—

tühistada hageja 2021. aasta juuni töötasu teatis ja komisjoni personaliteenistuse 14. juuni 2021. aasta teade, millega anti talle teada, et alates 2021. aastast ja Brexiti järgselt ei saa ta enam kindlasummalist hüvitist sõidukulude eest päritolukohta;

—

tühistada osas, milles selle puhul on tegemist otsusega, mis sisaldas vaidlustatud otsusega võrreldes täiendavaid põhjendusi, 22. detsembri 2021. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 1. septembri 2021. aasta kaebus;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, mis puudutab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) teleoloogilist ja tarvilikku tõlgendamist, administratsiooni poolt õigusnormi rikkumist, personalieeskirjade VII lisa artikli 7 lõike 4 rikkumist ja seda, et päritolukohta puudutavad üldised rakendussätted on personalieeskirjadega vastuolus.

2.

Teine väide, mis puudutab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, alusetut diskrimineerimist, õigusvastasuse vastuväidet ja kodakondsuse kaotamise korral täieliku hüvitamata jätmise kohaldamatust.

3.

Kolmas väide, mis puudutab teise võimalusena esiteks kohaldamist, mis on kooskõlas paindlikkusega, mida Euroopa Liit lubas seoses personalieeskirjade laia tõlgendamisega Briti kodaniku suhtes, ja kohaldamist, mis on ühtne teiste sisenormidega, ning teiseks teenistuja kodumaalt lahkumise eest hüvitamise põhimõtte rikkumist.