1.

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 2 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et eelnevalt kindlaks määratud summa, mille ettevõtja saab, kui tema klient ütleb enne tähtaega või kliendist tingitud põhjusel üles teenuste osutamise lepingu, milles on kokku lepitud kohustuslik minimaalne periood, ning mis vastab sellele summale, mille kõnealune ettevõtja oleks juhul, kui lepingut ei oleks üles öeldud, saanud ülejäänud perioodi jooksul, tuleb lugeda tasuks teenuste eest, mida osutatakse tasu eest ning millelt sellistena kogutakse nimetatud maksu.

2.

Teenuste osutamise lepingus eelnevalt kindlaks määratud sellise summa kvalifitseerimisel, mille klient peab tasuma kõnealuse lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, ei ole määravad ei asjaolu, et kindla summa eesmärk on tagada, et klient ei rikuks kohustusliku minimaalse lepinguperioodi nõuet, ning hüvitada kahju, mille ettevõtja saab seda perioodi puudutava nõude rikkumise tõttu; asjaolu, et tasu, mille vahendaja saab selliste lepingute sõlmimise eest, mis sisaldavad kohustuslikku minimaalset lepinguperioodi, on kõrgem kui lepingute puhul, milles seda perioodi kokku lepitud ei ole, ega asjaolu, et arvel toodud summat võib liikmesriigi õiguses kvalifitseerida leppetrahviks.