1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/3

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)

Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)

Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/6

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/8

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et eksporditoetust, mis on kohaldatav teravilja suhtes kuupäeval, mil tehakse ekspordilitsentsi taotlus, tuleb taotluse alusel kohaldada sellise ekspordi suhtes, mis toimub ekspordilitsentsi kehtivuse ajal. Sellisel juhul võib toetust korrigeerida.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) lubatakse kehtestada määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud toodete toetuse korrigeeriv summa. See korrigeeriv summa tuleb välja arvestada määruses (EÜ) nr 1501/95 sätestatud tegureid arvesse võttes.

(3)

Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerivat summat vastavalt sihtkohale muuta.

(4)

Korrigeeriv summa tuleb kinnitada toetusega samal ajal ja samas korras. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta.

(5)

Eespool nimetatud sätete kohaldamine nõuab, et korrigeeriv summa kehtestatakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/10

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib noteeringute või maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Eksporditoetused määratakse kindlaks, arvestades komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (2) artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Linnaste puhul kohaldatav eksporditoetus tuleb arvutada arvestades teraviljakogust, mis on vajalik asjaomaste toodete tootmiseks. Need kogused on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad tekitada vajaduse teatavate toodete eksporditoetusi muuta olenevalt nende sihtkohast.

(5)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahelisel ajal võib seda muuta.

(6)

Kui neid eeskirju kohaldatakse teraviljaturu tegeliku olukorra suhtes ja eriti nende toodete noteeringute ja hindade suhtes ühenduses ja maailmaturul, tuleks eksporditoetus määrata lisas esitatud kujul.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/12

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et ekspordilitsentsi taotluse esitamise kuupäeval jõus olnud teravilja eksporditoetust tuleb taotluse korral kohaldada ekspordilitsentsi kehtivusajal toimuva ekspordi suhtes. Sel juhul kohaldatakse toetuse suhtes korrigeerivat summat.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 alusel, millega on sätestatud eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) võib kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud linnaste korrigeeriva summa. Korrigeeriv summa tuleb arvutada võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Eespool esitatud sätete kohaldamisest tuleneb, et korrigeeriv summa tuleb kindlaks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/14

(1)

Nõukogu 21. oktoobri 1974. aasta määruse (EMÜ) nr 2681/74 (toiduabiks ette nähtud põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimisega seotud kulutuste ühendusepoolse rahastamise kohta) (3) artiklis 2 on sätestatud, et kulutuste osa, mis vastab ühenduse eeskirjade kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetustele, kaetakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust.

(2)

Ühenduse toiduabiprogrammide eelarve koostamise ja haldamise lihtsustamiseks ning selleks et võimaldada liikmesriikidel teada saada ühenduse osalemise ulatust riiklike toiduabiprogrammide finantseerimisel, tuleb kindlaks määrata nende tegevuste jaoks antavate toetuste määr.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikliga 13 ette nähtud eksporditoetuste üldsätteid ja rakenduseeskirju kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toimingute suhtes.

(4)

Erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi eksporditoetuse arvutamisel, on määratletud määruse (EÜ) nr 3072/95 artiklis 13.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/16

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/18

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/20

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1898/2005 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) artiklile 47 kuulutavad sekkumisametid välja alalise pakkumismenetluse toetuse andmiseks kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 54 on sätestatud, et iga konkreetse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse suurim toetus kontsentreeritud või jaoks, mille minimaalne rasvasisaldus on 96 %.

(2)

Esitada tuleb määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikli 53 lõikes 4 sätestatud lõppkasutustagatis, et tagada kontsentreeritud või üleminek jaekaubandusse.

(3)

Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kinnitada asjakohasel tasemel ja määrata vastavalt sellele kindlaks lõppkasutustagatis.

(4)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/21

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 343/2006 (3) sätestatakse nende liikmesriikide loetelu, kus või kokkuost on avatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõikele 1.

(2)

Värskeima teabe alusel, mille Tšehhi Vabariik on vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 8 edastanud, täheldas komisjon, et kõnealuses liikmesriigis on või turuhind kahe järjestikuse nädala jooksul olnud madalam kui 92 % sekkumishinnast. Seega tuleks avada sekkumiskokkuost Tšehhi Vabariigis. Kõnealune liikmesriik tuleks seepärast lisada määrusega (EÜ) nr 343/2006 kehtestatud nimekirja.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 343/2006 vastavalt muuta,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/22

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/23

(1)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat lõssipulbrit.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 214/2001 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/24

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 (2) kohaselt võib toetussertifikaate, mida antakse välja ühe eelarveperioodi kohta, taotleda kuues eraldi osas. Iga osa taotluste esitamise suhtes kehtib tähtaeg. Ettevõtjad võivad esitada toetussertifikaadi taotluse üksnes selle osa kohta, mis vastab esimesele tähtajale, mis järgneb taotluse esitamise kuupäevale.

(2)

Osade süsteem loodi selleks, et juhul kui toetussertifikaadi taotlusi on saadud suuremale summale kui jagatav toetussumma, saaksid sertifikaate nii eelarveperioodi alguses kui ka selle lõpus eksportivad ettevõtted.

(3)

Kui kuue osa süsteemi lõppedes on eelarveperioodi lõpus veel kasutamata summasid, mille kohta võib välja anda toetussertifikaadi, siis võimaldab määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikkel 38 komisjonil käivitada nädalaste taotlemisperioodide süsteemi kasutamata summade jaotamiseks.

(4)

Põllumajandustoodetele kinnitatud toetusmäärad on viimasel ajal vähenenud, mistõttu on vähenenud ka summad, mille saamiseks taotletakse toetussertifikaate osade süsteemi alusel. Viimasel ajal üksikutes osades jaotamiseks eraldatud summasid ei ole seetõttu täielikult ära jaotatud.

(5)

Eelöeldut arvestades tuleb eksporditoiminguid paindlikumaks muuta. Juhul kui ühe osa kohta esitatakse toetussertifikaadi taotlusi sellele osale eraldatud summast vähem, siis tuleb võimaldada ettevõtetel esitada toetussertifikaadi taotlusi järelejäänud summa suhtes (mille suhtes ei ole veel esitatud toetussertifikaadi taotlusi) nädala kaupa.

(6)

Olemasolevat toetussertifikaatide nädala kaupa väljaandmise süsteemi, mida rakendatakse eelarveperioodi lõpus kasutada olevate summade suhtes, tuleks seetõttu laiendada nii, et see hõlmaks ka iga osa järelejäänud summa jaotamist.

(7)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) 1043/2005 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

1.

Lisatakse artikkel 38a:

“Artikkel 38a

1.   Kui vähenduskoefitsienti ei ole artikli 37 lõike 2 kohaselt avaldatud artikli 33 esimese lõigu punktides a–f osutatud osade toetussertifikaatide taotluste esitamise tähtaja täitumise järel, siis võivad ettevõtted esitada taotlusi toetussertifikaadi väljaandmiseks mis tahes järelejäänud summa suhtes, mis on eraldatud sellele osale ning mille suhtes pole veel taotlust esitatud.

Taotlus tuleb esitada enne artikli 33 lõike 1 punktides a–f sätestatud järgmist tähtaega.

2.   Liikmesriigid teatavad iga nädala jooksul esitatud taotlustest komisjonile järgmisel teisipäeval. Vastavaid sertifikaate võib välja anda alates teatamisele järgnevast esmapäevast, välja arvatud juhul, kui komisjon annab vastupidised juhised.

3.   Kui konkreetsel taotlemisnädalal esitatud taotluste kogusumma ületab lõikes 1 nimetatud ülejäänud saada olevad kogused, võtab komisjon vähemalt ühe järgmistest meetmetest:

2.

VI lisa I jaos asendatakse viies lõik järgmisega:

“Taotlejad teevad lahtrisse 20 ühe järgmistest märgetest:

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/26

(1)

Koktsidiostaatikumide ja muude raviainete rühma kuuluv söödalisand narasiin (Monteban, Monteban G 100) on teatavatel tingimustel lubatud vastavalt nõukogu direktiivile 70/524/EMÜ. (2) Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1464/2004 (3) on antud kümneaastane luba kõnealuse söödalisandi kasutamiseks broilerkanade toitmisel ning söödalisandi luba on seotud selle ringlusse laskmise eest vastutajaga. Kõnealusest söödalisandist on teatatud kui olemasolevast tootest vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklile 10. Kuna kogu kõnealuses sättes nõutud teave oli esitatud, on kõnealune söödalisand kantud ühenduse söödalisandite registrisse.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1831/2003 on ette nähtud võimalus muuta söödalisandi luba loa omaniku nõudel ja vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi “amet”) arvamusele.

(3)

Oma 27. juuli 2004. aasta arvamuses on amet teinud ettepaneku kehtestada jääkide piirnormiks 50 μg/kg broilerkanade kõigi märgade kudede puhul. Seega peetakse ühepäevast keeluaega enne tapmist piisavaks. Võib olla vajalik läbi vaadata käesoleva määruse lisas nimetatud piirnormid vastavalt Euroopa Ravimiameti mis tahes hindamise tulemustele seoses kõnealuse toimeainega.

(4)

Söödalisandi narasiin (Monteban, Monteban G 100) loa omanik on teinud ettepaneku muuta loa tingimusi, esitades selleks komisjonile taotluse kehtestada jääkide piirnorm sellisena, nagu amet on hinnanud.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1464/2004 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/28

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on ette nähtud, et liikmesriikide skreipi kontrollimise programmid kiidetakse heaks, kui need vastavad teatavatele kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumidele. Samuti on määrusega (EÜ) nr 999/2001 ette nähtud selliste lisatagatiste määratlus, mida võidakse nõuda ühendusesiseses kaubanduses ja impordis kooskõlas kõnealuse määrusega.

(2)

Komisjoni 13. veebruari 2003. aasta otsusega 2003/100/EÜ (millega kehtestatakse miinimumnõuded aretusprogrammide kehtestamiseks, et saavutada lammaste resistentsus transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate suhtes) (2) on ette nähtud, et iga liikmesriik peab kehtestama aretusprogrammi, et selekteerida teatavate lambatõugude resistentsus transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) suhtes. Samuti on kõnealuse otsusega ette nähtud võimalus teha liikmesriigile erandeid aretusprogrammi kehtestamise nõudest eeldusel, et tal on riiklik skreipi kontrollimise programm, mis on esitatud ja heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 999/2001 ja millega nähakse ette põllumajandusettevõttes surnud lammaste ja kitsede pidev aktiivne järelevalve kõnealuse liikmesriigi kõikides karjades.

(3)

Komisjoni 24. oktoobri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1874/2003 (millega kiidetakse heaks teatavate liikmesriikide skreipi kontrollimise programmid, määratletakse lisatagatised ja lubatakse erandeid seoses otsusele 2003/100/EÜ vastavate lammaste transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate resistentsuse aretusprogrammidega), (3) kiideti heaks Taani, Soome ja Rootsi riiklikud skreipi kontrollimise programmid.

(4)

18. novembril 2005 esitas Austria komisjonile riikliku skreipi kontrollimise programmi. 5. jaanuaril 2006 esitati komisjonile kõnealuse programmi kohta teatavad muudatused. Kõnealune muudetud programm vastab määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud nõutavatele kriteeriumidele. Lisaks esineb Austria territooriumil skreipit tõenäoliselt harva või ei esine üldse.

(5)

Riikliku skreipi kontrollimise programmi alusel tuleks Austriale lubada erand lammaste aretusprogrammist, mis on ette nähtud otsusega 2003/100/EÜ. Lisaks sellele tuleks käesoleva määrusega kohaldada kaubanduse lisatagatisi, mida nõutakse määruse (EÜ) nr 999/2001 VIII lisa A-peatükis ja IX lisa E-peatükis.

(6)

Määrusega (EÜ) nr 1874/2003 on ette nähtud teatavad lisatagatised Taani, Soome ja Rootsi põllumajandusettevõtetele. Siiski tuleks kõnealuste liikmesriikide ja ka Austria suhtes subsidiaarsuse suurendamiseks muuta kõnealuseid kaubanduse lisatagatisi, võttes arvesse erinevat epidemioloogilist ja kaubanduslikku olukorda ning skreipi esinemisvormide erinevust kõnealuses neljas liikmesriigis.

(7)

Seepärast on praktilistel kaalutlustel ja ühenduse õigusaktide selguse huvides asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 1874/2003 kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

ühtegi skreipi juhtu ei ole kinnitatud;

b)

skreipi tõttu ei ole kohaldatud mingeid likvideerimismeetmeid;

c)

põllumajandusettevõtetes ei ole olnud määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 13 lõike 1 punkti b alusel riskirühma kuuluvateks tunnistatud loomi.

a)

lõikes 1, kui materjal on pärit lisas loetlemata teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest, või

b)

lõikes 2, kui materjal on pärit teistest lisas loetletud liikmesriikidest.

a)

loomad, sperma, embrüod ja munarakud on saadud lisas loetlemata liikmesriikidest või kolmandatest riikidest, ning

b)

punktis a nimetatud liikmesriigis või kolmandas riigis on esinenud skreipi kinnitatud juhte kolme aasta jooksul enne või pärast loomade, sperma, munarakkude ja embrüote saatmiskuupäeva.

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/32

(1)

Direktiivis 2002/46/EÜ määratletakse vitamiinid ja mineraalained ning nende vastavad vormid, mis on toidulisandite tootmises lubatud.

(2)

Vitamiinid ja mineraalained, mida on hinnanud Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi “amet”) ning mis on saanud heakskiitva teadusliku hinnangu, tuleks lisada direktiivi 2002/46/EÜ lisadesse.

(3)

Amet on hiljuti andnud ja avalikustanud heakskiitva teadusliku hinnangu teatavate vitamiinide ja mineraalainete kohta.

(4)

Arvestades muude folaadivormide lisamist direktiivi 2002/46/EÜ II lisasse, tuleks asendada kategooria pealkiri “foolhape”.

(5)

Seetõttu tuleks direktiivi 2002/46/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/34

(1)

Itaalia ametivõimud teatasid komisjonile 18. detsembri 2002. aasta kirjaga plaanist anda piirkondlikku abi äriühingutele Società Consortile De Tomaso srl ja UAZ Europa srl. Komisjon taotles lisaandmeid 4. veebruaril 2003. Pärast vastamistähtaja pikendamise taotlemist 12. märtsil ja 22. aprillil 2003 esitasid Itaalia ametivõimud andmed 26. mai 2003. aasta kirjas.

(2)

Komisjon teavitas Itaaliat 24. juuli 2003. aasta kirjaga, et ta otsustas abi suhtes algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused.

(4)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(5)

Itaalia esitas oma märkused vastuseks menetluse algatamise otsusele 13. oktoobril 2003. Komisjon palus Itaalialt selgitusi 6. veebruaril 2004.17. veebruaril 2004 toimus koosolek komisjoni ametnike, Itaalia ametivõimude ja äriühingu esindajate vahel. Itaalia saatis lisaandmed 23. aprilli 2004. aasta kirjaga. 30. aprillil 2004 palus Itaalia tööstusminister komisjonile adresseeritud kirjas võtta juhtumi suhtes kiiresti vastu otsus. Komisjon vastas sellele kirjale 18. juunil 2004.

(6)

Kavandatav abi antaks äriühingutele Società Consortile De Tomaso srl ja UAZ Europa srl, mis mõlemad kuuluvad De Tomaso kontserni (“De Tomaso”). De Tomaso tegeleb praegu väga väikese arvu kõrgefektiivsete sportautode tootmisega. Itaalia väitel liigitatakse De Tomaso väikeste või keskmise suurusega ettevõtete hulka määratluse alusel, mis on esitatud komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (3) (“VKE määrus”).

(7)

De Tomaso kavatseb rajada uue tehase, mille rajatiste võimsus on järgmine:

Projekti on kavas alustada niipea, kui komisjon annab loa riigiabiks, ning projekt on kavas lõpetada 2006. aastaks. Mootorsõidukite tootmine algaks 2005. aastal.

(8)

Projekt viiakse ellu Cutros Calabrias. Calabria on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel piirkond, mille piirkondliku abi ülemmäär on 50% toetuse brutoekvivalendist (4) ajavahemikuks 2000–2006.

(9)

Itaalia ametivõimude kohaselt on projekt liikuv ning De Tomaso kaalub alternatiivseid asukohti Timisoarat (Rumeenia) Simbiri mudeli jaoks ja Modenat (Itaalia) Vallelunga ja Pantera mudeli jaoks. Timisoara puhul oleks tegemist investeeringuga täiesti uude tehasesse, samal ajal kui Modena investeering koosneks olemasoleva De Tomaso tehase laiendamisest, mis praegu toodab väga väikest arvu suure võimsusega sportauto Guara mudelit.

(10)

Vastavalt teatisele kavatseb De Tomaso investeerida nominaalväärtuses 218 760 000 eurot (nüüdisväärtuses 206 912 337 eurot, arvutamisel kasutati alusena 2003. aastat ning 5,06% diskontomäära (5)). Itaalia ametivõimud pidasid kogu investeeringu summat abikõlblikuks.

(11)

Teatatud abi anti vastavalt komisjoni heakskiidule kummalegi De Tomasole kuuluvale äriühingule kahes etapis. Esimene otsetoetus kiideti heaks 2001. aasta aprillis UAZ Europa srl kasuks nominaalväärtuses 9 518 817 eurot. Teine otsetoetus kiideti heaks 2002. aasta augustis Società Consortile De Tomaso srl kasuks nominaalväärtuses 168 490 000 eurot. Toetusi makstakse ajavahemikul 2004–2008. Abi antakse komisjoni poolt heakskiidetud kavade alusel (6), mis on sätestatud seaduses majandusliku surutise all kannatavates piirkondades tootmistegevuse edendamise meetmete kohta (“seadus nr 488/1992”) ja seaduses riigi rahanduse ratsionaliseerimismeetmete kohta (“seadus nr 662/1996”).

(12)

Kuna mõlemad toetused on seotud ühe ja sama projektiga, siis teatasid Itaalia ametivõimud nendest ühiselt. Seetõttu on De Tomasole antava kogutoetuse nominaalväärtuseks 178 008 817 eurot (nüüdisväärtuses 155 640 104 eurot, arvutamisel kasutati alusena 2003. aastat ning 5,06% diskontomäära). Itaalia ametivõimude poolt teatatud abimäär on 75,22% toetuse brutoekvivalendist.

(13)

Itaalia väitel ei ole projektile antud mingit muud ühenduse abi ega rahastamist.

(14)

Oma 23. juuli 2003. aasta menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust seoses De Tomaso liigitamisega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulka. Ta väljendas samuti kahtlusi kulude-tulude analüüsi mitme elemendi, eeskätt järgmise kohta:

(15)

Itaalia esitas oma märkused 13. oktoobril 2003 vastusena menetluse algatamise otsusele. Komisjonile esitati lisaandmeid ja -dokumente koosolekul, mis toimus 17. veebruaril 2004, ning 23. ja 30. aprilli 2004. aasta kirjas.

(16)

De Tomaso staatuse kohta väikese ja keskmise suurusega ettevõttena esitas Itaalia üksikasjalikud andmed ettevõtte Alejandro S.A. omandistruktuuri kohta ning ka raamatupidamisaruanded ja väljavõtte hr De Tomaso testamendist.

(17)

Projektide võrreldavuse kohta valitud ja alternatiivsetes asukohtades kinnitas Itaalia kõigepealt, et projektid on võrreldavad samaväärse tootmise poolest samas arvus, tootevalikus ning hinnas. Vajalike investeeringute erinevust alternatiivide puhul saab selgitada, kui võtta arvesse valitud asukoha eripära, kus tööjõukulud ja sotsiaalõigusnormid ning ohutus- ja keskkonnaalased õigusaktid sarnanevad Põhja-Itaalia omadega, ent kus puudub oskustööjõud ning kindel tööstustraditsioon.

(18)

Itaalia väitel oli olukord alternatiivsetes asukohtades väga erinev: Modenas on kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, samuti tihe autotarnijate ja -tootjate võrgustik olemas. Timisoaras on oskustööjõud kättesaadav murdosa hinna eest, mis valitseks Cutros. Timisoaral on Simbiri mudeli tootmiseks ka logistiline eelis.

(19)

Itaalia kinnitas taas Cutro projekti strateegilist väärtust piirkonna tööstusliku arendamise jaoks. Selles kontekstis oli tehnoloogiliste valikute eesmärgiks asutada tänapäevane tootmisobjekt, mis ühendaks kõige uuemad tehnikad ja seadmed ning lubaks De Tomasol viia ellu ettevõttesisest teadus- ja arendustegevust. Alternatiivsete asukohtade projektide puhul valitaks aga traditsioonilisemad tehnoloogilised lahendused.

(20)

Nende kaalutluste põhjal kinnitas Itaalia, et komisjoni nõudmine võrrelda täiesti identseid projekte oli vale ja eksitav, kuna see sunniks võrdlema “hüpoteetilisi” lahendusi, mis ei põhine investeeringuid tegeva äriühingu tegelikel kavatsustel.

(21)

Itaalia väitis, et komisjoni poolt kulude-tulude analüüsi jaoks nõutud investeeringute tegevuspõhine võrdlus alternatiivsete lahenduste puhul ei ole teostatav, kuna see eeldaks alternatiivsete projektide täielikku väljatöötamist, mida De Tomaso saaks enesele lubada alles pärast asukohavaliku tegemist.

(22)

Sellest olenemata esitas Itaalia uued üksikasjalikumad andmed, milles võrreldakse investeeringuid Cutros ning alternatiivsetes, sportautode pressimise, keevitamise ja värvimise asukohtades (Cutro võrdlus Modenaga) ning Simbiri mudeli lõpliku kooste ja värvimise asukohas (Cutro võrdlus Timisoaraga).

(23)

Itaalia väitel ei oleks mitmed Cutros planeeritud investeeringud alternatiivse lahenduse puhul vajalikud asjassepuutuvate toimingute (värvimine ja mootori katsetamine) allhangete või olemasolevate rajatiste (katserada Modena läheduses) rentimise võimaluse tõttu. Mis puudutab sportautode värvimist, siis esitas Itaalia Modenasse uude värvimistöökotta eelarvestus investeeringute maksumuse kohta näitamaks, et ettevõttesisene värvimine Modenas oleks odavam kui allhange ning suurendab seetõttu veidi Cutro miinuseid. Mootori katsetusstendi osas juhtis Itaalia tähelepanu sellele, et Cutro rajatised laseksid De Tomasol välja töötada mootorite spetsiifilised versioonid tulevikutootmise jaoks.

(24)

Kulude-tulude analüüsi tegevusaspektide osas selgitas Itaalia, et tööjõu puhul märgitud erinevus tulenes osaliselt vea tõttu tulude-kulude analüüsis, milles juhtiv- ja kontoritöötajate arvu alternatiivse lahenduse puhul alahinnati, ning osaliselt seetõttu, et Modenas vajatakse vähem tööjõudu, kuna värvimise võib toimuda allhankena. Võttes arvesse nimetatud kahte tegurit, jõudis Itaalia alternatiivsete lahenduste osas ühesuguse tööjõuvajaduseni.

(25)

Mis puudutab välistranspordikulusid, siis esitas Itaalia ajakohastatud andmed ja dokumentatsiooni Simbiri mudeli transpordikulude kohta Timisoara alalt, mille kohaselt ei oleks välistranspordikulud Cutrost kõrgemad kui alternatiivse Timisoara puhul.

(26)

Lõpuks märkis Itaalia, et äriühing on kannatanud pikaleveninud menetluse tõttu.

(27)

Itaalia teatatud meede De Tomaso jaoks sätestab riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Seda rahastataks riigi poolt või riigiressursside kaudu. Veelgi enam, kuna see moodustab olulise osa projekti finantseerimisest, kannab abi vastutust konkurentsi kahjustamise eest ühenduses, andes De Tomasole eelise konkurentide ees, kes abi ei saa. Ja lõpuks, autoturul liikmesriikide vahel käib ulatuslik kauplemine. Sellele Itaalia vastuväiteid ei esita.

(28)

EÜ asutamiselepingu artikli 87 lõikes 2 on loetletud kindlad abi liigid, mis on ühisturuga kokkusobivad. Pidades silmas abi olemust ja eesmärki ning äriühingu geograafilist asukohta, ei saa punkte a, b ja c kõnealuse kava puhul kohaldada. Artikli 87 lõikes 3 on sätestatud muud abivormid, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks. Komisjon märgib, et projekti asukoht on Calabrias, piirkonnas, mis on abikõlblik artikli 87 lõike 3 punkti a alusel, maksimaalse piirkondliku ülemmääraga 50% toetuse netoekvivalendist suurte äriühingute puhul (7).

(29)

Komisjon võtab arvesse, et kontrollitav abisaaja on De Tomaso, kontsern, kuhu kuuluvad äriühingud Società Consortile De Tomaso srl ja UAZ Europa srl, tulevased abisaajad. De Tomasol on kavas autosid toota ja koostada. Äriühing moodustab seetõttu osa mootorsõidukitööstusest ühenduse raamprogrammi riigiabi andmise kohta mootorsõidukitööstusele (8) (“mootorsõiduki raamprogrammi”) tähenduses, mida kohaldatakse kõnealuse projekti suhtes, kuna abist teatati komisjonile enne 2003. aasta 1. jaanuari.

(30)

Nii projekti kogumaksumus kui ka abi summa ületavad mootorsõiduki raamprogrammis esitatud teatamiskünnist. Need piirmäärad on: (i) projekti kogumaksumus võrdub 50 miljonit euroga, (ii) projektile antav kogu brutoabi, kas riigiabi või abi ühenduse vahenditest, võrdub 5 miljoni euroga. Itaalia ametivõimud on De Tomasole antavast kavandatud abist teatamisel täitnud asutamislepingu artikli 88 lõike 3 nõudeid.

(31)

Vastavalt mootorsõiduki raamprogrammile peab komisjon tagama, et antav abi on vajalik nii projekti elluviimiseks kui ka proportsioonis probleemide raskusega, mille lahendamiseks see on kavandatud. Et komisjon annaks loa riigiabi andmiseks mootorsõidukitööstuses, tuleb läbida nii vajalikkuse kui ka proportsionaalse test.

(32)

Vastavalt mootorsõiduki raamprogrammi punkti 3.2. alapunktile a peab abisaaja piirkondliku abi vajalikkuse demonstreerimiseks selgelt tõendama, et tal on oma projekti jaoks majanduslikult elujõuline alternatiivne asukoht. Kui projekt koosneb olemasoleva tehase moderniseerimisest ja ratsionaliseerimisest või kui ei ole olemas alternatiivset tootmiskohta, kas uut või olemasolevat, mis oleks võimeline kontserni piires kõnealuse investeeringu vastu võtma, on ettevõte sunnitud oma projekti ellu viima valitud asukohas, isegi abi puudumisel. Seetõttu ei või mis tahes piirkondlikku abi lubada projektile, mis ei ole geograafiliselt mobiilne.

(33)

Kõnealusel juhul oleks Cutro geograafiliseks alternatiiviks projekti jaoks Simbiri mudeli monteerimine Timisoaras (Rumeenia) ning Vallelunga ja Pantera mudeli tootmine Modenas (Itaalia). Komisjon leiab, et Itaalia on esitanud piisava dokumentaalse tõendusmaterjali nimetatud väite toetamiseks. Antud tõendusmaterjal sisaldab alternatiivsete asukohtade tasuvusuuringuid, plaane ja skeeme ning hinnapakkumisi potentsiaalsetelt seadmetarnijatelt.

(34)

Võttes arvesse investeeringu olemust (loodav projekt täiesti uues kohas) ning saadud dokumentide põhjal järeldab komisjon, et projekt on mobiilne ning et on olemas elujõuline alternatiivne asukoht.

(35)

Vastavalt mootorsõiduki raamprogrammi punkti 3.2 alapunktile b määrab komisjon kindlaks, kas projekti mobiilsete aspektidega seotud kulutused on abikõlblikud või mitte. Vastavalt mootorsõiduki raamprogrammi punkti 3.2 alapunktile c peab komisjon tagama, et planeeritud abi on proportsioonis piirkonna probleemidega, mille lahendamiseks see on kavandatud. Selleks kasutatakse kulude-tulude analüüsi.

(36)

Kulude-tulude analüüsis võrreldakse mobiilsete elementide puhul kulusid, mida investor kannaks projekti elluviimiseks kõnealuses piirkonnas, nendega, mida ta kannaks identse projekti puhul teises asukohas. See teeb võimalikuks määrata kindlaks kõnealuse aidatava piirkonna konkreetsed ebasoodsad tingimused. Komisjon lubab anda piirkondlikku abi piirkondlike ebasoodsate tingimuste piires, mis tulenevad investeeringust võrdlustehasesse.

(37)

Vastavalt mootorsõiduki raamprogrammi punkti 3.2 alapunktile c hinnatakse Cutro tegevusalaseid ebasoodsaid tingimusi võrrelduna Timisoara ja Modenaga kulude-tulude analüüsis viie aasta jooksul, kuna projekt viiakse ellu uues kohas. Itaalia ametivõimude poolt esitatud kulude-tulude analüüsi poolt kaetud ajavahemik on 2005–2009, see tähendab kolm aasta (9) tootmise algusest vastavalt mootorsõiduki raamprogrammi I lisa punktile 3.3. Teatavaks tehtud kulude-tulude analüüs näitab 158 248 977 euro suurust netokulude halvemust nüüdisväärtuses Cutro asukoha puhul alternatiivsete asukohtadega võrreldes. Järelikult oleks projekti “piirkondliku halvemuse määr” 76,48% (10).

(38)

Esialgse tehnilise punktina märgib komisjon, et Itaalia esitatud kulude-tulude analüüs võtab baasaastaks 2003. aasta asjakohaste arvude allahindlusel. Õige aasta on 2002, mis on komisjonile planeeritavast abist teatamise aasta. Kuna kohaldatav diskontomäär on õige, 2002. aasta oma (5,06%), ei muuda võrdlusaasta muutmine siiski mingil viisil asjassepuutuvaid määrasid ja arve ning võib seetõttu jääda.

(39)

Kulude-tulude analüüsi osas on komisjon hinnanud Itaalia esitatud andmeid välisautoeksperdi abil. Hinnang kinnitas kahtlusi, mis on väljendatud ametliku menetluse algatamise otsuses Cutro ja alternatiivse asukoha projektide võrreldavuse suhtes. Selle järelduseni viinud põhjused on üksikasjalikult välja toodud allpool punktides 40 kuni 63.

(40)

Nagu on märgitud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, on komisjon järjekindlalt tõlgendanud “identsete projektide” nõuet mootorsõiduki raamprogrammis kui sellist, mis tähendab projekte, mis puudutavad võrreldavate mootorsõidukite tootmist, võrreldavates arvudes ning mis hõlmavad võrreldavat tootmisprotsessi. Komisjon aktsepteerib tavaliselt, et erinevates asukohtades elluviidavate projektide puhul võib esineda erinevusi, näiteks seoses lõpliku tootekvaliteedi taseme või erineva tehase automatiseerituse astmega, väljendauna tööjõukuludes. Siiski ei aktsepteeri komisjon olemuselt erinevate projektide võrdlust, nagu projektid, kus ühes asukohas tehtaks olulisi investeeringuid seadmetesse ja masinatesse, samal ajal kui võrreldavas asukohas ei tehtaks vastavasse tootmisesse üldse investeeringuid.

(41)

Kõnealusel juhul ei ole Itaalia esitatud andmed lubanud komisjonil täielikult võrrelda investeeringu kulusid. Itaalia ise väitis oma märkustes vastuseks menetluse algatamise otsusele, et komisjoni poolt nõutud investeeringute tegevuspõhine võrdlus alternatiivsete lahenduste puhul, nagu nõuab komisjon kulude-tulude analüüsimiseks, ei ole teostatav. Tõepoolest, projektid Cutro valitud asukohas ning Modena ja Timisoara alternatiivsetes asukohtades on vastavalt Itaalia poolt antud informatsioonile oluliselt erinevad investeeringute tehnoloogilise sisu ning vertikaalse eristamise ulatuse seisukohalt.

(42)

Võttes seda piirangut arvesse, on komisjon uurinud kättesaadavat informatsiooni, et mõista erinevate investeerimisvalikute põhjenduste põhjuseid ning teha kindlaks, kas oluline erinevus investeeringu kuludes on kulude-tulude analüüsi piires aktsepteeritav. Oma hinnangus ei vaidlusta komisjon asjaolu, et projektid võivad erinevates asukohtades suuresti erineda, näiteks erinevate tootmisvalikute tulemusena. Siiski peab komisjon kindlaks tegema, et kulude-tulude analüüs on valitud asukoha konkreetsete ebasoodsate tingimuste hindamisel asjalikuks vahendiks. Seda saab teha ainult juhul, kui alternatiivsed projektid on võrreldavad.

(43)

Komisjon märgib kõigepealt, et Cutro investeeringu kulud on palju suuremad kui alternatiivsetes asukohtades maa, ehitamise ja hoonestamise, masinate ja seadmete, tööriistade ja värvide ning tarnijate seadmestiku eest. Mis puudutab maa ning ehitamise ja hoonestamise kulusid, leiab komisjon, et kulude-tulude analüüsis esitatud erinevust (Cutro 41 530 657 eurot alternatiivi 10 084 237 euro vastu) võib põhjendada ühelt poolt asjaoluga, et need varad on Rumeenias palju odavamad kui Itaalias, ning teiselt poolt asjaoluga, et De Tomaso omab juba Modenas maad ja osa ehitistest, mis oleksid projekti jaoks vajalikud.

(44)

Ning vastupidi, mis puudutab masinaid ja seadmeid, tööriistu ja värve ning tarnijate seadmestikku, peaks De Tomaso need suures osas uuena ostma nii Cutros kui ka alternatiivsetes asukohtades. Nende varade puhul, mida ostetakse tavaliselt rahvusvaheliselt, võib suuri erinevusi investeeringu kuludes (Cutro 165 381 681 eurot alternatiivse asukoha 75 624 552 euro vastu) põhjendada ainult asjaoluga, et Cutro projekti puhul on planeeritud kõrgem automatiseerituse tase ning kõrgem vertikaalne integratsioon.

(45)

Komisjon on hinnanud kättesaadavaid andmeid, et teha kindlaks, kas need kulude erinevused on põhjendatud erinevate asukohtade konkreetsete tingimustega ning kas need vastavad kulude-tulude analüüsi vastavuse nõuetele.

(46)

Komisjon märgib, et Itaalia paneb Cutro ja Timisoara vahelise kulude erinevuse peamiselt kõrgemate tööjõukulude (tööjõu vähendamiseks on planeeritud kõrgem automatiseeritus) ja rangemate sotsiaalõigusnormide ning ohutus- ja keskkonnaalaste õigusaktide (uued ja komplitseeritumad seadmed peavad sellele vastama) arvele. Cutro ja Modena kulude erinevus on Itaalia arvates peamiselt madalama kvalifikatsiooniga tööjõu (vajalik on suurem automatiseeritus, et kompenseerida manuaalsete oskuste puudumine) ning olemasoleva tarnijate võrgu puudumise (vajadus suurema vertikaalse integratsiooni järele) tagajärg.

(47)

Komisjon aktsepteerib, et nimetatud faktorid võivad põhjustada investeeringu kulude kasvamise. Siiski ei arvesta ta, et need võivad selgitada väga kõrget kulude erinevust kontrollimise all oleval juhtumil.

(48)

Esiteks, väiksemahulise tootja, nagu De Tomaso jaoks on ulatus, millises automatiseerimine võib aidata vähendada tööjõukulusid, piiratud: investeeringud automatiseerimisse tasuvad ennast tavaliselt ära ainult suure ja väga suure mahuga tootmise puhul. Tõepoolest, Cutro lahendus hoiaks vaevalt tööjõu osas kokku alternatiividega võrreldes. Kulude-tulude analüüsis toodud arvude kohaselt oleks Cutro tööjõud 2009. aastal 786, Modenas ja Timisoaras kokku aga 685. Isegi võttes arvesse Cutro vertikaalse integratsiooni kõrgemat taset (mis annab tulemuseks suurema tööjõu ettevõttesiseste tegevuste jaoks), on selge, et kõrgem automatiseeritus ei too erilist kokkuhoidu palgatööliste arvus.

(49)

Teiseks, kuigi vastab tõele, et Itaalias on sotsiaalõigusnormid ning ohutus- ja keskkonnaalased õigusaktid rangemad kui Rumeenias, ning seetõttu võib nõuda suuremaid investeeringuid, ei tohiks seda tegurit üle hinnata. Kui otsustatakse keskmise pikkusega või pikaajalise investeeringu üle, tavatsevad autotootjad vaadata nii tulevasi kui ka olemasolevaid õigusakte. Rumeenia puhul tundub keskmise tähtaja korral mõistlik standardite ühitamine Lääne-Euroopa tasemega, kusjuures võetakse arvesse ka riigi tõenäolist ühinemist Euroopa Liiduga.

(50)

Kolmandaks, alati ei ole tööjõu madalate kvalifikatsiooni kompenseerimiseks vajalik kõrgem automatiseeritus. Tõepoolest on tõde tihti vastupidine: automatiseeritud masinad vajavad nende käitamiseks ja hooldamiseks kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, samal ajal kui madalama kvalifikatsiooniga tööjõud saab paremini hakkama lihtsamate masinatega.

(51)

Ning lõpuks, on tõsi, et olemasoleva tarnijate võrgustiku puudumine võib viia vertikaalse integratsiooni kõrgema tasemeni ning seetõttu vajaduseni suuremate investeeringute järele. Siiski, nendel alustel põhjendatud mis tahes investeering peaks olema otseselt seostatud olemasolevate või perspektiivsete tarnijate puudumisega konkreetsete tegevuste jaoks. Kontrolli all oleval juhul see tihti nii ei ole.

(52)

Näiteks, oma märkustes vastuseks ametliku menetluse algatamise otsusele esitas Itaalia vastuväite, et Modenas sportautode värvitööde allhange ei kasvatanud kunstlikult Cutro ebasoodsaid tingimusi. Selle väite toetamiseks esitas Itaalia investeeringu ja tegevuskulude hinnangu ettevõttesisesteks värvimistöödeks Modenas, näidates, et selle muutuse mõju kulude-tulude analüüsis oli väga väike ning see oli Cutro ebasoodsate tingimuste suurendamise suunas. Siiski oleks Modena värvitöökoja investeeringu kulu märkimisväärselt madalam Cutro planeeritavast (4,5 miljonit eurot 6,3 miljoni euro vastu) selle madalama automatiseerituse tõttu. See näitab, et Cutro suuremat investeeringut värvitöökojale ei saa panna olemasoleva tarnijate võrgustiku arvele, vaid see on pigem alternatiivsete asukohtade erinevate tehnoloogiliste valikute tagajärg.

(53)

Sama loogika kehtib ka Cutro katseraja kohta. Kui Modena alternatiivi puhul on tõsi, et De Tomaso saaks rentida sportautode katsetamiseks olemasolevad rajatised, siis Timisoaras Simbiri mudeli jaoks selliseid rajatisi pole. Tõepoolest kinnitab Itaalia, et Simbiri mudelit katsetataks tavalistel teedel Rumeenia tehase ümbruses. Siiski on Cutros ette nähtud konkreetne investeering Simbiri mudeli jaoks katseradade tegemiseks.

(54)

Komisjon märgib veel, et muud kõrgemat automatiseerituse taset õigustavad tegurid erinevate asukohtade vahel ei ole käesoleval juhul kohaldatavad. Investeeringud automatiseeritusse on tihti põhjendatud suuremahulise tootmisega, kuid De Tomaso puhul ei ole see nii, nii Cutro kui alternatiivsete asukohtade puhul jääks tootmine väiksemahuliseks. Samamoodi oleks kvaliteeditase alternatiivsetes asukohtades identne.

(55)

Ülaltoodud elementide põhjal teeb komisjon järelduse, et väga suuri erinevusi investeerimiskuludes Cutro ja alternatiivsete asukohtade vahel saab selgitada ainult asjaoluga, et võrreldavad projektid on oma olemuselt väga erinevad. Seda järeldust toetab investeeringute üksikasjalik kirjeldus, mille Itaalia mõne tegevuse kohta on andnud.

(56)

Hiliseim informatsioon näitab, et Cutro projekt koosneb suuremahulise tootmise jaoks kavandatud tänapäevasest täiesti automatiseeritud tootmissüsteemist, samal ajal kui alternatiivne projekt põhineb madala automatiseerituse ja väiksemahulise tootmise kontseptsioonil. Järgmised näited viitavad võrreldavate projektide erinevale olemusele:

(57)

Võttes kõiki nimetatud tegureid arvesse teeb komisjon järelduse, et Cutro investeeringu kulud masinatele ja seadmetele, tööriistadele ja värvidele ning tarnijate seadmestikule on ülemäärased ja ei ole võrreldavad investeeringu kuludega alternatiivses lahenduses. Olemasoleva informatsiooni põhjal on komisjon koos oma väliautoeksperdi abiga hinnanud, et objektiivsed erinevused alternatiivsete asukohtade vahel tarnijate võrgustiku olemasolu, tööjõukulude, õigusnõuete ja tööjõu kvalifikatsiooni osas õigustaksid 25% ulatuses ebasoodsamate tingimuste olemasolu Cutros alternatiivsete lahenduste suhtes. Seetõttu teeb komisjon järelduse, et Cutro abikõlblikuks tunnistatavad investeerimiskulud masinatele ja seadmetele, tööriistadele ja värvidele ning tarnijate seadmestikule oleksid summas 94 530 690 eurot (11) Itaalia toodud 165 381 681 euro vastu.

(58)

Ülalpool teostatud abikõlblike kulude hinnangu osas märgib komisjon esiteks, et tema eesmärgiks pole otsustada, milliseid investeeringuid Cutros peaks või ei peaks tegema, vaid teha kindlaks, millised De Tomaso kavandatavad investeeringud on mootorsõiduki raamprogrammi tähenduses võrreldavad alternatiivsetes asukohtades tehtavate investeeringutega ning seetõttu abikõlblikud. Teiseks märgib komisjon, et tal ei ole olnud võimalust teostada alternatiivsete projektide üksikasjalikumat võrdlust tänu Itaalia väitele, et selline üksikasjalikum võrdlus ei ole teostatav. Seetõttu pidi komisjon tuginema andmetele, mis talle kättesaadavaks tehti.

(59)

Seetõttu teeb komisjon järelduse, et projekti abikõlblike kulutuste kogusumma on 136 061 346 (12) eurot nüdisväärtuses. Seetõttu on Cutro piirkondlike ebasoodsate tingimuste arvutamisel ainult neid investeeringuid arvesse võetud. See muudatus on viinud investeeringu kulutuste ja teiste abikõlblike kulutuste ebasoodsate tingimuste vähendamiseni 89 757 129 eurolt 18 906 138 (13) eurole.

(60)

Komisjon on hinnanud ka Itaalia poolt kulude-tulude analüüsis esitatud tegevuskulude võrdlust koos oma märkustega vastuseks menetluse algatamise otsusele. Mis puudutab tööjõu vajadusi, siis komisjon aktsepteerib Itaalia poolt tehtud parandusi juhtiv- ja kontoritöötajate arvus alternatiivses lahenduses. Siiski märgib komisjon, et suurenenud tööjõudu pole kulude-tulude analüüsis tööjõukulude arvutamiseks korrektselt hõlmatud. Kulude-tulude analüüsis kajastatud töötajate arv alternatiivses lahenduses on 2009. aastal 642, samal ajal kui tõendav dokumentatsioon annab selleks arvuks 685. Komisjon arvestab, et viimane arv on õige, ja on kulude-tulude analüüsi vastavalt muutnud. Sellest tulenevalt suurenevad tööjõukulud alternatiivses lahenduses 23 448 521 eurolt 28 526 739 eurole ning ebasoodsad tingimused selle punkti osas vähenevad 5 078 218 euro võrra (62 658 707 eurot 67 736 925 euro asemel).

(61)

Mis puudutab väliseid transpordikulusid, aktsepteerib komisjon Itaalia poolt tehtud parandusi, mis vähendab kogu välistranspordikulude ebasoodsaid tingimusi 745 269 eurole (Itaalia ametivõimud arvutasid alguses 754 916 eurot).

(62)

Analüüsis tehtud muudatused annavad kulude-tulude tulemused, mis erinevad Itaalia poolt teatatutest. Muudetud kulude-tulude analüüs näitab Cutro ebasoodsate tingimuste netokuluks 82 310 114 (14) eurot 2003. aasta väärtuses (võrrelduna teatatud 158 248 977 euroga). Järelikult on projekti halvemuse määr 60,49% (15) (esialgselt teatatud 76,48% asemel).

(63)

Lõpuks, vastavalt mootorsõiduki raamprogrammi punkti 3.2 alapunktile d kaalus komisjon ülekatte küsimust, mis on lubatud abi määra suurendamine, mis on mõeldud tulevase soodustusena investorile kõnealusesse piirkonda investeerimiseks. On selge, et De Tomaso suurendab investeeringu tagajärjel oma võimsust märkimisväärselt, kuna ta tootmise tase on praegu äärmiselt madal. Vastavalt mootorsõiduki raamprogrammile vähendatakse kulude-tulude analüüsist tulenevat piirkondliku halvemuse määra seetõttu ühe protsendipunkti võrra (“suur” mõju konkurentsile investeerimisprojekti puhul artikli 87 lõike 3 punkti a piirkonnas), mille tulemusena on lõplikuks määraks 59,49% toetuse brutoekvivalendist, mis on madalam piirkondlikust ülemmäärast – 50% toetuse netoekvivalendist – suurettevõtetele Calabrias (mis, kontrolli all oleva projekti jaoks vastab 73,83% toetuse brutoekvivalendist) ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Arvestades, et projekti piirkondliku halvemuse määr jääb igal juhul allapoole piirkondlikku ülemmäära 73,83% toetuse brutoekvivalendist, ei ole enam vaja kindlaks teha, kas De Tomaso on võike ja keskmise suurusega ettevõte.

(64)

Komisjon leiab, et Itaalia poolt De Tomasole kõnealuse projekti jaoks kavandatav piirkondlik abi on ühisturuga kokkusobiv seni, kuni see ei ületa abi määra 59,49% abikõlblike kulutuste toetuse brutoekvivalendist. Komisjon leiab, et kõnealuse projekti abikõlblikud kulutused on summas 136 061 346 eurot 2003. aasta väärtuses (diskontomäär 5,06%). Seetõttu leiab komisjon, et Itaalia poolt De Tomasole kõnealuse projekti jaoks kavandatav piirkondlik abi on ühisturuga kokkusobiv seni, kuni see ei ületa 80 949 501 eurot toetuse brutoekvivalendina (2003. aasta väärtuses, diskontomäär 5,06%).

(65)

Mis tahes täiendav riigiabi kõnealustele investeerimisprojektidele ei ole ühisturuga kokkusobiv,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/42

1.

2. oktoobril 2003. aastal jõustus Itaalias 30. septembri 2003. aasta dekreet-seadus nr 269 “Disposizioni urgenti per favorire lo sviluppo e la correzione dell'andamento dei conti pubblici” (“Riigieelarve dünaamika arengu ja muutmise soodustamise kiirsätted”) (“DL 269/2003”), mis avaldati 2. oktoobril 2003. aastal Itaalia Vabariigi Ametlikus Teatajas nr 229. Dekreet-seaduse 269/2003 artikli 1 lõike 1 punktis d ja artiklis 11 nähakse ette spetsiaalsed maksusoodustused äriühingutele, mille noteerimine Euroopa Liidu reglementeeritud turul on heaks kiidetud ajavahemikul 2. oktoobrist 2003 kuni 31. detsembrini 2004. Dekreet-seaduse 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkt d ja artikkel 11 muudeti hiljem neis muudatusi tegemata seaduseks 24. novembri 2003. aasta seadusega nr 326 (“L 326/2003”), mis avaldati 25. novembril 2003. aastal Itaalia Vabariigi Teatajas nr 274.

2.

22. oktoobri 2003. aasta kirjas (D/56756) kutsus komisjon Itaalia ametivõime üles esitama teavet kõnealuste soodustuste ja nende jõustumise kohta, et teha kindlaks nende võimalikud abile iseloomulikud asutamislepingu artiklis 87 nimetatud tunnusjooned. Samas kirjas tuletas komisjon Itaaliale meelde kohustust teavitada komisjoni mis tahes meetmest, mis kujutab endast abi vastavalt lepingu artikli 88 lõikele 3, enne selle rakendamist.

3.

11. novembri 2003. aasta kirjas (A/37737) ja 26. novembri 2003. aasta kirjas (A/38138) esitasid Itaalia ametivõimud nõutud teabe. 19. detsembril 2003. aastal (D/58192) meenutas komisjon Itaaliale taas tema asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaseid kohustusi ja kutsus Itaalia ametivõime üles teavitama potentsiaalseid soodustustest kasusaajaid tagajärgedest, mis kaasnevad sellega, kui peaks leitama, et soodustused kujutavad endast ebaseaduslikku, komisjoni eelnevalt teavitamata rakendatud abi, vastavalt asutamislepingule ja nõukogu 22. märtsi 1999. aasta rakendusmääruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (2), artiklile 14.

4.

18. veebruari 2004. aasta kirjas (SG 2004 D/200644) teavitas komisjon Itaaliat otsusest käivitada asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus Itaalia võimaldatud maksusoodustuste kohta hiljuti börsil noteeritud äriühingute kasuks.

5.

22. aprilli 2004. aasta kirjas (A/32918) esitasid Itaalia ametivõimud omapoolsed tähelepanekud.

6.

Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse käivitamise kohta avaldati 3. septembri 2004. aasta Euroopa Liidu Teatajas, kus huvitatud isikuid kutsuti üles esitama omapoolseid tähelepanekuid (3).

7.

16. ja 27. septembril 2004. aastal toimusid kaks erakorralist koosolekut komisjoni ja Itaalia maksuametkonna esindajate vahel selleks, et analüüsida meetme mõnesid tahke.

8.

4. oktoobri 2004. aasta faksiga (A/37459) saabusid Borsa Italiana SpA tähelepanekud. 28. oktoobri 2004. aasta kirjas (D/57697) edastas komisjon nimetatud tähelepanekud Itaalia ametivõimudele. 2. detsembri 2004. aasta kirjas (A/39473) esitasid Itaalia ametivõimud edastatud tähelepanekute kohta omapoolsed kommentaarid.

9.

Meede näeb ette kahte maksusoodustuse kategooriat, mis käsitlevad Itaalia ettevõttemaksule allutatud äriühingute noteerimist börsil.

10.

Dekreet-seaduse DL 269/2003 artiklile 11 alusel võivad äriühingud, kelle aktsiad on saanud noteerimiseks heakskiidu mõnel Euroopa Liidu liikmesriigi reglementeeritud turul ajavahemikul 2. oktoobrist 2003 kuni 31. detsembrini 2004, saada kolme aasta jooksul 20% hüvitist tulumaksumäära vähendamisest (tavaliselt kohaldatav maksumäär: 2003. aastal 35% ja 2004. aastal 33%). Nimetatud “noteerimispreemiat” kohaldatakse üksnes juhul kui noteerimiseks heakskiidetud äriühingud suurendavad oma netovara vähemalt 15% ulatuses aktsiate avaliku algpakkumise (IPO) tulemusel, ja tingimusel, et kasusaajad äriühingud pole eelnevalt Euroopa väärtpaberibörsil noteeritud. Vähendatud maksumäärale allutatava tulu maksimumsumma on 30 miljonit eurot aastas ning seetõttu võib abi ulatuda maksimaalselt 4,5 miljoni euroni (35-20% = 15% 30 miljonist) 2003. aastal, samas kui 2004. aastal ei tohi see ületada 3,9 miljonit eurot (33-20% = 13% 30 miljonist).

11.

Kui eelnimetatud ajavahemikul börsil noteeritud äriühing sellest järgnevalt välja arvatakse, kohaldatakse soodustust üksnes ajavahemikule või ajavahemikele, mil äriühing oli reaalselt börsil kauplemisel. Hüvitis säilitab samad väärtused juhul, kui äriühing noteeritakse järgnevalt mõnel teisel Euroopa väärtpaberite börsil, mis tagab Itaalia väärtpaberibörsidega samal tasemel investeerijate kaitse.

12.

Noteerimiseks heakskiidu saanud äriühingutele, kes rahuldavad dekreet-seaduse DL 269/2003 artiklis 11 sätestatud tingimusi näeb dekreet-seaduse DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkt d ette 2004. aasta IPO noteerimiskuludega võrdse summa välja arvamist maksustavastest tuludest. Niisugusele maksustatavate tulude väljaarvamisele lisatakse IPO kulude tavaline mahaarvamine, mida fiskaaleesmärkidel käsitletakse samaväärselt mis tahes teiste ärikuludega. Aktsiate avalikul algpakkumisel sooritatavate tehingute kuludesse kuuluvad eriti üksikasjalikud ostueelse analüüsi (due diligence) kulud, väliskonsultandi kulud ja tehingute läbiviimise reglementeeritud kulud, mis Itaalia väärtpaberitebörsil ulatuvad noteerimisoperatsiooni puhul 3,5-7 % kauplemissummast. Selleks, et saada hüvitist niisugusest maksustatavatest tuludest väljaarvamisest, peavad äriühingud omandama välisaudiitorilt sertifikaadi reaalselt kantud kulude kohta.

13.

Dekreet-seaduse DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 puntiga d ette nähtud maksustatavatest tuludest väljaarvamine võimaldab vähendada 2004. aasta reaalset maksukoormatist, sest ülekandmiseks kuuluvat maksusummat vähendatakse 33 % (täpsemalt võrdub see 2004. aastaks sätestatud ettevõttetulude maksumääraga, kui jäetakse arvestamata 20 protsendini vähendatud nominaalmäär, mida kohaldatakse vastavalt eespool nimetatud noteerimispreemiale) heakskiidetud noteerimiskuludest. Itaalia ettevõttemaksu ettemaksesüsteemis kannavad kasusaajad äriühingud 2004. aasta majandusaastal maksmisele kuuluvad maksud üle kahes astmes maksuhinnangu alusel, mida nad prognoosivad maksta aastaks 2004, arvestades kõnealuse kavaga ette nähtud vähendamist. Selleks, et vältida hüvitise kohaldamist ka 2005. aasta maksude osamaksetele (see juhtuks, kui osamaksed oleksid arvestatud 2004. aastal makstud – vähendatud – maksude alusel) näeb dekreet-seaduse DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkt d ette, et 2005. aasta maksude osamaksed oleksid arvestatud 2004. aasta maksude alusel kõnealuse maksusoodustuseta.

14.

Dekreet-seaduse DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkti d ja dekreet-seaduse DL 269/2003 artiklis 11 ette nähtud kahel soodustustel on niisiis erinevad ajapiirangud. Kui maksustatavatest tuludest väljajätmisele põhinev soodustus on kohaldatav üksnes 2004. aastal, on noteerimispreemial põhinev soodustus kohandatav alates noteerimiseks heakskiidu saamise kuupäevast ja kolmeks aastaks. Itaalia ametiasutused kinnitasid, et soodustustel pole mingit mõju 2003. aastal maksmisele kuuluvate maksude osamaksule, vaid on kättesaadavad üksnes 2004. aastal, ja mis puudutab üksnes dekreet-seaduse DL 269/2003 artiklit 11, noteerimise heakskiidu saamisest järgneval kolmel aastal.

15.

Maksusoodustusele aluse pannud dekreet-seaduse esitlemisel, hindas Itaalia valitsus, et 2003. aastal võivad meetmest olla huvitatud 10 ja 2004. aastal 25 potentsiaalset kasusaajat, arvestades maksutulu negatiivse mõju 2003. aastal 7,2 miljonile eurole ja 2004. aastal 27,7 miljonile eurole. Meetme jõustumise kahe järgneva aasta kohta hinnangut ei antud.

16.

Ametliku menetluse algatamisel oli komisjon seisukohal, et meede vastab kõigile ettenähtud kriteeriumitele, mille kohaselt seda võib käsitleda riigiabina asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud tähenduses. Komisjon rõhutas eriti, et meede kujutab endast kahte tüüpi majanduslikku soodustust. Esiteks kehtestab see reglementeeritud väärtpaberibörsil noteerimiseks heakskiidu saanud äriühingule ettevõtte tulumaksu 20% vähendamise, suurendades selliselt nimetatud äriühingute poolt mis tahes majandustegevusest saadud netotulu kolme aasta jooksul. Nominaalse maksumäära vähendamise tõttu saavad kasusaajad äriühingud kasu tasumisele kuuluvate maksude vähendamisest noteerimiseks heakskiitmise ja kahel sellele järgneval aastal. Teiseks vähendab kava majandusaastal, mil saadi heakskiit börsil noteerimiseks, maksustavat tulu aktsiate avaliku esmaemissiooni kulude summa võrra. Peale selle toovad nimetatud vähendamised kaasa madalama tegeliku maksumäära kohaldamise 2004. aasta tulude suhtes.

17.

Komisjon täheldas, et eelnimetatud soodustused näivad soodustavat teatavaid äriühinguid. Ta toonitas eriti, et vaatlusalused maksusoodustused mõjutavad soodsalt Itaalias registreeritud äriühinguid. Välismaine püsiva tegevuskoha või muu agentuuri, harufirma või filiaali tüüpi organisatsiooni kaudu Itaalias EÜ asutamislepingu artikli 43 alusel tegutsev äriühing saab tegeliku maksumäära vähendamisest kasu üksnes tegevusosa eest, mis on omistatav nimetatud Itaalia organisatsioonidele; selline vahetegemine, olgugi õigustatav maksustamise seisukohalt maksusüsteemi piirkondliku loogika alusel, pole abimeetme puhul vastuvõetav, sest see asetab Itaalias tegutsevad välismaised äriühingud Itaalia äriühingutega võrreldes selgelt ebasoodsamasse konkurentsiseisundisse.

18.

Peale selle täheldas komisjon, et kuigi kavast lähtuvad soodustused on vormiliselt kättesaadavad kõigile Euroopa reglementeeritud turgudel noteerimiseks heakskiidu saanud äriühingutele, mistõttu kavas ei tehta näiliselt vahet Itaalias noteerimiseks heakskiidu saanud äriühingu ja mõne muu riigi väärtpaberite börsil noteerimiseks heakskiidu saanud äriühingu vahel, soodustab meede tegelikult üksnes äriühinguid, kes on esmakordseks noteerimiseks heakskiidu saanud märgitud lühikese ajavahemiku jooksul. Eeltoodu põhjal rõhutas komisjon, et noteerimise heakskiitmist reguleerivad normid näevad ette mitmeid rangeid tingimusi ning eriti varalise ja rahandusliku seisundi stabiilsuse tõendamist, mida asjakohaselt tõestatakse raamatupidamisaruannete ja välisaudiitorite hinnanguga. Äriühingud, kes taotlevad noteerimiseks heakskiidu saamist, peavad aktsiate täielikult vabalt kaubeldavuse tagamiseks olema aktsiaseltsid ning vastama teatavatele kapitalisatsiooni miinimumnõuetele. Komisjon on seisukohal, et kavaga sätestatud ajalised piirangud jätavad tegelikult kõnealustest soodustustest välja paljud potentsiaalsed kasusaajad.

19.

Menetluse algatamise otsuses toonitas komisjon, et meede kujutab endast riiklike vahendite kasutamist maksutulust loobumise näol ning et see võib moonutada äriühingute vahelist konkurentsi ja kaubandust ühisturul, sest kasusaajad äriühingud, olles börsil noteeritud, tegutsevad turgudel, mida iseloomustab tugev konkurentsidünaamika ning kus toimub ühendusesisene kaubandus.

20.

Komisjon oli seisukohal, et kõnealuste maksusoodustuste selektiivne iseloom ei tundunud olevat põhjendatud Itaalia maksusüsteemi laadi või üldstruktuuriga ja et kava ei tundunud olevat suunatud võimalike kulude kompenseerimiseks, sest abisumma ei ole spetsiaalselt noteerimise heakskiidu saamiseks kantud kuludega proportsionaalne. Peale selle tundus, et ühtegi asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandit ei saa kohaldada.

21.

Itaalia ametiasutused ja AS Borsa Italiana, ainuke tähelepanekuid esitanud kolmas pool, tõid põhimõtteliselt ära kolm vastuargumenti.

22.

Esiteks, Itaalia ametiasutuste ja AS Borsa Italiana arvates tuleb kava käsitleda maksupoliitilise üldmeetmena, mis on suunatud Itaalia äriühingute noteerimise edendamiseks, vastuseks viimastel aastatel registreeritud negatiivsele trendile ning tugevdamaks kapitaliseerumist ja konkurentsi maailmaturgudel; selliselt ei jää kava riigiabide kontrollimise reguleerimisalasse.

23.

Teiseks, kava ei mõjuta konkurentsi, sest soodustusest võib kasu saada mis tahes äriühing, kes saab heakskiidu mõnel Euroopa väärtpaberite börsil noteerimiseks. Kava kohaldatakse üldisel moel kõikidele majandus- ja tööstussektoritele; seega on tegemist mitteselektiivse meetmega.

24.

Lõpetuseks, kava ei mõjuta konkurentsi, sest selle kestus ja eelarve on piiratud ning kuna kõnealustest soodustustest võivad osa saada ka välismaised äriühingud.

25.

Võtnud arvesse Itaalia ametiasutuste esitatud märkused kinnitab komisjon 18. veebruari 2004. aasta ametliku menetluse algatamise kirjas väljendatud seisukohta, vastavalt millele on läbivaatusel oleva kava näol tegemist riigiabiga, kuna see vastab asjakohastele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 ette nähtud kriteeriumitele.

26.

Komisjon on seisukohal, et kõnealune meede pakub nähtavaid selektiivseid eeliseid, sest tegemist on erandiga maksusüsteemi tavatöös ning see soodustab mõnesid äriühinguid või mõnesid tooteid, sest kujutab endast erikava, millest võivad kasu saada üksnes äriühingud, kes suudavad saada noteerimiseks heakskiidu kavaga sätestatud ajavahemiku jooksul, millest tulenevalt jäetakse välja need äriühingud, kes on eelnevalt noteeritud, kes ei rahulda noteerimiseks vajalikke tingimusi ja kes otsustavad sel perioodil end mitte lasta noteerida.

27.

Nõustuda ei saa Itaalia põhjendusega, et kava näol on tegemist riigiabinormide reguleerimisalast väljaspool asuva maksupoliitilise meetmega, ka ei saa tavalisest maksukavast kõrvale kaldumist õigustada Itaalia maksusüsteemi iseloomuga, sest see ei vasta ühelegi maksualasest seisukohast olulisele vahetegemisele börsil noteeritud äriühingute ja börsiväliste äriühingute olukorra vahel. Kava näeb peamiselt ette kasusaajate poolt tulevikus realiseeritava kasumi maksumäära vähendamist ja seepärast ei saa seda käsitleda proportsionaalsena, sest nimetatud kasumil pole mingit seost kasusaajate noteerimiseks heakskiidu saamisega, nende kapitali struktuuri ja teiste börsil noteerimisega seotud omadustega. Lõpetuseks, kava ei ole õigustatav ka oma erieesmärkide alusel, sest tema lühike kestus muudab selle tegelikult kättesaamatuks paljudele potentsiaalsetele kasusaajatele.

28.

Maksustatavatest tuludest väljaarvamine kujutab endast samuti erakorralist soodustust, sest see lisatakse kulude tavalisele mahaarvamisele. Kuigi mõni sarnane meede võiks potentsiaalselt olla Kohtu (4) pretsedendiõiguse alusel õigustatud kava erieesmärgiga, toonitab komisjon, et meetme lühike kestus on vastuolus äriühingute noteerimise edendamise erieesmärgiga, sest jätab sellest tegelikult välja paljud potentsiaalsed kasusaajad.

29.

Mis puudutab teist vastuväidet, vastavalt millele ei too kava kaasa erisoodustust, mistõttu ei saa see moonutada konkurentsi ja ühenduse kaubandust, sest soosib erinevatele maksualastele õigusaktidele allutatud äriühinguid, meenutab komisjon Kohtu vastavat tööpraktikat (5), mis kinnitab, et erimaksumeedet, mis pole õigustav maksusüsteemi iseloomuga või meetme eriomadusega, võib käsitleda riigiabina.

30.

Komisjon toonitab, et ühes teises otsuses (6) kinnitas Kohus komisjoni hinnangut, kus siseriiklik maksumeede, hoolimata oma näilisest üldisest loomusest, kujutas endast riigiabi, sest soosis reaalselt teatud rahvuslikke tööstussektoreid. Käesoleval juhul on komisjon seisukohal, et maksusoodustusel, mis võimaldab kõrvalekaldumist normaalsest maksukäsitlusest, soodustades kõiki Itaalias maksustatavaid äriühinguid, kes saavad heakskiidu mõnel reglementeeritud turul noteerimiseks, on suur mõju teatud suuruses äriühingutele ja võib moonutada konkurentsi, parandades nimetatud äriühingute konkurentsialast seisundit Itaalias registreerimata konkurentide ees. Peale selle, olles tagatud maksusüsteemi vahendusel, soodustab abi eriti itaalia äriühinguid, sest kui itaalia äriühingute suhtes kohaldatakse maailmaskaalal realiseeritud kasumi eest väiksemat maksukohustust, võivad välismaised äriühingud soodustusest hüvitist saada üksnes oma kasumi Itaalias realiseeritud osa eest, ning asuvad sellest vaatevinklist vaadatuna halvemas seisukorras. Nimetatud kohtlemise ebavõrdsust võib tavaliselt põhjendada maksusüsteemi loomusega, kuid käesoleval juhul kujutab kava endast erakorralist, maksusüsteemi normaalses haldusalas õigustamatut soodustust, mistõttu on selline õigustus välistatud.

31.

Mis puudutab kava piiratud ajalist tõhusust, siis on Itaalia seisukohal, et potentsiaalsete kasusaajate arvu piiramine (üksnes 2004. aasta 31. detsembrini noteerimiseks heakskiidu saanud äriühingud) on seotud eelarve piirangutega. Muus osas olevat tegemist lisaelemendiga, mis toetab järeldust, et konkurentsimeetme osakaal on üsna tühine. Komisjon on seisukohal, et soodustuse eelarvelised piirangud ei kahanda viimase toetuslikku iseloomu ega sellest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Kava määrab (maksukäsitluse kaudu) teatud muudatusi äriühingute konkurentsiseisundis, kes tegutsevad kommertsalal rahvusvahelisele konkurentsile avatud sektorites, ja kujutab seega konkurentsi moonutada ähvardavat abi.

32.

Komisjon järeldab, et meede pakub kasusaajatele teatud maksualaseid erisoodustusi, mis vähendavad nende majandustegevuses tavalistes tingimustes kantavaid kulusid.

33.

Komisjon on seisukohal, et nimetatud hüvitised on tagatud riigi poolt, või täpsemalt riigiressursside kaudu. Kuna Itaalia ei esitanud asjakohaseid vastuargumente, kinnitab komisjon menetluse ametliku algatamisel antud hinnangut, et hüvitis on tagatud riigi poolt, sest kujutab endast Itaalia riigikassale tavaliselt laekuvast maksutulust loobumist.

34.

Arvestades meetme mõju, kinnitab komisjon menetluse ametliku algatamise ajal antud hinnangut, et meede võib moonutada äriühingute vahelist konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust, sest kasusaajad äriühingud võivad tegutseda rahvusvahelistel turgudel ja tegeleda kommerts- ja teistel majandusaladel turgudel, mida iseloomustab tugev konkurents. Kooskõlas Kohtu (7) poolt reguleeritud pretsedendiõigusega, on selleks, et meede moonutaks konkurentsi küllaldane, kui abisaaja on konkurentsile avatud turgudel konkurentsis teiste äriühingutega.

35.

Reglementeeritud väärtpaberite börsil noteerimiseks heakiitu taotledes püüdlevad äriühingud mitmeid olulisi finantseesmärke, sealhulgas, esiteks, suurendada ja diferentseerida finantsallikaid tegevuste ja aktsiate ostmiseks, teiseks, suurendada oma finantsoskusi pöördudes väärtpaberite omanike, pakkujate ja teiste laenuandjate poole, kes aktsepteerivad aktsiaid laenutagatistena, kolmandaks, omandada turuhinnangud, selliselt, et kergendada igal ajahetkel liitumis- ja ostuoperatsioone. Võimaldades erakorralist maksusoodustust äriühingule, kes otsustavad lasta end börsil noteerida, parandab kava nende äriühingute konkurentsiseisundit ja nende finantsvõimekust konkurentide suhtes. Arvestades, et eelkirjeldatud fenomenid võivad soosida itaalia kasusaajaid, kes tegutsevad ühendusesisese kaubavahetusega turgudel, on komisjon ka sel põhjusel seisukohal, et kava mõjutab kaubavahetust ja moonutab konkurentsi.

36.

Peale selle täheldas komisjon, et 2004. aasta 31. detsembrini said Itaalia väärtpaberite börsidel noteerimiseks heakskiidu kümme äriühingut (eelmise aastaga võrreldes 100 % tõus) (8). Kava tagab noteerimiseks heakskiidu saanud äriühingutele maksusoodustused, mis on proportsioonis nende tulevikukasumitega. Itaalia börsidel noteerimiseks heakskiidu saanud äriühingud kuuluvad erinevatesse sektoritesse, mis ulatuvad vabrikutööstusest kommunaalteenusteni ja kes on avatud rahvusvahelisele konkurentsile. Ei Itaalia ametiasutused ega huvitatud kolmandad isikud ei esitanud argumente, mille kohaselt – kasusaajate mõnede eriomaduste tõttu – tagatud hüvitised ei saa mõjutada konkurentsi ega ühenduse kaubavahetust. Kasusaajate poolt nende noteerimiseks heakskiitmisele eelnenud kolmel aastal realiseeritud kasumil põhinevate prognooside alusel arvestas komisjon, et iga niisugune äriühing võib saada kasu maksude ulatuslikust vähendamisest. Komisjoni arvestused näitavad näiteks seda, et maksude vähendamine, millest võib kasu saada vaid üks nimetatud kasusaajatest, ulatub aastatel 2004-2007 75 miljoni euroni. Vastavalt eespool nimetatud dekreet-seaduse DL 269/2003 artikli 11 soodustust piiravale klauslile, ei tohiks hüvitis siiski ületada 11,7 miljonit eurot kolme aasta jooksul. Ühelgi juhul ei luba Itaalia poolt esitatud põhjendused järeldada, et üksikutele kasusaajatele välja makstud hüvitised võiksid mahtuda de minimis abide piiridesse.

37.

Komisjon järeldab, et kavast lähtuv konkurentsimoonutus on mitmetes kasumsaajate tegutsemissektorites oluline, arvestades, et sageli on nimetatud kasumisaajatel vastavates Itaalia sektorites mängida juhtiv osa, mis omakorda õigustab kavale antud negatiivset hinnangut.

38.

Itaalia ametiasutused rakendasid kava sellest eelnevalt komisjoni teavitamata, jättes täitmata asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 ette nähtud kohustust. Kuna asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel on meetme näol tegemist riigiabiga, ja kuna meedet rakendati komisjoni eelneva heakskiiduta, siis on selle näol tegemist ebaseadusliku abiga.

39.

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel on nimetatud meetme näol tegemist riigiabiga, seepärast tuleb tema vastavust ühisturuga hinnata asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 ja artikli 87 lõikes 3 ette nähtud erandite valguses.

40.

Itaalia ametiasutused ei vaielnud otseselt vastu komisjoni ametliku uurimise algatamist käsitlenud 18. veebruari 2004. aasta kirjas väljendatud hinnangule, vastavalt millele pole käesoleval juhul kohaldatav ükski asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 erand, mille alusel võib riigiabisid käsitleda ühisturuga kooskõlas olevatena, komisjon ei täheldanud ka ühtegi uut elementi, mis tunnistaks nimetatud järelduse kehtetuks.

41.

Käesoleval juhul pole kasusaajad seotud ühegi kuluga või on nad seotud grupierandi määruse või ühenduse suunitluste alusel abidele heakskiitmatute kuludega.

42.

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 ette nähtud erandid, mis käsitlevad üksikutele tarbijatele võimaldatud sotsiaalset tüüpi abisid, abisid, mis on suunatud looduskatastroofidest või teistest erakorralistest sündmustest põhjustatud kahjude korvamisele ning Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondadele antud majandusabisid käesoleval juhul ei kohaldata.

43.

Peale selle pole kohaldatav asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a nimetatud erand, mis näeb ette ebatavaliselt madalala elatustasemega või tugeva vaeghõivega piirkondade majandusliku arengu soodustamiseks suunatud abide heakskiitmist, sest meedet kohaldatakse kogu Itaalia territooriumi ulatuses ja mitte üksnes Itaalia sellistes piirkondades, mida käsitletakse sama artikli 87 lõike 3 punktis a.

44.

Kava ei saa käsitleda ka olulise Euroopa ühishuvi projektina, samuti pole see suunatud Itaalia tõsiste majandushäirete korvamiseks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel. Selle eesmärgiks pole ka kultuuri edendamine ja pärandi säilitamine vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile d.

45.

Lõpetuseks, kavale tuleb anda hinnang asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c valguses. Nimetatud artikkel sätestab, et mõnede tegevuste ja mõnede majanduspiirkondade arengu soodustamiseks suunatud abisid võib heaks kiita tingimusel, et need ei muuda kaubavahetustingimusi ühenduse huvidele ebasoodsas suunas. Kavaga sätestatud maksusoodustused pole seotud eriinvesteeringute, töökohtade loomise või eriprojektidega. Tegemist on lihtsalt niisuguste kulude vähendamisega, mida huvitatud äriühingud tavaliselt oma majandustegevuses kandma peavad ning seepärast peab neid käsitlema operatiivsete riigiabidena, mis ei ole ühisturuga vastavuses.

46.

Komisjon järeldab, et kõnealuse meetmega sätestatud maksusoodustustega on tegemist operatiivse riigiabi kavaga, mille suhtes ei kohaldata ühtegi niisugustele abidele ettenähtud erandeid, ning mis on seepärast ühisturuga vastuolus. Peale selle on komisjon seisukohal, et Itaalia kohaldas kõnealuse meetme ebaseaduslikult.

47.

Kui tõestatakse, et riigiabi on tagatud ebaseaduslikult ja on ühisturuga vastuolus, siis on selle loomulikuks tagajärjeks, et abi tuleb kasusaajatelt tagasi saada. Abi tagasisaamise kaudu taastatakse võimaluste piires enne abi andmist kehtinud konkurentsiseisund.

48.

Kuigi käesolev menetlus viidi lõpule enne kava jõustumahakkamise majandusaasta lõppu, seega enne kui suuremalt osalt kasusaajatelt maksmisele kuuluvad maksud on lõplikult välja kujunenud, ei saa komisjon välistada, et mõned äriühingud on abist juba kasu saanud, näiteks väiksemate osamaksete kaudu käesolevat majandusaastat puudutavate maksude osas.

49.

Komisjon märgib samuti, et pärast uurimise ametliku algatamist hoiatasid Itaalia ametiasutused avalikult potentsiaalseid kavast kasu saajaid võimalikest tagajärgedest komisjoni kinnitusele, et käesoleva meetmega on tegemist ühisturuga vastuolus oleva abiga. Igal juhul peab komisjon vajalikuks kasusaajatele juba kättesaadavaks muudetud abide tagastamist.

50.

Sel eesmärgil peab komisjon nõudma Itaalialt, et see kutsuks potentsiaalseid kavast kasu saajaid üles tagastama abi kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest koos intressidega vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 V jaotisele, mis käsitleb nõukogu rakendusmäärust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (9). Eriti juhul, kui abi käesoleva majandusaasta eest on juba antud maksustamisele kuuluvate maksude vähendamise kaudu, peab Itaalia tagasi saama kõik maksustamisele kuuluvad maksud 2004. aastal ette nähtud lõppsaldo maksega. Igal juhul peab tagastamine olema lõpetatud hiljemalt käesolevast otsusest teatamise kuupäevale järgneva esimese maksuperioodi lõpuks.

51.

Komisjon peab Itaaliat tagant kiirustama vajaliku teabe edastamises, täita tuleb tabel vastavate kasusaajate kohta, selgelt tuleb täpsustada kavandatud ja juba rakendatud meetmeid ebaseadusliku riigiabi viivitamatuks ja tõhusaks tagastamiseks. Komisjon peab kutsuma Itaaliat üles esitama kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest kõik dokumendid, mis kinnitavad ebaseaduslikust abist kasusaajaid puudutava tagastamismenetluse käivitamist.

52.

Käesolev otsus käsitleb kava sellisena ja peab olema viivitamata rakendatud, rakendamisele kuulub ka kavaga tagatud abide tagasi saamine. Ilma et see piiraks võimalust, et kõiki või ühte osa tagatud abidest käsitletakse üksikjuhtumitel ühisturuga vastavuses olevatena, seda eriti VKEde abisid käsitleva grupierinevuste määruse artikli 5 punkti b alusel,

1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/50

(1)

22. detsembri 2003. aasta kirjas (A/39031) teatas Saksamaa komisjonile, et tal on kavas anda seoses mitut valdkonda hõlmava raamprogrammiga, mis käsitleb piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele (2) (edaspidi “mitut valdkonda hõlmav raamprogramm”), Kronoply GmbH-le, Heiligengrabe (Brandenburg) (edaspidi “Kronoply”), investeerimistoetust. Nimetatud abi registreeriti numbri all N 609/03.

(2)

18. veebruari 2004. aasta kirjas (SG/D/200649) teavitas komisjon Saksamaad oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused.

(4)

19. märtsi 2004. aasta kirjas (A/32003) edastas Saksamaa oma märkused.

(5)

24. mai 2004. aasta kirjas (A/33878) edastas Luther Menold Rechtsanwaltsgesellschaft mbH Kronoply märkused. Märkused anti Saksamaale edasi 19. novembril 2004 (D/58277).

(6)

Käesolev otsus on seotud juhtumiga N 813/2000, milles komisjon kiitis heaks abi andmise Kronoply’le.

(7)

3. juulil 2001 (SG/D/289524) kiitis komisjon vastavalt mitut valdkonda hõlmavale 1998. a. raamprogrammile heaks Kronoply’le antava abi brutoosatähtsuse 31,5% suunatud pindudest plaatide tootmiseks (Oriented Strand Board  (4) edaspidi “OSB”) ehitatava tootmisettevõtte jaoks Heiligengrabes, Brandenburgis, mis EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 kohaselt on abistatav piirkond. Abi osatähtsuseks määrati 3,5 protsendipunkti vähem kui maksimaalne osatähtsus, sest asjaomast turgu peeti kahanevaks turuks.

(8)

Komisjon arvutas välja kolm hindamiskriteeriumi, mida abi maksimaalse osatähtsuse määramisel tuleb vastavalt mitut valdkonda hõlmavale 1998. a. raamprogrammile kohaldada. Arvutuste tulemusel oli abi maksimaalseks osatähtsuseks 31,5% (konkurentsifaktor 0,75, kapitali/tööjõu faktor 0,8 ja piirkonnale avaldatava mõju faktor 1,5). Asjaomase abi suurus oli seega 35,4 miljonit eurot. (5)

(9)

Konkurentsifaktori arvutamisel tekkisid komisjoni ja Saksamaa vahel erimeelsused. Mõlemad pooled nõustusid, et asjaomane turg on OSB ja vineertoodete turg. Saksamaa esitas algul uuringute tulemused, mis näitasid, et tegemist ei ole kahaneva turuga. Komisjon kahtles nendes uuringutulemustes, sest tulemustest selgus, et võrreldes varasemate aastatega on nõudlus 2000. aastal erakordselt palju kasvanud. Pärast korduvat teabevahetust vähendas Saksamaa abi osatähtsuse 35%-lt 31,5%-ni.

(10)

3. jaanuari 2002. aasta kirjas (A/30013) palus Saksamaa komisjonil oma otsust muuta. Saksamaa esitas tõendeid, et 2000. aastaks kavandatud nõudluse kasv on tõepoolest toimunud ja seetõttu ei ole tegemist kahaneva turuga. 5. veebruari 2002. aasta kirjas (D/50463) keeldus komisjon muutmast oma varasemat otsust põhjendusega, et abi anti kõigi oluliste faktorite korrektse arvutamise alusel. Komisjon ei saanud oma otsust muuta järgmistel põhjustel: konkurentsifaktor oli arvutatud asjaomase toote nähtava tarbimise arengu, tootmisvaldkonna aastate 1994–1999 kasvumäära ning otsuse tegemise ajal korrektse prognoosi võrdluse alusel.

(11)

Teise teatisega püüti saavutada abi maksimaalset osatähtsust 35%, taotledes täiendavat abi, mis moodustab 3,5% (ehk 3 939 947 eurot).

(12)

Saksamaa väitis, et turu määratlus, mis oli esitatud esimeses teatises N 813/2000, oli ebatäpne, ja viitas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (6) (edaspidi „määrus(EÜ) nr 659/1999), artiklile 9, mille kohaselt võib otsuse tühistada järgmistel tingimustel: “Komisjon võib […] tühistada […] tehtud otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav.”

(13)

Asjaomane turg oli esimeses teatises määratletud OSB ja vineeri turuna ning seetõttu väitis Saksamaa, et viimased uuringud on näidanud, et asjaomast turgu oleks tulnud määratleda pigem OSB ja ainult teatavat liiki vineeri turuna. Kui kasutada uut turu määratlust, siis asjaomane turg ei kahaneks kõnealusel perioodil vastavalt mitut valdkonda hõlmavale 1998. a. raamprogrammi punktile 3.4 ja seetõttu tuleks võimaldada abi osatähtsusega 35%.

(14)

Komisjon jättis rahuldamata Saksamaa taotluse selle kohta, et asjaomane turg peaks asendustoodete erineva määratluse tõttu piirduma OSB ja teatavat liiki vineeri turuga.

(15)

Komisjon ei pidanud turu ümberhindamist vajalikuks, sest puudusid kaks tähtsat tegurit ja see andis alust tõsisteks kahtlusteks abi kokkusobivuses ühisturuga.

•   Ergutava mõju puudumine: Komisjon väljendas tõsist kahtlust kõnealuse abi ergutava mõju olemasolu kohta, sest investeeringud olid juba tehtud. Kui abi ei oma ergutavat mõju, siis ei kehti EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a ja c sätestatud erandid, milles käsitletakse piirkondlikku arengut.

•   Vajalikkuse puudumine: Komisjonil oli tõsiseid kahtlusi selles, et abi, mida antakse juba tehtud investeeringute jaoks, võib käsitleda vajalikuna teatavate majandusharude või majandusvaldkondade arengu edendamise seisukohalt artikli 87 lõike 3 punktide a ja c tähenduses. Käesoleval juhul oli abi osatähtsus 31,5% piisav, et omada investeeringutele ergutavat mõju.

(16)

Saksamaa nõudis, et komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 9 turgu uuesti hindaks:

(17)

Kronoply jäi kindlaks seisukohale, et ühe ja sama investeerimisprojekti kohta peaks olema võimalik esitada mitu teatist, esitades selle väite kinnituseks erinevates kohtuasjades tehtud otsuseid:

(18)

Lisaks sellele toonitas Kronoply, et komisjon peaks uut teatist kontrollima, ning esitas selleks kaks põhjendust:

(19)

Kronoply vaidles vastu sellele, et puudub ergutav mõju, ja esitas väite toetuseks järgmised argumendid:

(20)

Pärast Saksamaa ja Kronoply märkustega tutvumist ei muuda komisjon menetluse algatamiseni viinud otsuses väljendatud seisukohta, et turu ümberhindamine vastavalt mitut valdkonda hõlmavale 1998. a. raamprogrammile ei ole vajalik, sest abi ei täida kahte põhilist tingimust: sellel ei ole ergutavat mõju ja see ei ole vajalik.

(21)

Komisjon on seisukohal, et käesolevat teatist N 609/03 (dateeritud 22. detsembril 2003) tuleb pidada eraldiseisvaks teiseks teatiseks Kronoply’le antava abi kohta. See abi ei aita aga teha uusi investeeringuid ega luua uusi töökohti. Sellest tulenevalt ei ole piirkondliku riigiabi suuniste kohaseid täiendavaid abikõlblikke kulusid, mis õigustaksid täiendava abi andmist.

(22)

Komisjoni 3. juuli 2001. aasta otsusega SG (2001) D/289524 anti Kronoply’le investeerimisabi 35,4 miljonit eurot. Otsus põhines Saksamaa esitatud andmetel. Komisjon otsustas mitte esitada vastuväiteid ja kiitis abi heaks vastavalt Saksamaa ettepanekule. Saksamaa ja Kronoply nõustusid otsusega. Saksamaa ametiasutused andsid abi ja Kronoply viis oma investeerimisprojekti 31. jaanuaril 2003 lõpule.

(23)

Alles 18 kuud pärast komisjoni lõplikku otsust – ja peaaegu aasta pärast investeerimisprojekti lõppu – esitas Saksamaa 22. detsembri 2003. aasta teatises turu uue määratluse ja selgitas, et uute uuringutulemuste põhjal oleks asjaomast turgu kohasem määratleda OSB ja ainult teatavat liiki vineeri turuna. Nagu otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta oli märgitud, ei kavatse komisjon antud olukorras oma eelmist otsust uuesti läbi vaadata. Komisjon on arvamusel, et Saksamaa esitatud teist turu määratlust ei saa vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 9 arvesse võtta.

(24)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsuse kohaselt on komisjon kohtuasjas Kronoply v. komisjon seisukohal, et liikmesriik võib teatada täiendavast abist või juba antud abi või teatavale projektile antava riigiabi osamakseid muuta ning komisjon võib selle heaks kiita, kui iga osamakse puhul suudetakse tõestada selle ergutavat mõju ja vajalikkust. Saksamaa aga ei teatanud pärast lõpule viidud projekti Kronoply kavandatavatest edasistest investeerimisprojektidest. Pealegi oli rahastatav projekt lõpetatud juba peaaegu aasta enne uuest abiprojektist teatamist. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et teise teatisega kavatsetakse lihtsalt saavutada kõrgem abi osatähtsus 35%, millest varem oli keeldutud, ja et puuduvad täiendavad abikõlblikud kulud, mille jaoks võiks heaks kiita abi summas 3 936 947 eurot. Samuti ei suudetud tõestada, et abil on ergutav mõju või et abi on vajalik.

(25)

Vastavalt Euroopa Kohtu 5. oktoobri 2000. aasta otsusele kohtuasjas C-288/96 (Saksamaa Liitvabariik v. komisjon)  (12) peab komisjon sellist abi käsitlema tegevusabina, sest seda antakse ilma saajale mingit kohustust seadmata ja selle abi eesmärk on parandada ettevõtjate finantsseisundit.

(26)

Komisjon on küll arvamusel, et märkused viitavad piisavalt sellele, et täiendava abi andmisega ei kaasne uusi investeeringuid ning sellel abil ei ole ka ergutavat mõju, kuid ta soovib Saksamaa ja Kronoply märkustele vastamiseks ergutava mõju määratlusega lähemalt tutvuda.

(27)

Ettevõtlusinvesteeringuid tuleks vaadelda kui dünaamilist protsessi. Tähtis on eristada investeeringutele eelnevaid ja järgnevaid etappe:

(28)

Piirkondliku abi suuniste punkti 4.2 kohaselt tuleb abitaotlus esitada enne projekti käivitamist. Kui see tingimus on täidetud, siis on komisjoni arvates abi ergutav mõju olemas.

(29)

Oma märkustes väitsid Saksamaa ja Kronoply, et Kronoply täitis piirkondliku abi suuniste punktis 4.2 esitatud tingimuse, sest Kronoply oli esitanud abitaotluse enne projekti käivitamist.

(30)

Punktis 4.2 esitatud tingimus on selleks, et kontrollida ergutavat mõju investeeringut liigselt edasilükkamata. Abisaaja investeerimisotsuse kõigi majanduslike aspektide täielik analüüs võib osutuda väga keeruliseks või aeganõudvaks ning takistada seeläbi investeeringu teostamist ja piirkonna majanduslikku arengut.

(31)

Täiendava abi, mille suurus on 3,5%, ergutava mõju hindamisel on määrav see, kas erinevus 31,5% ja 35% vahel omaks tähtsust ergutava mõju jaoks ja mõjutaks Kronoply investeerimisotsust.

(32)

Kronoply investeeringule eelnenud otsuse täpsema analüüsimise asemel peab komisjon tähtsamaks tõsiasjadest lähtumist. On ilmne, et Kronoply otsustas investeeringu kasuks ja jätkas oma tegevust ka pärast seda, kui talle antud abi, mille osatähtsus oli 31,5%. Investeerimisprojekt viidi ellu nii, nagu algselt oli kavandatud. Kronoply ei kohandanud investeerimisprojekti abi madalamale osatähtsusele.

(33)

Täiendava abi andmine ei mõjutaks Kronoply tegevust: puuduvad tõendid selle kohta, et täiendava abiga kaasneks Kronoply toodangu kasv või et see viiks tootmisrajatiste laiendamiseni. Investeeringud on juba tehtud ja seega ei ole põhjust oletada, et Kronoply lõpetab tootmise, kui talle rohkem abi ei anta.

(34)

Seetõttu on komisjon jõudnud järeldusele, täiendav abi 3,5% ei omaks ergutavat mõju.

(35)

Menetluse algatamise otsuse kohaselt peab abil olema ergutav mõju, kui abi antakse teatavate majandusharude või majandusvaldkondade arengu edendamiseks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c tähenduses. Kui investeeringud on juba tehtud, nagu see ka käesoleval juhul on, siis ei ole abil ergutavat mõju ning see abi ei aita teha uusi investeeringuid ega luua uusi töökohti. Sellest tulenevalt ei saa komisjon õigustada abi andmist uute investeeringute suurendamise või töökohtade loomisega artikli 87 lõike 3 punktide a ja c tähenduses. Komisjon järeldab taas, et täiendav abi 3 936 947 eurot on tegevusabi.

(36)

Menetluse algatamise otsuses olevate selgituste puhul on komisjon seisukohal, et vajalikkuse põhimõte tuleneb riigiabi kontrolli kontseptsioonist. Komisjon võib abi ainult siis EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetega 2 ja 3 kooskõlas olevaks tunnistada, kui ta saab kindlaks teha, et abi aitab saavutada ühte nimetatud eesmärkidest, mida abi saav ettevõtja tavalistes turutingimustes oma vahenditega ei suudaks saavutada. See on kooskõlas komisjoni üldise tavaga, mida kinnitab ka Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79 (Philip Morris v. komisjon). (13)

(37)

Punktides 26–35 esitatud selgituse kohaselt ei oma kavandatav abi ergutavat mõju uutele investeeringutele ega töökohtade loomisele. See ei eelda abi saajalt mingit vastuteenet või panust ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse. Seetõttu on tegemist tegevusabiga, mis katab jooksevkulud, mida Kronoply niigi peaks kandma.

(38)

Tavaliselt keelab piirkondliku abi suuniste punkt 4.15 tegevusabi andmise. Sellist abi võib erandjuhtudel anda piirkondades, mis kuuluvad artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandi kohaldamisalasse eeldusel, et i) selline abi aitab kaasa piirkondlikule arengule ning selle laad ja suurus on võrdelised ebasoodsate tingimustega, mille leevendamiseks seda antakse. Saksamaa ei ole esitanud andmeid ebasoodsate tingimuste kohta ega näidanud, kuidas täiendav abi aitaks kaasa piirkondlikule arengule.

(39)

Esitatud faktide põhjal on ilmne, et täiendav abi ei ole vajalik, sest Kronoply otsustas tegevust jätkata ka siis, kui kiideti heaks abi madalam osatähtsus 31,5%. See tähendab, et Kronoply on tegevus on kas majanduslikult tasuv või ei vaja ettevõtja täiendavat abi. Praeguses olukorras tähendaks täiendav abi Kronoply'le ootamatut kasumit.

(40)

Sellest tulenevalt teeb komisjon järelduse, et antud juhul ei ole abi kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga a, sest see abi ei ole vajalik piirkondliku arengu soodustamiseks.

(41)

Uuritakse, kas artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid saab kohaldada:

(42)

Komisjon järeldab, et abi puhul, millest teavitati, on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Abil ei ole ergutavat mõju ja abi ei ole ka vajalik ning seetõttu ei ole võimalik rakendada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 või 3 sätestatud erandeid. Seetõttu on abi puhul tegemist sobimatu tegevusabiga ja seda abi ei tohi anda.