusse pandav võimenduslaeng (millele on osutatud eespool punktis 4.3.4.1.1 või 4.3.4.1.2) puutuks kogu pinna ulatuses tihedalt kokku prooviga.

4.3.4.3.3.Võimenduslaeng asetatakse torusse nii, et see puutuks kokku prooviga; puuketta ülemine pind peab asetsema 6 mm allpool toru suuet. Oluline tihe kokkupuude lõhkeaine ja uuritava proovi vahel saavutatakse väikeste proovikoguste lisamise või eemaldamise abil. Nagu joonistel 2 ja 3 näidatud, tuleb toru suudme lähedal olevatest avadest torgata läbi splindid ja painutada nende harud laiali vastu toru.

4.3.4.4.Terastoru ja pliisilindrite asetus (vt joonis 4)

4.3.4.4.1.Pliisilindrite (punkti 4.3.3 alapunkt f) põhjad nummerdatakse ühest kuueni. Rõhtsal alusel oleva terasploki (4.3.7) keskjoonele tehakse kuus märki 150 mm vahemaadega, kusjuures esimene märk peab olema vähemalt 75 mm kaugusel ploki servast. Iga märgi kohale pannakse püsti pliisilinder nii, et iga silindri põhja keskpunkt asetseks märgil.

4.3.4.4.2.Punkti 4.3.4.3 kohaselt ettevalmistatud terastoru asetatakse rõhtsalt pliisilindritele, nii et terastoru telg oleks terasploki keskjoonega paralleelne ja toru kinnikeevitatud ots ulatuks 50 mm üle pliisilindri nr 6. Selleks et toru ei veereks, pannakse pliisilindrite ülemiste otste ja toru seina vahele väikesed puukiilud (üks kiil kummalegi poole) või asetatakse toru ja terasploki vahele puust risttugi.

Märkus: tuleb kontrollida, et toru puudutaks kõiki kuut pliisilindrit; väikesi toru kõverusi võib kompenseerida, pöörates toru ümber pikitelje; kui mõni pliisilinder on liiga kõrge, antakse ettevaatlikult haamriga lüües talle nõutav kõrgus.

4.3.4.5.Detonatsiooni ettevalmistamine

4.3.4.5.1.Seade koostatakse punktis 4.3.4.4 kirjeldatu kohaselt pommivarjendis või nõuetekohaselt ettevalmistatud maa-aluses rajatises (nt kaevandus või tunnel). Kontrollitakse, et terastoru oleks enne detonatsiooni hoitud 20 ( 5) °C juures.

Märkus: kui kõnesolevaid lõhkamiseks sobivaid kohti ei ole, võib vajaduse korral tööks kasutada ka puitprussidega kaetud betoonvoodriga süvendit. Detonatsioon võib tekitada suure kineetilise energiaga lendavaid terasekilde, sellepärast tuleb laengud lõhata elumajadest ja liiklusteedest nõutaval kaugusel.

4.3.4.5.2.Kui kasutatakse seitsme initsiatsioonipunktiga võimenduslaengut, tuleb kontrollida, et detoneernöörid oleksid punkti 4.3.4.1.1.4 joonealuse märkuse kirjelduse kohaselt välja sirutatud ja asetseksid nii rõhtsalt kui võimalik.

4.3.4.5.3.Puupulk eemaldatakse ja asemele pannakse detonaator. Enne laengu lõhkamist evakueeritakse inimesed ohutsoonist ja katsepersonal varjub.

4.3.4.5.4.Lõhkeaine detoneeritakse.

4.3.4.6.1Suitsul (gaasilised ning mõnikord mürgised laguproduktid nagu nitroosgaasid) lastakse piisava aja jooksul hajuda, seejärel korjatakse pliisilindrid kokku ja mõõdetakse nende kõrgused nooniusega nihkkaliibri abil.

4.3.4.6.2.Registreeritakse iga nummerdatud pliisilindri muljutuse määr, mis väljendatakse protsentides esialgsest 100millimeetrisest kõrgusest. Kui silinder on muljutud kaldu, registreeritakse suurim ja väikseim väärtus ning arvutatakse keskmine.

4.3.4.7.Võib kasutada ka detonatsioonikiiruse pidevmõõtmise sondi; sond asetatakse piki toru telge või seina.

4.3.4.8.Iga prooviga tehakse kaks detonatsioonikatset.

4.3.5.Katseprotokoll

4.3.5.Iga detonatsioonikatse protokollis esitatakse järgmiste parameetrite väärtused:

tegelikul mõõtmisel leitud terastoru välisläbimõõt ja seina paksus,

terastoru Brinelli kõvadus,

toru ja proovi temperatuur vahetult enne laengu lõhkamist,

terastorus oleva proovi pakketihedus (kg/m3),

iga pliisilindri kõrgus pärast laengu lõhkamist ja vastava silindri number,

võimenduslaengu initsieerimise meetod.

4.3.5.1.Katsetulemuste hindamine

4.3.5.1.Katse loetakse lõplikuks, kui kummagi lõhkamise korral vähemalt ühe pliisilindri muljutuse määr on alla 5 %.

Joonis 2

Joonis 3

Joonis 4

5.Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.Tootja kinnitab CE-märgise igale väetisetootele, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

5.2.Tootja koostab iga CE-märgisega väetisetoote partii kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast CE-märgisega väetisetoote turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse selline CE-märgisega väetisetoode, mille kohta see koostati.

6.Volitatud esindaja

6.Eespool punktis 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

Moodul B – ELi tüübihindamine

1.ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab CE-märgisega väetisetoote tehnilist kavandit ja kontrollib ning kinnitab, et CE-märgisega väetisetoote tehniline kavand vastab käesoleva määruse nõuetele.

2.CE-märgisega väetisetoote tehnilise kavandi vastavuse hindamist võib teostada tehnilise dokumentatsiooni ja allpool punktis 3.2 osutatud täiendavate tõendite kontrollimise teel koos kavandatud toodangut esindava toote näidise ühe või mitme kriitilise osa hindamisega (toote- ja kavanditüübi kombinatsioon).

3.1.Tootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele enda valitud teavitatud asutusele.

3.2.Taotlus sisaldab järgmist:

(a)tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

(b)kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

(c)tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata CE-märgisega väetisetoote vastavust käesoleva määruse raames kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse CE-märgisega väetisetoote kavandamist, tootmist ja kasutamist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

CE-märgisega väetisetoote üldkirjeldus;

põhimõtteline kavand ja tootmisjoonised ning skeemid;

nimetatud joonistest ja skeemidest ning CE-märgisega väetisetoodete kasutamisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas määruses esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas ühtsete kirjelduste või muude kohaldatud asjakohaste tehniliste kirjelduste loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud kavandi arvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused;

katseprotokollid ning

kui toode sisaldab loomseid kõrvalsaaduseid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses või koosneb neist, siis kõnealuse määruse kohased saatelehed või terviseohutuse tõendid ning tõend, et loomsed kõrvalsaadused on jõudnud kõnealuse määruse tähenduses tootmisahela lõpp-punkti;

(d)kavandatava toodangu näidised. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

(e)tõendusmaterjal tehnilise kavandi nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele kirjeldustele tootja asjakohases laboris või tootja nimel ja tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

4.Teavitatud asutus teeb järgmist:

(a)CE-märgisega väetisetoote puhul:

(1)kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali ning hindab CE-märgisega väetisetoote tehnilise kavandi nõuetele vastavust;

(b)näidis(t)e puhul:

(2)teeb kindlaks, kas näidis(ed) on toodetud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja tuvastab osad, mis on kavandatud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite ja/või tehniliste kirjelduste kohaldatavatele sätetele, samuti osad, mis on kavandatud vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele kirjeldustele;

(3)teostab või laseb teostada vajalikud hindamised ja/või katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on teinud valiku kasutada harmoneeritud standarditele ja/või tehnilistele kirjeldustele vastavaid lahendusi, on neid rakendatud nõuetekohaselt;

(4)teostab või laseb teostada vajalikud hindamised ja/või katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja ei ole harmoneeritud standarditele ja/või tehnilistele kirjeldustele vastavaid lahendusi rakendanud, on tootja kasutatavad lahendused kooskõlas käesoleva määruse vastavate oluliste nõuetega;

(5)lepib tootjaga kokku hindamiste ja katsete teostamise asukoha.

5.Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks tema kohustusi teavitava asutuse vastu, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.1.Kui tüüp vastab asjaomase CE-märgisega väetisetoote suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamise järeldusi, tõendi kehtivuse tingimusi (kui on määratletud), ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Tõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

6.2.Tõend ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud CE-märgisega väetisetoodete vastavust hinnatud tüübile ja teha vajaduse korral täiendavat kasutamiskontrolli.

6.3.Kui tüüp ei vasta käesoleva määruse nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendit välja andmast ning teeb selle taotlejale teatavaks keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.1.Teavitatud asutus hoiab end kursis mis tahes muutustega valdkonna üldtunnustatud tehnilises tasemes, mis viitavad sellele, et kinnitatud tüüp ei pruugi enam vastata käesoleva määruse nõuetele, mistõttu asutus seejärel otsustab, kas need muutused toovad kaasa täiendava uurimise. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

7.2.Tootja teatab ELi tüübihindamistõenditega seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada CE-märgisega väetisetoote vastavust käesoleva määruse nõuetele või nimetatud tõendi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

8.1.Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

8.2.Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud tõenditest ja/või nende lisadest.

8.3.Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia.

8.4.Teavitatud asutus hoiab ELi tüübikinnitustõendi, selle lisad ja täiendused ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopia alles kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

9.Tootja hoiab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi, selle lisad ja täienduste koopia koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt kümme aastat pärast CE-märgisega väetisetoote turule laskmist.

10.Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

Moodul C – Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus

1.Mooduli kirjeldus

1.Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased CE-märgisega väetisetooted vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

2.Tootmine

2.Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid CE-märgisega väetisetoodete vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

3.Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.1.Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale väetisetootele, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määruse nõuetele.

3.2.Tootja koostab iga CE-märgisega väetisetoote partii kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast CE-märgisega väetisetoote turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse CE-märgisega väetisetoote partii, mille kohta see koostati.

3.3.ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

4.Volitatud esindaja

4.Eespool punktis 3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

Moodul D1: tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine

1.Mooduli kirjeldus

1.Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine on vastavushindamismenetlus, millega CE-märgisega väetisetoote tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased CE-märgisega väetisetooted vastavad käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.Tehniline dokumentatsioon

2.CE-märgisega väetisetoote tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote kavandamist, tootmist ja kasutamist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

(a)toote üldkirjeldus;

(b)põhimõtteline kavand ja tootmisjoonised ning skeemid, sh tootmisprotsessi kirjalik kirjeldus ja diagramm, kus on selgelt määratletud iga töötlus, hoiuanum ja -ala;

(c)nimetatud joonistest ja skeemidest ning CE-märgisega väetisetoote kasutamisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

(d)Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas määruses esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas ühtsete kirjelduste või muude kohaldatud asjakohaste tehniliste kirjelduste loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

(e)tehtud kavandi arvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused;

(f)katseprotokollid ning

(g)kui toode sisaldab loomseid kõrvalsaaduseid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses või koosneb neist, siis kõnealuse määruse kohased saatelehed või terviseohutuse tõendid ning tõend, et loomsed kõrvalsaadused on jõudnud kõnealuse määruse tähenduses tootmisahela lõpp-punkti.

3.Tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavus

3.Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni asjaomaste riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast CE-märgisega väetisetoote turule laskmist.

4.Tootmine

4.Tootja kasutab tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja toodete katsetamise jaoks punktis 5 sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse järelevalvet punkti 6 kohaselt.

5.Kvaliteedisüsteem

5.1.Tootja rakendab kvaliteedisüsteemi, millega tagatakse CE-märgisega väetisetoodete vastavus käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavale nõuetele.

5.1.1.Kvaliteedisüsteem hõlmab tootekvaliteediga seotud eesmärke, juhtkonna organisatsioonilist struktuuri ning kohustusi ja volitusi.

5.1.1.1.II lisas kindlaks määratud koostisainete kategooriasse („CMC”) 3 kuuluva komposti ning kategooriasse CMC 5 kuuluva kääritussaaduse puhul teeb tootja organisatsiooni kõrgem juhtkond järgmist:

(a)tagab kvaliteedisüsteemi loomiseks ja rakendamiseks piisavate vahendite (inimesed, taristu, seadmed) olemasolu;

(b)määrab organisatsiooni juhtkonna liikme, kes vastutab järgmise eest:

selle tagamine, et luuakse ja kiidetakse heaks kvaliteedijuhtimise menetlused, mida ka rakendatakse ja järgitakse;

tootja kõrgemale juhtkonnale aruannete esitamine kvaliteedijuhtimise toimimise ja mis tahes täiustamise vajaduse kohta;

selle tagamine, et kogu tootja organisatsioonis edendatakse teadlikkust tarbija vajadustest ja õiguslikest nõuetest ning töötajate teadvustamine kvaliteedijuhtimise nõuete olulisusest käesoleva määruse õiguslike nõuete täitmise jaoks;

selle tagamine, et piisaval määral koolitataks ja juhendataks kõiki, kelle kohustused mõjutavad toote kvaliteeti ning

allpool punktis 5.1.4 nimetatud kvaliteedijuhtimise dokumentide klassifitseerimise tagamine;

(c)siseauditi läbiviimine kord aastas või kavandatust varem, kui selle kutsub esile oluline muudatus, mis võib mõjutada CE-märgisega väetisetoote kvaliteeti ning

(d)nii organisatsioonisisese kui ka -välise asjakohase suhtluskorra loomise ja kvaliteedijuhtimise tõhususe alal toimuva suhtluse tagamine.

5.1.2.Kvaliteedisüsteemi rakendatakse tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodite, protsesside ja süstemaatiliste tegevuste kaudu.

5.1.2.1.II lisas kindlaks määratud koostisainete kategooriasse („CMC”) 3 kuuluva komposti ning kategooriasse CMC 5 kuuluva kääritussaaduse puhul tagatakse süsteemiga vastavus kõnealuses lisas sätestatud kompostimis- ja kääritusprotsessi kriteeriumidele.

5.1.3.Kvaliteedisüsteem hõlmab uuringuid ja katseid, mis tuleb kindlaksmääratud sagedusega viia läbi enne tootmist, selle vältel ja pärast seda.

5.1.3.1.II lisas kindlaks määratud kategooriasse CMC 3 kuuluva komposti ning kategooriasse CMC 5 kuuluva kääritussaaduse puhul hõlmavad uuringud ja katsed järgmist.

(a)iga sisendmaterjalide partii puhul registreeritakse järgmine teave:

(1)tarnekuupäev;

(2)koguse mass (või mahul ja tihedusel põhinev hinnang);

(3)sisendmaterjali tarnija identifitseerimisandmed;

(4)sisendmaterjali tüüp;

(5)iga partii ja tarnekoha kohapealne identifitseerimine. Kogu tootmisprotsessi kestel on kvaliteedijuhtimise eesmärgil määratud kordumatu identifitseerimiskood ning

(6)tagasilükkamise korral partii nõuetele mittevastavuse põhjused ja kuhu see saadeti;

(b)kvalifitseeritud töötajad kontrollivad iga sisendmaterjalide saadetist visuaalselt ning kontrollivad vastavust sisendmaterjalide spetsifikatsioonidele II lisa kategooriates CMC 3 ja CMC 5;

(c)tootja lükkab tagasi iga sisendmaterjali saadetise, kui visuaalse kontrolli tulemusel leitakse tõendeid järgmise kohta:

kompostimis- või kääritamisprotsessi või lõpliku CE-märgisega väetisetoote kvaliteedi jaoks ohtlike või kahjulike ainete olemasolu või

mittevastavus II lisa kategooriate CMC 3 ja CMC 5 spetsifikatsioonidele, eelkõige plastide esinemise tõttu, mis toob kaasa makroskoopiliste lisandite piirnormi ületamise;

(d)töötajad läbivad koolituse, milles käsitletakse:

sisendmaterjalide võimalikke ohtlikke omadusi ning

ohtlike omaduste ja plastide esinemise tuvastamist võimaldavaid üksikasju;

(e)väljundmaterjalidest võetakse proove, et kontrollida nende vastavust II lisa kategooriates CMC 3 ja CMC 5 sätestatud komposti ja kääritussaaduse koostisainete spetsifikatsioonidele ning tagada, et väljundmaterjali omadused ei ohustaks CE-märgisega väetisetoote vastavust I lisas sätestatud asjakohastele nõuetele;

(f)väljundmaterjali proove võetakse vähemalt järgmise sagedusega:

(g)kui mis tahes väljundmaterjali proov ei vasta ühele või mitmele käesoleva määruse I ja II lisa vastavates punktides sätestatud kohaldatavale piirnormile, teeb eespool punkti 5.1.1.1 alapunktis b osutatud kvaliteedijuhtimise eest vastutav isik järgmist:

(1)tuvastab selgelt nõuetele mittevastavad tooted ja nende hoiukoha;

(2)analüüsib nõuetele mittevastavuse põhjusi ja võtab vajalikke meetmeid selle kordumise vältimiseks;

(3)kannab punktis 5.1.4 osutatud kvaliteeti tõendavatesse dokumentidesse teabe selle kohta, kas leiab aset ümbertöötlemine või kas toode kõrvaldatakse.

5.1.4.Tootja hoiab alles kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne.

5.1.4.1.II lisas kindlaks määratud koostisainete kategooriasse („CMC”) 3 kuuluva komposti ning kategooriasse CMC 5 kuuluva kääritussaaduse puhul näitavad kvaliteeti tõendavad dokumendid sisendmaterjalide, tootmise ja ladustamise tõhusat kontrolli ning sisend- ja väljundmaterjalide vastavust käesoleva määruse asjaomastele nõuetele. Kõik dokumendid peavad olema loetavad ning oma vastavas kasutamiskohas (vastavates kasutamiskohtades) kättesaadavad ning kõik aegunud versioonid eemaldatakse koheselt kõigist kasutamiskohtadest või vähemalt tunnistatakse need aegunuks. Kvaliteedijuhtimise dokumendid sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

(a)pealkiri;

(b)versiooni number;

(c)väljaandmise kuupäev;

(d)väljaandja nimi;

(e)andmed sisendmaterjalide tõhusa kontrolli kohta;

(f)andmed tootmisprotsessi tõhusa kontrolli kohta;

(g)andmed väljundmaterjalide tõhusa kontrolli kohta;

(h)andmed nõuetele mittevastavuse kohta;

(i)andmed kõigi kohapeal toimunud õnnetuste ja vahejuhtumite, nende teadaolevate või oletatavate põhjuste ning võetud meetmete kohta;

(j)andmed kolmandate osapoolte kaebuste ja nende lahendamise kohta;

(k)andmed toote kvaliteedi eest vastutavate isikute poolt läbitud koolituse kuupäeva, tüübi ja teema kohta;

(l)siseauditi tulemused ja võetud meetmed ning

(m)välisauditi läbivaatuse tulemused ja võetud meetmed.

5.1.5.Jälgitakse toote nõutud kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

5.1.5.1.II lisas kindlaks määratud koostisainete kategooriasse („CMC”) 3 kuuluva komposti ning kategooriasse CMC 5 kuuluva kääritussaaduse puhul kehtestab tootja kvaliteedisüsteemile vastavuse kontrollimiseks iga-aastase siseauditiprogrammi, millel on järgmised osad:

(1)kehtestatakse ja dokumenteeritakse menetlus, milles määratletakse siseauditite kavandamise ja läbiviimise, andmete kogumise ja tulemuste esitamise vastutused ja nõuded; koostatakse aruanne, milles tuvastatakse kvaliteedisüsteemile mittevastavused ja esitatakse parandusmeetmed. Siseauditi dokumendid lisatakse kvaliteedijuhtimise dokumentidele;

(2)esmajärjekorras tegeletakse välisaudititel tuvastatud mittevastavustega;

(3)Ükski audiitor ei auditeeri oma tööd;

(4)auditeeritud valdkonna eest vastutav juhtkond tagab vajalike parandusmeetmete võtmise põhjendamatu viivituseta;

(5)muu kvaliteedijuhtimise süsteemi raames läbiviidud siseauditit võidakse arvesse võta, kui see on teostatud auditiga, mis hõlmas kõnealuse kvaliteedisüsteemi nõudeid.

5.2.Tootja esitab taotluse asjaomaste toodete kvaliteedisüsteemi hindamiseks oma valitud akrediteeritud teavitatud asutusele. Taotlus sisaldab järgmist:

-    tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

-    kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

-    kogu asjakohane teave kavandatava tootekategooria kohta;

-    kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

-    kõigi punktis 5.1 ja selle alapunktides sätestatud kvaliteedisüsteemi osade tehniline dokumentatsioon.

5.3.Kõik tootja rakendatud süsteemi osad, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete kooskõlalist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab see kõigi eespool punktis 5.1 ja selle alapunktides nimetatud kvaliteedijuhtimise süsteemi osade piisavat kirjeldust.

5.4.1.Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.1 ja selle alapunktides osutatud nõuetele.

5.4.2.Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellise kvaliteedisüsteemi osad, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

5.4.3.Lisaks kvaliteedisüsteemidega seotud kogemustele peab vähemalt ühel auditirühma liikmel olema kogemus asjaomase toote ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva määruse raames kehtivatest nõuetest. Auditi raames tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse. Auditirühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva määruse asjakohastest nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada CE-märgisega väetisetoote vastavus nimetatud nõuetele.

5.4.4.Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

5.5.Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama, et see püsib piisava ja tõhusana.

5.6.1.Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi igast kavandatud muudatusest.

5.6.2.Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

5.6.3.Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

6.Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

6.1Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

6.2.Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ja laoruumidesse ning edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

-    kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

-    punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni;

-    kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

6.3.1.Teavitatud asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale selle kohta auditiaruande.

6.3.2.II lisas kindlaks määratud koostisainete kategooriasse („CMC”) 3 kuuluva komposti ning kategooriasse CMC 5 kuuluva kääritussaaduse puhul võtab teavitatud asutus iga auditi vältel väljundmaterjali proove ja analüüsib neid ning auditid viiakse läbi järgmise sagedusega:

(a)esimesel aastal, mil teavitatud asutus teostab kõnealuse käitise seiret: sama sagedus, mis on punkti 5.1.3.1 alapunktile f lisatud tabelis osutatud proovivõtu sagedusel ning

(b)järgmistel seireaastatel: pool punkti 5.1.3.1 alapunktile f lisatud tabelis osutatud proovivõtu sagedusest.

6.4.Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha toote katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

7.Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.Tootja kinnitab CE-märgise igale tootele, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, ning punktis 5.2 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.

7.2.1.Tootja koostab iga CE-märgisega väetisetoote partii kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast CE-märgisega väetisetoote turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote partii, mille kohta see koostati.

7.2.2.ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

8.Kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni kättesaadavus

8.Tootja hoiab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist:

-    punktis 5.3 osutatud dokumentatsiooni;

-    punktis 5.6 ja selle alapunktides osutatud muudatuse heakskiidetud kujul;

-    punktides 5.6.1–5.6.3, 6.3 ja 6.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

9.Teavitatud asutuste teabekohustus

9.1.Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele korraliselt või taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

9.2.Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele nendest juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati, tühistati või seda piirati muul viisil, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

10.Volitatud esindaja

Tootjale punktides 3, 5.2, 5.6.1–5.6.3, 7 ja 8 pandud kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

V LISA
ELi vastavusdeklaratsioon (nr XXX) 19

1.    CE-märgisega väetisetoode (toote-, partii-, tüübi- või seerianumber):

2.    Tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.    Käesolev ELi vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.    Deklareeritav toode (toote tunnusandmed, mis võimaldavad toodet jälgida. Need võivad hõlmata ka kujutist, kui see on CE-märgisega väetisetoote identifitseerimiseks vajalik):

5.    Eespool kirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega:

6.    Viited kasutatud ühtlustatud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.    Vajaduse korral on teavitatud asutus ... (nimi, number) … teostanud … (meetme kirjeldus) … ja andnud välja tõendi:

8.    Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle eest ja nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):

(1) Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomasöötades sisalduvate ebasoovitavate ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).

(5) Euroopa Liidus taaskasutusse võetud lisaaine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.

(6) Euroopa Liidus taaskasutusse võetud lisaaine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.

(7) Euroopa Liidus taaskasutusse võetud lisaaine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.

(8) Materjali väljaarvamine kategooriast CMC 1 ei takista sel olemast lubatud koostisaine muu koostisainete kategooria alusel, millega sätestatakse teistsugused nõuded. Vt nt loomseid kõrvalsaaduseid käsitlev kategooria CMC 11, polümeere käsitlevad kategooriad CMC 9 ja 10 ning agronoomilisi lisaaineid käsitlev kategooria CMC 8.

(9) Euroopa Liidus taaskasutusse võetud lisaaine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.

(10) Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.

(11) Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.

(12) Euroopa Liidus taaskasutusse võetud lisaaine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.

(13) Euroopa Liidus taaskasutusse võetud lisaaine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.

(14) Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.

(15) Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.

(16) Euroopa Liidus taaskasutusse võetud aine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.

(17) Ketta läbimõõt peab vastama silindri siseläbimõõdule.

(18) NB! Kui pärast kokkupanemist on kuus välimist detoneernööri pingul, võib keskmine detoneernöör olla pisut lõdvem.

(19) Tootja võib soovi korral anda ELi vastavusdeklaratsioonile numbri.