16.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 347/43

9. augustil 2017 esitatud hagi – Abdulkarim versus nõukogu

(Kohtuasi T-559/17)

(2017/C 347/57)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Mouhamad Wael Abdulkarim (Dubai, Araabia Ühendemiraadid) (esindajad: advokaadid J.-P.Buyle ja L. Cloquet)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/917, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 29. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/907, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—

mõista kõik kohtukulud, sealhulgas hageja kohtukulud, välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et kostja hindas asjaolusid ilmselgelt valesti, kui asus seisukohale, et hageja aitas kaasa Süüria režiimi toetamisele. Seetõttu esitab ta vaidlustatud aktides väidetavalt kinnitatu kohta järgmised argumendid:

—

M. Abdulkarimi ei saa kvalifitseerida „suurärimeheks“;

—

ta ei ole režiimiga seotud, ei avalda sellele mingit mõju ega kujuta endast reaalset ohtu, et piiravatest meetmetest seoses olukorraga Süürias kõrvale hoitakse;

—

teda ei saa kvalifitseerida „suurärimeheks“ ka tulenevalt sellest, et ta tegutses varem äriühingus Alkarim For Trade and Industry L.L.C. või muudes nafta-, tööstusliku õli, määrdeainete ja rasvade sektoris tegutsevates äriühingutes Lähis-Idas;

—

ta ei ela ega seega tegutse Süürias.

2.

Teine väide, et rikutud on proportsionaalsuse üldpõhimõtet, kuna vaidlustatud aktidega võetud meetmed tekitavad niisuguseid tagajärgi, et neid tuleb juba iseenesest pidada ebaproportsionaalseteks.

3.

Kolmas väide, et omandiõigust ja õigust tegeleda kutsealaga on rikutud ebaproportsionaalselt, kuna vaidlusaluste meetmete tagajärjel on hagejal võimatu oma omandit ja majanduslikku vabadust segamatult kasutada.

4.

Neljas väide, et võimu on kuritarvitatud, kuna vaidlustatud aktid võeti vastu muude eesmärkide saavutamiseks kui need, millele on viidatud, see tähendab eesmärk kõrvaldada hageja turult, et soodustada muid sellel turul tegutsejaid, ning nende puhul on seega kuritarvitatud võimu.

5.

Viies väide, et rikutud on ELTL artikli 296 teises lõigus ette nähtud põhjendamiskohustust, kuna vaidlustatud aktide põhjendus on tegelikult puhtformaalne ning kostja tõenäoliselt selle üle ei juurelnud.