1.

Kas nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (1), I lisa V peatüki punkti 1.4., mille kohaselt tuleb loomadele pärast 14-tunnist teekonda anda vähemalt ühetunnine puhkeaeg, mis on piisav selleks, et anda neile eelkõige vedelikku ja vajaduse korral sööta, ja pärast sellist puhkeaega võib neid vedada veel 14 tundi, tuleb tõlgendada nii, et veo võib katkestada ka pikem kui ühetunnine puhkeaeg või mitu puhkeaega, millest vähemalt üks on ühetunnine?

2.

Kas komisjoni 16. septembri 2010. aasta määruse (EL) nr 817/2010, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1234/2007 seoses eksporditoetuste andmise nõuetega, mis käsitlevad elusveiste heaolu veo ajal (2), artikli 2 lõike 3 alusel väljumiskohta riikliku veterinaararsti tehtud kanne on eksporditoetuse maksmise eest vastutavale liikmesriigi asutusele siduv, mistõttu peab kande tegemisest keeldumise õiguspärasust kontrollima üksnes asutus, kelle nimel piiripunkti veterinaararst tegutseb, või on riikliku veterinaararsti kanne üksnes haldusorgani menetlustoiming, mida on võimalik vaidlustada ainult koos makseasutuse samas asjas tehtava otsusega?