1.

Kas direktiivi 2014/24 (1) artikli 72 lõike 1 punkt e koostoimes lõike 4 punktidega a ja b lubab sellist riigisisest õigusnormi või selle õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise praktikat, mille kohaselt riigihankelepingu olulist muudatust käsitlevate eeskirjade rikkumisega on tegemist ainult juhul, kui pooled on allkirjastanud kirjaliku kokkuleppe/lisa riigihankelepingu muutmiseks?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav: Kas direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 1 punkt e koostoimes lõike 4 punktidega a ja b lubab sellist riigisisest õigusnormi või selle õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise praktikat, mille kohaselt saab riigihankelepingute õigusvastane muutmine toimuda mitte üksnes poolte allkirjastatud kirjaliku kokkuleppega, vaid ka lepingu muudatuste eeskirjadega vastuolus oleva poolte ühistegevuse kaudu, mis väljendub suhtluses ja selle kirjalikes jälgedes (nagu põhikohtuasjas), millest on võimalik järeldada ühist tahet nimetatud muudatuse tegemiseks?

3.

Kas direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 1 punkt e koostoimes lõike 4 punktidega a ja b lubab sellist riigisisest õigusnormi või selle õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise praktikat, mille kohaselt tõlgendatakse sellisel juhul nagu põhikohtuasjas (mille puhul määrati hankedokumentides kindlaks lepingu täitmise maksimaalne tähtaeg ja hiliseim ajahetk; tähtaeg on ka näitajaks pakkumuste hindamise metoodika raames; lepingu tegelik täitmine toimus dokumentides ettenähtud maksimaalset tähtaega ja hiliseimat ajahetke ületades, ilma et esinenud oleksid ettenägematud asjaolud; hankija võttis täitmise vastu ilma vastuväideteta ega nõudnud leppetrahvi hilinemise eest) lepingu täitmist hankedokumentide ja hankelepingu tähtaega puudutava osa tingimusi rikkudes, ilma et esinenud oleksid ettenägematud asjaolud ja hankija oleks vastuväiteid esitanud, ainult lepingu teataval viisil mittenõuetekohase täitmisena ja mitte hanke õigusvastase olulise muutmisena lepingu täitmise tähtaja osas?