15.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 201/34

3. aprillil 2020 esitatud hagi – JD versus EIP

(Kohtuasi T-166/20)

(2020/C 201/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: JD (esindaja: advokaat H. Hansen)

Kostja: Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada otsus, millega (i) hagejat kohustatakse allkirjastama tema töölepingu muudatus, millega ta loobub teatavatest sotsiaalkindlustusõigustest, ja (ii) hagejal takistatakse asumast EIP teenistusse juhul, kui ta muudatust ei allkirjasta;

—

seega kohustada kostjat võtma tagasi kiri, milles nimetatud muutmisettepanek tehakse, ja koos sellega võtma tagasi ka nõue, et hageja allkirjastaks teenistusse astumise eeltingimusena kõnealuse muudatuse;

—

kohustada kostjat lubama hagejal astuda EIP teenistusse ning maksma talle lepingus määratud teenistusse astumise kuupäevast alates tagasiulatuvalt välja töötasu ja toetused;

—

jätta kohtukulud ainult kostja kanda ja

—

jätta hagejale õigus esitada muid nõudeid.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on andmekaitsenõudeid.

—

Hageja väidab, et kostja rikkus määruse (EL) 2018/1725 (1) artikli 15 lõike 1 punkti c. Kostja kasutas terviseankeedile antud vastuseid surmajuhtumi ja invaliidsusriski kindlustusekaitse piiramiseks, olgugi et ankeedi andmekaitseteates ei olnud märgitud, et seda võidakse sel eesmärgil kasutada.

2.

Teine väide, et EIP soovitava kindlustuskaitse piiramiseks puudub õiguslik alus.

—

Hageja väidab, et kostja rikkus EIP II personalieeskirjade artiklit 33d ja EIP personalieeskirjade artiklit 9.1.2. Õiguslikku alust, millele EIP tugineb (pensioniskeemi eeskirja artikkel 6-1), ei saa mõistlikult tõlgendada nii, nagu EIP välja pakub. Selline tõlgendus ei võta arvesse töölepingu sõlmimise eelse arstliku hinnangu eesmärki, mis on määratletud personalieeskirjade X lisa artiklis 2.1.1.A.

3.

Kolmas väide, et lepingu muudatuse allkirjastamise nõudel puudub õiguslik alus.

—

Hageja väidab, et kostja rikkus EIP II personalieeskirjade artiklit 13. EIP eeskirjades puudub säte, mis nõuaks, et isik, kes on sõlminud EIPga töölepingu ja kelle EIP töötervishoiu arst on tunnistanud töövõimeliseks, peab allkirjastama oma töölepingu muudatuse, millega ta loobub teatud sotsiaalkindlustusõigustest (käesoleval juhul surmajuhtumi ja invaliidsusriski kindlustus).

4.

Neljas väide, et hagejat on diskrimineeritud, ehk täpsemalt: rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1 ja artikli 34 lõiget 1.

—

Hageja väidab, ei kostja üritab vaidlustatud otsusega hagejalt võtta olulisi sotsiaalkindlustusõigusi (käesoleval juhul surmajuhtumi ja invaliidsusriski kindlustus), põhjendades seda hageja pärilike geneetiliste tunnuste ja/või väidetava puudega. Nõudes töölepingu lõpetamise ähvardusel, et hageja loobuks nimetatud sotsiaalkindlustusõigustest, rikub EIP hageja põhiõigusi. Kostja tegevus on diskrimineeriv, sest sellega püütakse piirata hageja põhiõigust sotsiaalkindlustusele meelevaldsel põhjendusel („väga/äärmiselt madal“ invaliidsusrisk tulevikus) suvaliseks ajavahemikuks (5 aastat).

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT 2018, L 295, lk 39).