15.5.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 151/14 |
Birkenstock Sales GmbH 19. jaanuaril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 9. novembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-579/14: Birkenstock Sales GmbH versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
(Kohtuasi C-26/17 P)
(2017/C 151/20)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Birkenstock Sales GmbH (esindajad: advokaadid C. Menebröcker ja V. Töbelmann)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Apellandi nõuded
— |
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 9. novembri 2016. aasta otsus kohtuasjas T-579/14 osas, millega jäeti rahuldamata apellandi hagi; |
— |
rahuldada Euroopa Liidu Üldkohtus esitatud nõuded apellandi hagis nimetatud kaupade osas; |
— |
mõista menetluskulud, kaasa arvatud Euroopa Liidu Kohtu ja apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt. |
Väited ja peamised argumendid
1. |
Apellant nõuab Üldkohtu 9. novembri 2016. aasta otsuse kohtuasjas T-579/14, mis käsitleb rahvusvahelist registreeringut nr 1132742, tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata apellandi hagi, ja Üldkohtus esitatud nõuete rahuldamist apellandi hagis nimetatud kaupade osas. |
2. |
Apellant väidab kõigepealt, et Üldkohus rikkus Euroopa Liidu kaubamärgimääruse (1) artikli 7 lõike 1 punkti b sellega, et kohaldas vääralt vaidlusaluse ruumilise kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu suhtes kehtivaid põhimõtteid. Lisaks toob apellant esile, et Üldkohus ei lähtunud rahvusvahelise registreeringu hindamisel ruumilise kaubamärgi suhtes kehtivatest põhimõtetest ega lähtunud asjaomase sektori standarditest ja tavadest ning lõpuks väidab apellant, et Üldkohus kohaldas rahvusvahelise registreeringu tervikmulje hindamisel rangemaid kriteeriume kui on sätestatud kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punktis b. |
3. |
Lisaks väidab apellant, et esimeses kohtuastmes tehtud otsus on vastuoluline, kuna selles tuvastati, et tähise eristusvõime tuleb määratleda lähtudes sellest tähisest endast, kuid hindamisel võeti siiski arvesse kasutamisega seotud küsimused ja seoses küsimusega, kas tähist saab üheaegselt kasutada kahemõõtmeliselt ja ruumiliselt viidati ühele Üldkohtu varasemale otsusele. |
4. |
Veel väidab apellant, et moonutatud on faktilisi asjaolusid, kuna kohtuotsuses sedastatakse, et EUIPO ei ole kohustatud tõendama, et rahvusvaheline registreering ei erine asjaomaste kaupade puhul kohaldatavast asjaomase sektori üldisest praktikast, mida tõenäoliselt teab igaüks. |
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).