Euroopa Liidu L 215/2006

5.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 215/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1190/2006,

4. august 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 5. augustil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. august 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 4. augusti 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	44,8
0702 00 00	999	44,8
0707 00 05	052	65,5
0707 00 05	999	65,5
0709 90 70	052	48,9
0709 90 70	999	48,9
0805 50 10	388	70,6
	524	50,3
	528	56,3
	999	59,1
0806 10 10	052	109,1
	204	174,2
	220	190,2
	508	31,3
	999	126,2
0808 10 80	388	87,1
	400	104,7
	508	86,3
	512	89,0
	524	66,4
	528	124,2
	720	81,3
	804	98,1
	999	92,1
0808 20 50	052	125,6
	388	98,3
	512	83,4
	528	73,7
	720	31,1
	804	186,4
	999	99,8
0809 20 95	052	246,5
	400	293,8
	404	365,2
	999	301,8
0809 30 10, 0809 30 90	052	133,4
0809 30 10, 0809 30 90	999	133,4
0809 40 05	068	110,8
	093	50,3
	098	56,5
	624	124,4
	999	85,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

5.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 215/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1191/2006,

4. august 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1458/2003, millega avatakse sealihatoodete tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1) eelkõige selle artikli 8 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1458/2003 (2) avatakse sealihatoodete tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine.

(2)

Kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) (3) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII kirjavahetuse vormis sõlmitud lepinguga, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2006/333/EÜ, (4) nähakse ette suurendada erga omnes sealihatoodete aastast imporditariifikvooti 1 430 tonni võrra.

(3)	Impordilitsentsi taotlustele märgitavad viited tuleb esitada ühenduse erinevates keeltes.

(4)	Arvestades Bulgaaria ja Rumeenia võimalikku Euroopa Liiduga ühinemist alates 1. jaanuarist 2007, on soovitatav kehtestada erinev ajavahemik 2007. aasta esimese kvartali litsentsitaotluste esitamise jaoks.

(5)	Määrust (EÜ) nr 1458/2003 tuleks vastavalt muuta.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1458/2003 muudetakse järgmiselt.

“d)	litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 20 tehakse üks Ia lisas loetletud kannetest;

e)	litsentsi lahtrisse 24 tehakse üks Ib lisas loetletud kannetest.”

2.	Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: “Ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2007 esitatakse litsentsitaotlused 2007. aasta jaanuari esimese viieteistkümne päeva jooksul.”

3.	I–IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 208, 19.8.2003, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 341/2005 (ELT L 53, 26.2.2005, lk 28).

(3) ELT L 124, 11.5.2006, lk 15.

(4) ELT L 124, 11.5.2006, lk 13.

LISA

“

I LISA

Järjenumber	Rühma number	CN-kood	Toote kirjeldus	Tollimaksud (eurot tonni kohta)	Kogused tootemassi kohta tonnides alates 1. juulist 2006
09.4038	G2	ex 0203 19 55 ex 0203 29 55	Kondita seljatükid ja tagaosad, värsked, jahutatud või külmutatud	250	35 265
09.4039	G3	ex 0203 19 55 ex 0203 29 55	Sisefilee, värske, jahutatud või külmutatud	300	5 000
09.4071	G4	1601 00 91	Vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata	747	3 002
09.4071	G4	1601 00 99	Muud	502	3 002
09.4072	G5	1602 41 10	Muu töödeldud või konserveeritud liha, rupskid või veri	784	6 161
		1602 42 10		646
		1602 49 11		784
		1602 49 13		646
		1602 49 15		646
		1602 49 19		428
		1602 49 30		375
		1602 49 50		271
09.4073	G6	0203 11 10 0203 21 10	Rümbad ja poolrümbad, värsked, jahutatud või külmutatud	268	15 067
09.4074	G7	0203 12 11	Jaotustükid, värsked, jahutatud või külmutatud, kondiga ja kondita, v.a eraldi pakitud sisefilee	389	5 535
		0203 12 19		300
		0203 19 11		300
		0203 19 13		434
		0203 19 15		233
		ex 0203 19 55		434
		0203 19 59		434
		0203 22 11		389
		0203 22 19		300
		0203 29 11		300
		0203 29 13		434
		0203 29 15		233
		ex 0203 29 55		434
		0203 29 59		434

IA LISA

Artikli 4 punktis d nimetatud kanded

—	Reglamento (CE) no 1458/2003

—	Nařízení (ES) č. 1458/2003

—	Forordning (EF) nr. 1458/2003

—	Verordnung (EG) Nr. 1458/2003

—	Määrus (EÜ) nr 1458/2003

—	Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 1458/2003

—	Regulation (EC) No 1458/2003

—	Règlement (CE) no 1458/2003

—	Regolamento (CE) n. 1458/2003

—	Regula (EK) Nr. 1458/2003

—	Reglamentas (EB) Nr. 1458/2003

—	1458/2003/EK rendelet

—	Regolament (KE) Nru 1458/2003

—	Verordening (EG) nr. 1458/2003

—	Rozporządzenie (WE) nr 1458/2003

—	Regulamento (CE) n.o 1458/2003

—	Nariadenie (ES) č. 1458/2003

—	Uredba (ES) št. 1458/2003

—	Asetus (EY) N:o 1458/2003

—	Förordning (EG) nr 1458/2003

IB LISA

Artikli 4 punktis e nimetatud kanded

—	Derecho de aduana fijado en … en aplicación del Reglamento (CE) no 1458/2003

—	clo ve výši … podle Nařízení (ES) č. 1458/2003

—	toldsats fastsat til … i henhold til Forordning (EF) nr. 1458/2003

—	Zollsatz, festgesetzt auf … in Anwendung der Verordnung (EG) Nr. 1458/2003

—	Tollimaks … vastavalt määrusele (EÜ) nr 1458/2003

—	δασμός καθοριζόμενος σε … κατ'εφαρμογή του Κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1458/2003

—	Duty of … pursuant to Regulation (EC) No 1458/2003

—	droit de douane fixé à … en application du Règlement (CE) no 1458/2003

—	Dazio doganale fissato in … in applicazione del Regolamento (CE) n. 1458/2003

—	Nodoklis … pamatojoties uz Regula (EK) Nr. 1458/2003

—	… muitas pagal Reglamentas (EB) Nr. 1458/2003

—	… összegű vám a következő jogszabály értelmében 1458/2003/EK rendelet

—	Obbligu ta’ … konformi ma’ Regolament (KE) Nru 1458/2003

—	douanerecht … op grond van Verordening (EG) nr. 1458/2003

—	Stawka celna … zgodnie z Rozporządzenie (WE) nr 1458/2003

—	direito aduaneiro fixado em … nos termos do Regulamento (CE) n.o 1458/2003

—	clo … podľa Nariadenie (ES) č. 1458/2003

—	Carina … v skladu z Uredba (ES) št. 1458/2003

—	tulliksi vahvistettu … seuraavan mukaisesti Asetus (EY) N:o 1458/2003

—	tullavgift fastställd i … med tillämpning samt något av följande Förordning (EG) nr 1458/2003

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1458/2003 kohaldamine

Euroopa Ühenduste Komisjon – põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektoraat

Üksus D2 – Turumeetmete rakendamine

Sealihasektor

Litsentsitaotlus impordiks vähendatud tollimaksumääraga

GATT

Kuupäev:

Ajavahemik:

Liikmesriik:

Saatja:

Vastutav kontaktisik:

Tel.:

Faks:

Adressaat: AGRI.D.2

Faks: +32 2 292 17 39

E-post: AGRI-IMP-PORK@ec.europa.eu

Järjenumber	Rühma number	Taotletav kogus (tootemass kilogrammides)
09.4038	G2
09.4039	G3
09.4071	G4
09.4072	G5
09.4073	G6
09.4074	G7

III LISA

Määruse (EÜ) nr 1458/2003 kohaldamine

Euroopa Ühenduste Komisjon – põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektoraat

Üksus D2 – Turumeetmete rakendamine

Sealihasektor

Litsentsitaotlus impordiks vähendatud tollimaksumääraga

GATT

Kuupäev:

Ajavahemik:

Liikmesriik:

Järjenumber	Rühma number	CN-kood	Taotleja (nimi ja aadress)	Kogus (tootemass kilogrammides)	Päritoluriik
09.4038	G2
			Kokku
09.4039	G3
			Kokku
09.4071	G4
			Kokku
09.4072	G5
			Kokku
09.4073	G6
			Kokku
09.4074	G7
			Kokku

IV LISA

Määruse (EÜ) nr 1458/2003 kohaldamine

Euroopa Ühenduste Komisjon – põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektoraat

Üksus D2 – Turumeetmete rakendamine

Sealihasektor

TEATIS TEGELIKU IMPORDI KOHTA

Liikmesriik:

Määruse (EÜ) nr 1458/2003 artikli 5 lõike 11 kohaldamine

Tegelikult imporditud toodete kogused (kilogrammides tootemassi kohta):

Adressaat: AGRI.D.2

Faks: +32 2 292 17 39

E-post: AGRI-IMP-PORK@ec.europa.eu

Järjenumber	Rühma number	Vabasse ringlusesse suunatud tegelik kogus	Päritoluriik
09.4038	G2
09.4039	G3
09.4071	G4
09.4072	G5
09.4073	G6
09.4074	G7

”

5.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 215/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1194/2006,

4. august 2006,

millega kuulutatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja teatavate lauaveinide erakorraline destilleerimine Portugalis

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 1 teise lõigu punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 30 nähakse ette erakorralise destilleerimismeetme kasutamine märkimisväärsest ületootmisest põhjustatud erakorraliste turuhäirete korral. Selle meetme kohaldamist võib piirata teatava kategooria veinidega või teatavate tootmispiirkondadega ning mpv-kvaliteetveinidele võib seda meedet kohaldada asjaomase liikmesriigi taotlusel.

(2)	Portugal palus avada oma territooriumil toodetud lauaveinide erakorraline destilleerimine.

(3)

Portugali veiniturul on täheldatud märkimisväärset lauaveini ületootmist, mis väljendub hindade languses ja varude murettekitavas kasvamises 2005/2006. turustusaasta lõpuks. Selleks et peatada selline ebasoodne areng ning leida lahendus keerulisele turuolukorrale, on lauaveini varusid vaja vähendada turu vajadusi katva mõistlikuks peetava tasemeni.

(4)	Kuna määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 30 lõikega 5 ette nähtud tingimused on täidetud, tuleks välja kuulutada maksimaalselt 200 000 hektoliitri lauaveini erakorraline destilleerimine.

(5)

Käesoleva määrusega välja kuulutatud erakorraline destilleerimine peab vastama komisjoni 25. juuli 2000. aasta määruses nr 1623/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas) (2) sätestatud tingimustele seoses erakorralise destilleerimismeetme kasutamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30. Rakendada tuleb ka määruse (EÜ) nr 1623/2000 teisi sätteid, eriti neid, milles käsitletakse alkoholi sekkumisametisse tarnimist ja summade ettemaksmist.

(6)	On vaja kindlaks määrata destilleerija poolt tootjale makstav ostuhind, mille suurus võimaldaks leida lahenduse turuhäiretele ja saada tootjatel meetmest kasu.

(7)	Erakorralisel destilleerimisel saadud toode võib olla toorpiiritus või neutraalne alkohol, mida võib tarnida ainult sekkumisametile selleks, et vältida määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 29 ette nähtud destilleerimisel saadud alkohoolsete jookide turu häireid.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kuulutatakse välja määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 osutatud maksimaalselt 200 000 hektoliitri lauaveini erakorraline destilleerimine Portugalis vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1623/2000, mis käsitleb seda liiki destilleerimist.

Artikkel 2

Iga tootja võib alates 16. augustist 2006 kuni 15. septembrini 2006 sõlmida määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 65 osutatud tarnelepingu (edaspidi “leping”).

Lepingutega esitatakse tõend tagatise kohta, mille suurus on viis eurot hektoliitri kohta.

Lepingud ei ole loovutatavad.

Artikkel 3

1. Juhul, kui sekkumisametile esitatud lepingutega hõlmatud üldkogus ületab artikliga 1 kindlaks määratud koguse, määrab liikmesriik kindlaks kõnealuste lepingute puhul rakendatava vähendusmäära.

2. Liikmesriik võtab vajalikud haldusmeetmed, et lepingud hiljemalt 31. oktoobriks 2006 heaks kiita. Heakskiiduotsuses on ära märgitud võimalik kohaldatav vähendusmäär ja lepinguga heaks kiidetav veinikogus ning selles osutatakse tootja võimalusele lõpetada leping vähendusmäära kohaldamise puhul.

Liikmesriik teavitab komisjoni enne 15. novembrit 2006 heakskiidetud lepingutes osutatud veinide kogustest.

3. Liikmesriik võib piirata käesoleva määruse alusel tootja poolt allakirjutatavate lepingute arvu.

Artikkel 4

1. Heakskiidetud lepingutega hõlmatud veinikogused tuleb tarnida hiljemalt 15. veebruariks 2007. Toodetud alkohol tuleb vastavalt artikli 6 lõikele 1 tarnida sekkumisametile hiljemalt 15. maiks 2007.

2. Tagatis vabastatakse vastavalt tarnitud kogustele, kui tootja esitab tõendi destilleerimiseks tarnitu kohta.

Kui lõikes 1 ette nähtud tähtaegadeks ei ole tehtud ühtegi tarnet, siis tagatist ei vabastata.

Artikkel 5

Destilleerimiseks tarnitava veini madalaim kokkuostuhind on käesoleva määruse kohaselt 1,914 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta.

Artikkel 6

1. Destilleerija tarnib sekkumisametile destilleerimisel saadud toote. Selle toote alkoholisisaldus peab olema vähemalt 92 mahuprotsenti.

2. Sekkumisameti makstud toorpiirituse hind destilleerijale on 2,281 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Maksmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 62 lõikele 5.

Sellest summast võib destilleerija saada ettemaksena 1,122 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Sellisel juhul vähendatakse tegelikult makstavat lõppsummat ettemaksu võrra. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikleid 66 ja 67.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 16. augustist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1820/2005 (ELT L 293, 9.11.2005, lk 8).

5.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 215/15

NÕUKOGU OTSUS,

8. november 2005,

Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2006/543/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekuts

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on kooskõlas nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga) lisas sätestatud menetluste ja suunistega pidanud ühenduse nimel Liibanoni Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu üle.

(3)	Leping, mille üle komisjon läbirääkimisi pidas, tuleks alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamine, eeldusel et nõukogu teeb otsuse nimetatud leping sõlmida.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni jõustumiseni kohaldatakse lepingut ajutiselt alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb päevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 4

Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat esitama kõnealuse lepingu artikli 8 lõikes 2 ettenähtud teade.

Brüssel, 8. november 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

G. BROWN

Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

LIIBANONI VABARIIK

teiselt poolt

(edaspidi “lepinguosalised”),

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse mitme liikmesriigi ja Liibanoni Vabariigi vahel on sõlmitud kahepoolsed lennuühenduse lepingud, mis sisaldavad ühenduse õigusega vastuolus olevaid sätteid,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennuühenduse lepingutes,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriikides asutatud ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Ühenduse õigusele,

TUNNISTADES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Liibanoni Vabariigi vaheliste kahepoolsete lennuühenduse lepingute sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega täielikku vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelisele lennuühendusele kindel õiguslik alus ning tagada lennuühenduse jätkumine,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärkide hulka nendel läbirääkimistel ei kuulu Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, Euroopa Ühenduse lennuettevõtjate ja Liibanoni Vabariigi lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega olemasolevate kahepoolsete lennuühenduse lepingute liiklusõigusi käsitlevatesse sätetesse muudatuste tegemine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Käesoleva lepingu raames tähendab mõiste “liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike.

2. Viiteid I lisas loetletud lepingutes lepinguosaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.

3. Viiteid I lisas loetletud lepingutes lepinguosaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena selle liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.

Artikkel 2

Liikmesriigipoolne määramine

1. Käesoleva artikli lõige 2 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtja määramise kohta kõnealuse liikmesriigi poolt ning sellele Liibanoni Vabariigi poolt antud tegevus- ja muude lubade kohta ning lõige 3 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtjatele tegevus- või muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramise kohta.

2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Liibanoni Vabariik lennuettevõtjale minimaalse protseduurilise viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et:

i)	lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega;

ii)	lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva halduskontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ja

iii)	lennuettevõtja on otseselt või läbi enamusaktsiate liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või III lisas loetletud teiste riikide ja/või nende teiste riikide kodanike omandis ja jääb sinna ning on alati nende riikide ja/või kodanike tegeliku kontrolli all.

3. Liibanoni Vabariik võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, neid tühistada, peatada või piirata, kui:

i)	lennuettevõtja ei ole asutatud Euroopa Ühenduse asutamiselepingu alusel määrava liikmesriigi territooriumil või kui sellel ei ole kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega;

ii)	lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva halduskontrolli all ning asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud või

iii)	lennuettevõtja ei ole vahetult või läbi enamusaktsiate liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või teiste III lisas loetletud riikide ja/või teiste riikide kodanike omandis ning tegeliku kontrolli all.

Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Liibanoni Vabariik ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.

Artikkel 3

Halduskontrolliga seotud õigused

1. Käesoleva artikli lõike 2 sätted täiendavad II lisa punktis c loetletud artikleid.

2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi halduskontrolli all ja jääb sinna, kohaldatakse Liibanoni Vabariigi õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Liibanoni Vabariigi vahelise lepingu ohutust käsitlevatest sätetest, samaväärselt selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes.

Artikkel 4

Lennukikütuse maksustamine

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest, ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast makse, lõivusid, tollimaksu või tasusid kütusele, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Liibanoni Vabariigi määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis lendab selle liikmesriigi siseselt või selle ja mõne teise liikmesriigi vahel.

Artikkel 5

Euroopa Ühenduse sisese veo tariifid

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis e loetletud artikleid.

2. Tariifide suhtes, mida Liibanoni Vabariigi määratud lennuettevõtja/lennuettevõtjad kohaldab/kohaldavad ühendusesiseste vedude korral I lisas nimetatud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e nimetatud sätet, kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigust.

Artikkel 6

Lepingu lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 7

Läbivaatamine või muutmine

Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.

Artikkel 8

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Käesolev leping jõustub, kui lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Lepingud ning muud liikmesriikide ja Liibanoni Vabariigi vahelised kokkulepped, mis ei ole käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks jõustunud ning mida ei kohaldata ajutiselt, on loetletud I lisa punktis b. Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide nende lepingute ja kokkulepete suhtes nende jõustumisest või ajutisest kohaldamisest alates.

Artikkel 9

Lõpetamine

1. Juhul kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik käesoleva lepingu need sätted, mis on seotud I lisas loetletud asjaomase lepinguga.

2. Juhul kui kõik I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles kahe tuhande kuuenda aasta juulikuu seitsmendal päeval Beirutis.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

Por la República Libanesa

Za Libanonskou republiku

For Den Libanesiske Republik

Für die Libanesische Republik

Liibanoni Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία του Λιβάνου

For the Republic of Lebanon

Pour la République libanaise

Per la Repubblica del Libano

Libānas Republikas vārdā

Libano Respublikos vardu

A Libanoni Köztársaság részéről

Għar-repubblika tal-Libanu

Voor de Republiek Libanon

W imieniu Republiki Libańskiej

Pela República do Líbano

Za Libanonskú republiku

Za Republiko Libanon

Libanonin tasavallan puolesta

För Republiken Libanon

I LISA

Käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud lepingute nimekiri

Lennuühenduse lepingud Liibanoni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahel, mis on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks sõlmitud, millele on alla kirjutatud ja/või mida kohaldatakse ajutiselt

—	leping Austria föderaalvalitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, mis käsitleb lennuühendust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, sõlmitud Beirutis 2. aprillil 1969, koos muudatustega (edaspidi “Liibanoni–Austria leping”);

—	leping Belgia valitsuse ja Liibanoni valitsuse vahel, mis käsitleb lennuühendust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, sõlmitud Beirutis 24. detsembril 1953, koos muudatustega (edaspidi “Liibanoni–Belgia leping”);

—	lennuühenduse leping Küprose Vabariigi valitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, parafeeritud 23. mail 1996 (edaspidi “Liibanoni–Küprose lepingu eelnõu”);

—	õhutranspordi leping Tšehhi Vabariigi valitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, sõlmitud Beirutis 22. septembril 2003 (edaspidi “Liibanoni–Tšehhi leping”);

—	õhutranspordi leping Taani ja Liibanoni vahel, sõlmitud Beirutis 21. oktoobril 1955 (edaspidi “Liibanoni–Taani leping”);

—

lennutranspordi lepingu eelnõu Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, parafeeritud ja lisatud Prantsuse Vabariigi valitsust ja Liibanoni Vabariigi valitsust esindavate delegatsioonide vaheliste konsultatsioonide kooskõlastatud protokollile, alla kirjutatud Pariisis 24. juunil 1998 (edaspidi “Liibanoni–Prantsusmaa lepingu eelnõu”);

—	õhutranspordi leping Saksamaa Liitvabariigi ja Liibanoni Vabariigi vahel, sõlmitud Beirutis 15. märtsil 1961, koos muudatustega (edaspidi “Liibanoni–Saksamaa leping”);

—	lennuühenduse lepingu eelnõu Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, parafeeritud ja lisatud Bonnis 16. jaanuaril 2002 alla kirjutatud kooskõlastatud protokollile (edaspidi “Liibanoni–Saksamaa muudetud lepingu eelnõu”);

—	leping Kreeka Kuningriigi valitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel lennuühenduse sisseseadmise kohta nende riikide territooriumidel, sõlmitud Beirutis 6. septembril 1948 (edaspidi “Liibanoni–Kreeka leping”);

—	tsiviillennutranspordi leping Ungari Rahvavabariigi valitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, sõlmitud Beirutis 15. jaanuaril 1966 (edaspidi “Liibanoni–Ungari leping”);

—	õhutranspordi leping Itaalia valitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, sõlmitud Beirutis 24. jaanuaril 1949, koos muudatustega (edaspidi “Liibanoni–Itaalia leping”);

—	lennuühenduse leping Liibanoni Vabariigi valitsuse ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse vahel, parafeeritud ja lisatud B liitena konfidentsiaalsele vastastikuse mõistmise memorandumile, alla kirjutatud Beirutis 23. oktoobril 1998 (edaspidi “Liibanoni–Luksemburgi lepingu eelnõu”);

—	lennuühenduse lepingu eelnõu Malta valitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, parafeeritud ja lisatud B liitena 30. aprillil 1999 Beirutis kooskõlastatud protokollile, alla kirjutatud (edaspidi “Liibanoni–Malta lepingu eelnõu”);

—	õhutranspordi leping Madalmaade Kuningriigi ja Liibanoni Vabariigi vahel, sõlmitud Beirutis 20. septembril 1949 (edaspidi “Liibanoni–Madalmaade leping”);

—	lennuühenduse leping Poola Rahvavabariigi valitsuse ja Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, sõlmitud Beirutis 25. aprillil 1966 (edaspidi “Liibanoni–Poola leping”);

—	õhutranspordi leping Rootsi ja Liibanoni vahel, sõlmitud Beirutis 23. märtsil 1953 (edaspidi “Liibanoni–Rootsi leping”);

—	leping Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ning Liibanoni Vabariigi valitsuse vahel, mis käsitleb lennuühendust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, sõlmitud Beirutis 15. augustil 1951, koos muudatustega (edaspidi “Liibanoni–Ühendkuningriigi leping”).

Lennuühenduse lepingud ja muud kokkulepped, mis on parafeeritud Liibanoni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide poolt või nende vahel alla kirjutatud ning mis käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks ei ole veel jõustunud ja mida ei kohaldata ajutiselt

—	õhutranspordi lepingu eelnõu Hispaania Kuningriigi ja Liibanoni Vabariigi vahel, parafeeritud Madridis 21. augustil 1997 (edaspidi “Liibanoni–Hispaania lepingu eelnõu”).

II LISA

I lisas loetletud lepingute artiklite nimekiri, millele viidatakse käesoleva lepingu artiklites 2 kuni 5

Liikmesriigipoolne määramine:

—	Liibanoni–Austria lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Belgia lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Küprose lepingu eelnõu artikkel 4;

—	Liibanoni–Tšehhi lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Prantsusmaa lepingu eelnõu artikkel 3;

—	Liibanoni–Saksamaa lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Ungari lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Luksemburgi lepingu eelnõu artikkel 3;

—	Liibanoni–Malta lepingu eelnõu artikkel 6;

—	Liibanoni–Poola lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Hispaania lepingu eelnõu artikkel 3;

—	Liibanoni–Ühendkuningriigi lepingu artikkel 4.

Tegevus– ja muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:

—	Liibanoni–Austria lepingu artikkel 4;

—	Liibanoni–Belgia lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Küprose lepingu eelnõu artikkel 5;

—	Liibanoni–Tšehhi lepingu artikkel 4;

—	Liibanoni–Taani lepingu artikkel 5;

—	Liibanoni–Prantsusmaa lepingu eelnõu artikkel 4;

—	Liibanoni–Saksamaa lepingu artikkel 4;

—	Liibanoni–Kreeka lepingu artikkel 6;

—	Liibanoni–Ungari lepingu artikkel 4;

—	Liibanoni–Itaalia lepingu artikkel 6;

—	Liibanoni–Luksemburgi lepingu eelnõu artikkel 4;

—	Liibanoni–Malta lepingu eelnõu artikkel 7;

—	Liibanoni–Madalmaade lepingu artikkel 6;

—	Liibanoni–Poola lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Hispaania lepingu eelnõu artikkel 4;

—	Liibanoni–Rootsi lepingu artikkel 5;

—	Liibanoni–Ühendkuningriigi lepingu artikkel 4.

Halduskontroll:

—	Liibanoni–Austria lepingu artikkel 7a;

—	Liibanoni–Tšehhi lepingu artikkel 7;

—	Liibanoni–Prantsusmaa lepingu eelnõu artikkel 8;

—	Liibanoni–Luksemburgi lepingu eelnõu artikkel 7;

—	Liibanoni–Saksamaa muudetud lepingu eelnõu artikkel 6.

Lennukikütuse maksustamine:

—	Liibanoni–Austria lepingu artikkel 5;

—	Liibanoni–Belgia lepingu artikkel 4;

—	Liibanoni–Küprose lepingu eelnõu artikkel 7;

—	Liibanoni–Tšehhi lepingu artikkel 8;

—	Liibanoni–Taani lepingu artikkel 9;

—	Liibanoni–Prantsusmaa lepingu eelnõu artikkel 10;

—	Liibanoni–Saksamaa lepingu artikkel 6;

—	Liibanoni–Saksamaa muudetud lepingu eelnõu artikkel 10;

—	Liibanoni–Kreeka lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Ungari lepingu artikkel 14;

—	Liibanoni–Itaalia lepingu artikkel 3;

—	Liibanoni–Luksemburgi lepingu eelnõu artikkel 8.

—	Liibanoni–Malta lepingu eelnõu artikkel 9;

—	Liibanoni–Poola lepingu artikkel 6;

—	Liibanoni–Hispaania lepingu eelnõu artikkel 5;

—	Liibanoni–Rootsi lepingu artikkel 9;

—	Liibanoni–Ühendkuningriigi lepingu artikkel 5.

Euroopa Ühenduse sisese veo tariifid:

—	Liibanoni–Austria lepingu artikkel 9;

—	Liibanoni–Belgia lepingu artikkel 7;

—	Liibanoni–Küprose lepingu eelnõu artikkel 16;

—	Liibanoni–Tšehhi lepingu artikkel 12;

—	Liibanoni–Taani lepingu artikkel 7;

—	Liibanoni–Prantsusmaa lepingu eelnõu artikkel 14;

—	Liibanoni–Saksamaa lepingu artikkel 9;

—	Liibanoni–Saksamaa muudetud lepingu eelnõu artikkel 14;

—	Liibanoni–Ungari lepingu artikkel 7;

—	Liibanoni–Luksemburgi lepingu eelnõu artikkel 13;

—	Liibanoni–Malta lepingu eelnõu artikkel 14;

—	Liibanoni–Poola lepingu artikkel 10;

—	Liibanoni–Hispaania lepingu eelnõu artikkel 7;

—	Liibanoni–Rootsi lepingu artikkel 7;

—	Liibanoni–Ühendkuningriigi lepingu artikkel 7.

III LISA

Käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud muud riigid

a)	Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

b)	Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

c)	Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

d)	Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu alusel).

5.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 215/31

KOMISJONI OTSUS,

1. august 2006,

millega algatatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõikes 3 ettenähtud uurimine

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3516 all)

(2006/547/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

I. Asjaolud

(1)

27. jaanuaril ja 28. veebruaril 2006 edastas Itaalia Vabariik komisjonile Infrastruktuuri- ja Transpordiministeeriumi 29. detsembri 2005. aasta seadlused nr 35 ja 36 (avaldatud 11. jaanuaril 2006 väljaandes Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana), millega kehtestati avaliku teenindamise kohustused kokku 16 lennuliinil Sardiinia lennuväljade ja peamiste riiklike lennuväljade vahel, ning palus komisjoni avaldada Euroopa Liidu Teatajas teatis vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile a.

(2)

24. märtsil 2006 avaldas komisjon teatise seadlusega nr 35 kehtestatud avaliku teenindamise kohustuste kohta (“24. märtsi 2006. aasta teatis”) (2) järgmisel kuuel lennuliinil:

—	Alghero–Rooma ja Rooma–Alghero

—	Alghero–Milano ja Milano–Alghero

—	Cagliari–Rooma ja Rooma–Cagliari

—	Cagliari–Milano ja Milano–Cagliari

—	Olbia–Rooma ja Rooma–Olbia

—	Olbia–Milano ja Milano–Olbia.

(3)

21. aprillil 2006 avaldas komisjon teise teatise seadlusega nr 36 kehtestatud avaliku teenindamise kohustuste kohta (“21. aprilli 2006. aasta teatis”) (3) järgmisel kümnel lennuliinil:

—	Alghero–Bologna ja Bologna–Alghero

—	Alghero–Torino ja Torino–Alghero

—	Cagliari–Bologna ja Bologna–Cagliari

—	Cagliari–Torino ja Torino–Cagliari

—	Cagliari–Firenze ja Firenze–Cagliari

—	Cagliari–Verona ja Verona–Cagliari

—	Cagliari–Napoli ja Napoli–Cagliari

—	Cagliari–Palermo ja Palermo–Cagliari

—	Olbia–Bologna ja Bologna–Olbia

—	Olbia–Verona ja Verona–Olbia.

(4)

Kahes teatises avaldatud avaliku teenindamise kohustuste peamised tunnusjooned on järgmised:

—	21. aprilli 2006. aasta teatises avaldatud kümme lennuliini ja neile kehtestatud avaliku teenindamise kohustused moodustavad ühtse terviku ning asjaomastel lennuettevõtjatel tuleb need ükshaaval tervikuna vastu võtta;

—

kaks lennuliini Alghero–Rooma ja Alghero–Milano (koos) ning veel kaks lennuliini Olbia–Rooma ja Olbia–Milano (koos) moodustavad ühtsed paketid, mille asjaomased lennuettevõtjad peavad vastu võtma tervikuna ja täies ulatuses ilma mingi hüvituseta, olenemata selle iseloomust või päritolust. Seevastu lennuliinid Cagliari–Rooma ja Cagliari–Milano tuleb asjaomastel lennuettevõtjatel vastu võtta ükshaaval, kuid tervikuna ja täies ulatuses ilma mingi hüvituseta, olenemata selle iseloomust või päritolust;

—

iga üksik lennuettevõtja (või juhtiv lennuettevõtja), kes võtab vastu avaliku teenindamise kohustused, peab andma täitmistagatise, eesmärgiga kindlustada korrektne ja pidev teenindamine. See tagatissumma peab küündima vähemalt 5 %-ni prognoositavast kogukäibest, mille ENAC (Itaalia tsiviillennundusamet) on määranud iga kõnealuse liinipaketi lennuteenustele. Tagatis makstakse ENACile, kes kasutab seda asjaomase teenindamise tagamiseks põhjendamatu loobumise korral ning see koosneb pangatagatisest (50 %), mis aktiveeritakse esimesel nõudmisel, ja kindlustustagatisest (50 %). Selleks et vältida liigset veomahtu, mis võib tekkida juhul, kui lennuliini teenindamise kohustuse võtavad vastu mitu lennuettevõtjat, ja võttes arvesse asjaomaste lennujaamade infrastruktuuriga seonduvaid piiranguid ja kohustusi, peab ENAC Sardiinia autonoomse piirkonna korraldusel üldistest huvidest lähtudes sekkuma, et kontrollida kõnealuste lennuettevõtjate tegevuskavasid, tagamaks nende täielik vastavus kehtestatud kohustuste aluseks olevate reisinõuetele. Sellise sekkumise eesmärk on lennuliinide ja -sageduse õiglane ümberjaotamine asjaomaste lennuettevõtjate vahel vastavalt kõnealustel lennuliinidel (ja liinikooslustel) eelneva kahe aasta jooksul iga ettevõtja puhul kindlaksmääratud liiklusmahule;

—	minimaalne sagedus, lennuajad ja igal liinil pakutav veomaht on esitatud jaotises 2 “AVALIKU TEENINDAMISE KOHUSTUSED”, mis on avaldatud 24. märtsi 2006. aasta ja 21. aprilli 2006. aasta teatistes;

—	õhusõidukite minimaalne veomaht on sätestatud jaotises 3 “LIINIDEL KASUTATAVATE ÕHUSÕIDUKITE LIIK”, mis on avaldatud 24. märtsi 2006. aasta ja 21. aprilli 2006. aasta teatistes;

—

kõikide lennuliinide hinnastruktuur on esitatud jaotises 4 “HINNAD”, mis on avaldatud 24. märtsi 2006. aasta ja 21. aprilli 2006. aasta teatistes. Mõlema teatise punktis 4.8 on täpsustatud, et kõnealustel lennuliinidel tegutsevad lennuettevõtjad on seaduslikult kohustatud kohaldama soodushindu (vastavalt jaotisele 4 “Hinnad”) vähemalt Sardiinias sündinud isikute suhtes, isegi kui nad ei ela Sardiinias;

—

vastavalt väljaandes Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana 11. jaanuaril 2006 avaldatud seadlusele nr 35, mis saadeti komisjonile 29. detsembril 2005 ning avaldati Euroopa Liidu Teatajas24. märtsil 2006, kehtivad asjaomastel lennuliinidel kõnealused kohustused 31. märtsist 2006 kuni 30. märtsini 2009. 28. veebruaril 2006 teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile siiski seadluse vastuvõtmisest 23. veebruaril 2006, millega muudetakse need kuupäevad 2. maiks 2006 ja 1. maiks 2009 (alalise esinduse kiri koos protokolliga nr 2321). Seejärel avaldati need kuupäevad Euroopa Liidu Teatajas;

—

vastavalt väljaandes Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana 11. jaanuaril 2006 avaldatud seadlusele nr 36, mis saadeti komisjonile 29. detsembril 2005 ning avaldati Euroopa Liidu Teatajas21. aprillil 2006, nähakse kõnealuste kohustuste kohaldamise algus- ja lõppkuupäevad asjaomastel liinidel ette tulevikus. Seepärast ei sisaldanud Euroopa Liidu Teatajas avaldatu ühtegi konkreetset kohaldamise algus- ega lõppkuupäeva;

—	lennuettevõtjad, kes kavatsevad käesolevas lisas esitatud avaliku teenindamise kohustused vastu võtta, peavad esitama Itaalia pädevale ametiasutusele ametliku nõusoleku 30 päeva jooksul pärast teatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(5)

Tuleb märkida, et enne käesolevas otsuses osutatud avaliku teenindamise kohustuste kehtestamist oli Itaalia Vabariik kehtestanud avaliku teenindamise kohustused 1. augusti 2000. aasta ja 21. detsembri 2000. aasta seadlustega kuuel lennuliinil Sardiinia, Rooma ja Milano lennujaamade vahel. Need kohustused avaldati 7. oktoobri 2000. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas, (4) (“7. oktoobri 2000. aasta teatis”). Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d korraldati asjaomaste lennuliinide teenindamiseks pakkumismenetlus, mille eesmärk oli valida välja lennuettevõtjad, kellel lubatakse ainsana neid liine teenindada ja kes saavad rahalist kompensatsiooni. (5)

(6)

Lennuettevõtjad, kellel lubati avaliku teenindamise kohustusega liine teenindada, olid järgmised:

—	Alitalia: Cagliari–Rooma;

—	Air One: Cagliari–Milano, Alghero–Milano ja Alghero–Rooma;

—	Meridiana: Olbia–Rooma ja Olbia–Milano.

(7)

See teenindamiskord asendati avaliku teenindamise kohustusega, mis kehtestati Itaalia Vabariigi 8. novembri 2004. aasta seadlusega ning avaldati Euroopa Liidu Teatajas10. detsembril 2004 (“10. detsembri 2004. aasta teatis”). (6) Pärast Lazio piirkonnakohtu 17. märtsi 2005. aasta otsust, millega tühistati osaliselt 8. novembri 2004. aasta seadlus, teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et kõnealused kohustused on peatatud. Sellekohane teatis avaldati Euroopa Liidu Teatajas1. juulil 2005. (7)6. detsembril 2005 teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et 8. novembri 2004. aasta seadlus tühistatakse alates 15. novembrist 2004.

(8)	28. veebruaril 2006 teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile seadluse vastuvõtmisest 23. veebruaril 2006, millega muudeti 29. detsembri 2005. aasta seadlust nr 35, millega olid tühistatud 1. augusti 2000. aasta ja 21. detsembri 2000. aasta seadlused alates 2. maist 2006.

(9)

22. märtsi 2005. aasta teatises teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et 7. oktoobri 2000. aasta teatises avaldatud avaliku teenindamise kohustuste kohaldamine on vabatahtlik. See oli esimene kord, kui Itaalia ametiasutused teatasid komisjonile, et kõnealuseid avaliku teenindamise kohustusi ikka veel kohaldatakse.

II. Avaliku teenindamise kohustuste eeskirjade olulised üksikasjad

(10)	Avaliku teenindamise kohustuste eeskirjad on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2408/92 (edaspidi “määrus”), milles on määratletud teenuste vaba osutamise põhimõtte rakendamise tingimused lennuliikluse valdkonnas.

(11)	Avaliku teenindamise kohustused määratletakse erandina määruse põhimõttest, mille kohaselt “lubab asjaomane liikmesriik/lubavad asjaomased liikmesriigid ühenduse lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi ühendusesisestel lennuliinidel”. (8)

(12)	Kohustuste kohaldamistingimused on määratletud artiklis 4. Kohustusi tõlgendatakse rangelt ning vastavalt mittediskrimineerimise ning proportsionaalsuse põhimõtetele. Kohustused peavad olema kõnealuse artikli kriteeriumide alusel piisavalt põhjendatud.

(13)

Avaliku teenindamise kohustuste eeskirjas on nähtud ette, et liikmesriik võib seda kohaldada regulaarlendude suhtes, mis suunduvad perifeerset või arengupiirkonda teenindavasse lennujaama või väheste lendudega lennuliinil piirkondlikku lennujaama, tingimusel, et neid lennuliine peetakse lennujaama piirkonna majandusliku arengu seisukohalt oluliseks, ning määral, mis on vajalik, et tagada sellel lennuliinil regulaarlendude asjakohane teenindamine, mis vastab pidevuse, regulaarsuse, veomahu ja hinnakujunduse kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks.

(14)

Liikmesriigid hindavad regulaarlendude piisavust, võttes arvesse avalikku huvi, võimalust hakata uuesti kasutama teisi transpordiliike ja seda, kuivõrd need transpordiliigid suudavad vastata käsitletavatele transpordivajadustele, ning kõigi lennuliini teenindavate või teenindada kavatsevate lennuettevõtjate ühismõju.

(15)

Artikliga 4 on nähtud ette kaheosaline süsteem: esiteks (artikli 4 lõike 1 punkt a) võib asjaomane liikmesriik kehtestada avaliku teenindamise kohustuse ühel või mitmel lennuliinil, mis jäävad avatuks kõikidele ühenduse lennuettevõtjatele tingimusel, et kõnealustest kohustustest peetakse kinni. Juhul, kui ükski lennuettevõtja ei taotle avaliku teenindamise kohustustega lennuliini teenindamist, võib liikmesriik järgmise sammuna (artikli 4 lõike 1 punkt d) piirata juurdepääsu kõnealusele lennuliinile, andes selle vaid ühele lennuettevõtjale kuni kolmeaastaseks ajavahemikuks, mida võib pikendada. Lennuettevõtja valitakse ühendusesisese pakkumismenetluse teel. Väljavalitud lennuettevõtja võib sel juhul saada rahalist hüvitist avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest.

(16)

Vastavalt artikli 4 lõikele 3 võib komisjon otsustada uurimise tulemusena liikmesriigi taotlusel või omal algatusel, kas tuleb jätkata avaldatud avaliku teenindamise kohustuse kohaldamist. Komisjon peab edastama oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse nõukogule, mis võib võtta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu teistsuguse otsuse.

III. Asjaolud, mis äratavad tõsist kahtlust Sardiinia lennuväljade ja peamiste Itaalia riiklike lennuväljade vahelise avaliku teenindamise kohustuse vastavuse suhtes määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklile 4

(17)

Määruse artikli 4 lõike 1 punktis a on loetletud teatud arv kumulatiivseid kriteeriume, millele avaliku teenindamise kohustused peavad vastama:

—	tingimustele vastavad lennuliinid: asjaomase liikmesriigi territooriumi perifeerset või arengupiirkonda teenindavasse lennujaama suunduvad regulaarlennud või vastaval territooriumil mis tahes piirkondlikku lennujaama suunduvad väheste lendudega lennuliinid,

—	iga lennuliini olulisus lennujaama piirkonna majanduslikule arengule peab olema ilmne,

—	tuleb kinni pidada piisavuse põhimõttest, mida hinnatakse, pidades silmas teisi olemasolevaid transpordiliike või asenduslennuliinide võimalusi.

(18)

Lisaks peavad avaliku teenindamise kohustused vastama proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele (vt näiteks Euroopa Kohtu 20. veebruari 2001. aasta otsust kohtuasjas C-205/99, Asociación Profesional de Empresas Navieras de Líneas Regulares (Analir) ja teised versus Administración General del Estado, [2001] EKL lk I-01271).

(19)

Kõnealuse juhtumi puhul sisaldavad Itaalia Vabariigi taotlusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud avaliku teenindamise kohustused mitmeid sätteid, mille puhul tekib tõsiseid kahtlusi nende vastavuse suhtes määruse artiklile 4. Eelkõige:

—	ei ole esitatud ühtki piisavat seletust, et põhjendada avaliku teenindamise kohustuste sobivust ja proportsionaalsust taotletava eesmärgiga;

—

ei ilmne, et asjaomased avaliku teenindamise kohustusega lennuliinid on olulised majandusarengule Sardiinia piirkondades, kus asjaomased lennuväljad asuvad, arvestades eelkõige:

—	asjaomaste lennuliinide olemust ja arvu,

—	Sardiiniaga rahuldavalt ühendatud Itaalia peamiste lennujaamade kaudu piisavat ja järjekindlat teenust pakkuvate asenduslennuliinide olemasolu,

—	avaliku teenindamise kohustuste ja uutest lennuliinidest mõjutatud erinevate lennujaamade vahelise liikluse omavahelist suhet.

(20)

Nõue, et asjast huvitatud lennuettevõtjad teenindaksid kuut avaliku teenindamise kohustusega lennuliini ühtse tervikuna, võib olla piiranguks eelkõige teenuste vaba osutamise põhimõttest lähtudes. Määruse artikli 4 lõige 1 ei näi sellele nõudele mingit alust andvat ning see võib olla vastuolus proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, arvestades eelkõige alljärgnevaga:

—	pole tõestatud, et lennuliinide ühendamisel oleks oluline tähtsus majandusarengule Sardiinia piirkondades, kus asjaomased lennuväljad asuvad,

—	lennuliinide ühendamisel ei tundu olevat mingit ilmset õiguslikku alust ega käitamisega seotud põhjendust (nt asjaomaste lennujaamade geograafiline asukoht), võttes arvesse, et nõue kehtib avaliku teenindamise kohustuste suhtes, mille puhul hüvitist ei maksta,

—	põhjendamatu diskrimineerimise oht lennuettevõtjate vahel, kuna ainult kõige suurematel neist on vahendid sellistes tingimustes tegutseda.

(21)

Mõlema teatise punktis 1.6 nimetatud võimalusel, et kui avaliku teenindamise kohustusega lennuliini teenindamise võtavad vastu mitu lennuettevõtjat, siis ENAC sekkub eemärgiga vältida liigset veomahtu, jaotades lennuliinid ja -sagedused asjaomaste lennuettevõtjate vahel ümber, puudub määruse artikli 4 lõike 1 alusel õiguslik alus ning see võib olla vastuolus artikli 3 lõikega 1, kuivõrd need meetmed piiravad lennuettevõtjate vabadust valida, milliseid lennuliine ja missuguse sagedusega teenindada. Lisaks sellele näivad sõnad “liigne veomaht” viitavat sellele, et reguleeriv sekkumine pole veoettevõtjate peamistele nõuetele vastavuse tagamiseks vajalik.

(22)

Mõlema teatise punktis 4.8 osutatud kohustusel pakkuda reisijatele soodushindu vaid sünnikoha alusel (antud juhul Sardiinia) ei ole õiguspärast põhjendust ja võib olla lubamatu kodakondsusel põhinev kaudne diskrimineerimine (vt näiteks kohtuasi C-338/01, komisjon versus Itaalia [2003] EKL lk 1-00721).

(23)

Pole antud piisavaid selgitusi põhjendamaks, miks:

—

hindade struktuur erineb nii suurel määral 10. detsembri 2004. aasta teatises avaldatud avaliku teenindamise kohustustes esitatust. Nüüd on täpsustatud, et viiteid Roomale ja Milanole tuleks tõlgendada viidetena nende vastavatele lennujaamade süsteemidele, mis tähendab seda, et avaliku teenindamise kohustustega mittenõustuvad lennuettevõtjad ei tohi lennuteenust osutada ühtestki süsteemi kuuluvast lennujaamast,

—	50 % Sardiinia ning Rooma ja Milano lennujaamade vahelistest liinidest tuleb teenindada Fiumicino ning Milano kaudu.

IV. Menetlus

(24)	Vaatamata komisjoni talituste korduvatele pöördumistele, milles juhiti Itaalia ametiasutuste tähelepanu kõnealustele probleemidele ning väljendati kahtlust, et avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine ei ole vastavuses määrusega, otsustas Itaalia Vabariik teatised siiski avaldada.

(25)	Niipea kui teatised avaldati, võtsid paljud huvitatud isikud komisjoniga ühendust, et avaldada mitteametlikult muret ning esitada kaebusi seoses avaliku teenindamise kohustuste mitteproportsionaalse ja diskrimineeriva iseloomuga.

(26)

Vastavalt eespool kirjeldatud üksikasjadele ning määruse artikli 4 lõikele 3 võib komisjon läbi viia uurimise, et teha kindlaks, kas ühe või mitme lennuliini arendamist on avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisega seoses põhjendamatult piiratud, ja otsustada, kas nimetatud kohustusi tuleb kõnealuste lennuliinide suhtes jätkuvalt kohaldada.

(27)	9. märtsil 2006 palus komisjon vastavalt määruse artiklile 12 Itaalia ametiasutustel esitada teavet kõnealuste avaliku teenindamise kohustuste kohta. Vastus, mille Itaalia ametiasutused esitasid 22. märtsil 2006, oli mittetäielik,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjon viib läbi määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõikes 3 ettenähtud uurimise, et teha kindlaks, kas Itaalia Vabariigi taotlusel Euroopa Liidu Teatajas C 72 24. märtsil 2006 ja C 93 21. aprillil 2006 avaldatud avaliku teenindamise kohustusi Sardiinia lennujaamade ja Itaalia peamiste riiklike lennujaamade vahel tuleks kõnealuste lennuliinide suhtes ka edaspidi kohaldada.

Artikkel 2

1. Itaalia Vabariik peab edastama komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest kogu teabe, mis on vajalik kontrollimaks artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustuste vastavust määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklile 4.

2. Eelkõige tuleb edastada:

—

üksikasjalik selgitus sotsiaal-majanduslike eesmärkide kohta, mida taotletakse artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisega, ning põhjendus, mil viisil on need kohustused eesmärkide saavutamiseks piisavad ja proportsionaalsed – eelkõige kümne uue lennuliini suhtes, mida ei käsitletud 7. oktoobri 2000. aasta teatises;

—

üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas artiklis 1 osutatud mõlema teatise punktis 1.6 ettenähtud meetmed, mille eesmärgiks on vältida liigset veomahtu, kui avaliku teenindamise kohustustega lennuliini teenindamisega nõustub mitu lennuettevõtjat, praktikas toimivad ning nende põhjendus määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 alusel;

—

ühenduse õigusest lähtuv õiguslik analüüs, milles põhjendatakse artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustuste erinevaid tingimusi, eelkõige:

—	põhjendatakse soodushindade kehtestamist Sardiinias sündinud isikutele, isegi kui nad ei ela Sardiinias, pidades eelkõige silmas juba kehtivaid soodustusi nimetatud reisijate kategooriasse kuuluvatele üliõpilastele,

—	selgitatakse, kuidas kavatsetakse jõustada nõue, et soodushinnaga pileti saamiseks peab isik olema sündinud Sardiinias,

—	põhjendatakse nõuet esitada täitmistagatis ning selgitatakse selle suuruse määramise meetodit,

—	põhjendatakse uue hinnastruktuuri ja 10. detsembril 2004 avaldatud avaliku teenindamise kohustustega kehtestatud hinnastruktuuri vahelisi erinevusi,

—

selgitatakse põhjusi, miks avaliku teenindamise kohustusi kohaldatakse Rooma ja Milano lennujaamade süsteemide, mitte nendesse süsteemidesse kuuluvate üksikute lennujaamade suhtes, ning miks 50 % Sardiinia, Rooma ja Milano lennujaamade vahelistest liinidest tuleb lennuteenust osutada Fiumicino ning Milano-Linate kaudu,

—

esitatakse õiguslik alus ja põhjendus järgmise kahe lennuliinikomplekti ühendamiseks pakettidesse:

—	Alghero–Rooma, Rooma–Alghero, Alghero–Milano ja Milano–Alghero ning

—	Olbia–Rooma, Rooma–Olbia, Olbia–Milano ja Milano–Olbia,

—	üksikasjalik analüüs majandussuhete kohta Sardiinia piirkondade ja ülejäänud Itaalia piirkondade vahel, kus paiknevad lennujaamad, mis on seotud artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustustega;

—	üksikasjalik analüüs, mis käsitleb praegu Sardiinia lennujaamade ja ülejäänud Itaalia lennujaamade vahel toimiva õhutransporditeenuse pakkumist, mis on seotud artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustustega, sealhulgas otselendude pakkumist ning olukorda siis, kui seadlus nr 36 on jõustunud;

—	üksikasjalik analüüs teiste transpordiliikide kasutamise võimaluste ja nende transpordiliikide vastavuse kohta kõnealustele transpordivajadustele;

—	õhutranspordi jooksva nõudluse analüüs kõigi kohustustega seotud lennuliinide kohta, kaasa arvatud lennuettevõtja või lennuettevõtjate edastatud lennuteenuste osutamise prognoos (reisijatevedu, last, finantsprognoos jne);

—	teedevõrgu kaudu kõnealuste kohustustega seotud erinevate Sardiinia lennujaamade ühendamiseks vajaliku veo kestuse ja sageduse täpne kirjeldus;

—	olukorra kirjeldus käesolevast otsusest teatamise päeval, pidades silmas teenuste osutamist vastavalt kohustustele, ning avaliku teenindamise kohustuse alusel teenust osutava(te) lennuettevõtja(te) nimi (nimed);

—	võimalike kaebuste olemasolu siseriiklikes kohtutes käesolevast otsusest teatamise päeval ja avaliku teenindamise kohustuste kehtestamise õiguslik olukord;

—

selgitus selle kohta, kas 7. oktoobri 2000. aasta teatises avaldatud avaliku teenindamise kohustuste kohaldamist jätkati pärast 10. detsembri 2004. aasta teatises avaldatud kohustuste peatamist ja tühistamist ja kui, siis milline oli selle õiguslik alus, ning põhjused, miks Itaalia ametiasutused ei teatanud sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 3

1. Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

2. Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 1. august 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) EÜT L 240, 24.8.1992, lk 8. Määrust on viimati muudetud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) ELT C 72, 24.3.2006, lk 4.

(3) ELT C 93, 21.4.2006, lk 13.

(4) EÜT C 284, 7.10.2000, lk 16.

(5) EÜT C 51, 16.2.2001, lk 22.

(6) ELT C 306, 10.12.2004, lk 6.

(7) ELT C 161, 1.7.2005, lk 10.

(8) Määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 3 lõige 1.

5.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 215/38

KOMISJONI OTSUS,

2. august 2006,

millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom

(2006/548/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 218 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 131,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (1) lisas sisalduva artikli 2 lõikele 1 komisjoni turvasätete kohta võtab turvaküsimuste eest vastutav komisjoni liige asjakohased meetmed tagamaks, et ELi salastatud teabe käitlemisel komisjonis peetakse kinni komisjoni turvaeeskirjadest, muu hulgas ka komisjoni välislepingupartnerite poolt.

(2)

Komisjoni turvasätteid käsitleva artikli 2 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriikidel, teistel asutamislepingutega või nende alusel loodud institutsioonidel, ametitel, talitustel ja asutustel võimaldatakse saada ELi salastatud teavet tingimusel, et nad kindlustavad, et nende talitustes ja tööruumides peetakse rangelt kinni vastavatest eeskirjadest, muu hulgas ka liikmesriikide välislepingupartnerite poolt.

(3)	Komisjoni turvasätted ei hõlma praegu seda, kuidas tuleks kohaldada põhimõtteid ja miinimumstandardeid juhul, kui komisjon annab lepingu või toetuslepinguga välistele üksustele ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist.

(4)	Seetõttu on komisjoni turvasätetesse ja nendele lisatud turvaeeskirjadesse vaja lisada konkreetsed ühised miinimumstandardid.

(5)

Neid ühiseid miinimumstandardeid peaksid täitma ka liikmesriigid meetmete võtmisel vastavalt riigisisesele korrale, kui nad annavad lepingu või toetuslepinguga komisjoni turvasätteid käsitleva artikli 2 lõikes 2 osutatud välistele üksustele ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist.

(6)

Kõnealuseid ühiseid miinimumstandardeid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks teiste asjakohaste õigusaktide kohaldamist, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (2) (riiklike teenuslepingute, riiklike tarnelepingute ja riiklike ehitustöölepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta), nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3) (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) ning komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (4) (millega kehtestatakse selle rakenduseeskirjad) ning eriti määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklites 106 ja 107 viidatud kahe- ja mitmepoolsete lepingute kohaldamist,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas esitatud komisjoni turvasätteid muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine lõige:

“Kui komisjoni ja välislepingupartneri või toetusesaaja vaheline leping või toetusleping sisaldab ELi salastatud teabe töötlemist välislepingupartneri või toetusesaaja tööruumides, peavad asjakohased meetmed, mida nimetatud lepingupartner või toetusesaaja peab võtma artiklis 1 osutatud eeskirjade täitmiseks ELi salastatud teabe töötlemisel, olema lepingu või toetuslepingu lahutamatu osa.”

Komisjoni turvasätteid käsitlevas lisas sätestatud komisjoni julgeolekueeskirju muudetakse järgmiselt:

I osa jaole 5.1 lisatakse järgmine lause:

“Selliseid miinimumstandardeid tuleb kohaldada ka juhul, kui komisjon annab lepingu või toetuslepinguga välistele tööstus- või muudele üksustele ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist: need ühised miinimumstandardid on esitatud II osa 27. jaos.”;

b)	II osasse lisatakse käesoleva otsuse lisa tekst lõikena 27;

liitele 6 lisatakse järgmised lühendid:

“DSA	:	määratud julgeolekuasutus
FSC	:	ettevõtte julgeolekukontroll
FSO	:	ettevõtte julgeolekuülem
PSC	:	töötajate julgeolekukontroll
SAL	:	julgeolekuaspekte käsitlev dokument
SCG	:	salastatuse kategooriate määramise juhend”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 2. august 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/70/EÜ, Euratom (ELT L 34, 7.2.2006, lk 32).

(2) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2083/2005 (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28).

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).

LISA

“27. TÖÖSTUSJULGEOLEKU ÜHISED MIINIMUMSTANDARDID

27.1 Sissejuhatus

Käesolevas jaos käsitletakse tööstustegevuse julgeolekuaspekte, mis on iseloomulikud selliste läbirääkimiste pidamisele ja lepingute või toetuslepingute sõlmimisele, millega antakse tööstus- või muudele üksustele täitmiseks ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist, sealhulgas ELi salastatud teabe edastamine või sellele juurdepääs riigihankemenetluse ja konkursikutsemenetluse käigus (pakkumisperiood ja lepingueelsed läbirääkimised).

27.2 Mõisted

Käesolevates ühistes miinimumstandardites kasutatakse järgmisi mõisted:

a) salastatud leping– mis tahes toodete tarnimise, tööde tegemise, hoonete kasutuseleandmise või teenuste osutamise leping või toetusleping, mille täitmise eelduseks on või millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine,

b) salastatud alltöövõtuleping– leping, mille lepingupartner või toetusesaaja on sõlminud teise partneriga (st alltöövõtjaga) kaupade tarnimise, tööde tegemise, hoonete kasutuseleandmise või teenuste osutamise eesmärgil, mille täitmise eelduseks on või millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine,

c) lepingupartner– ettevõtja või juriidiline isik, kellel on lepinguliste kohustuste võtmiseks või toetusesaajaks olemiseks vajalik õigus- ja teovõime,

d) määratud julgeolekuasutus (DSA)– asutus, mis vastutab ELi liikmesriigi julgeolekuasutuse (NSA) ees tööstus- või muudele üksustele riigi kõigi tööstusjulgeolekuga seotud poliitikaküsimuste edastamise eest ning kõnealuse poliitika suunamise ja selle rakendamisel abi andmise eest. Riigisisene julgeolekuasutus võib täita määratud julgeolekuasutuse ülesandeid,

e) ettevõtte julgeolekukontroll (FSC)– riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse haldusotsus selle kohta, et julgeoleku seisukohast suudab ettevõte tagada teatava salastatuse tasemega ELi salastatud teabele piisava kaitse ning et ettevõtte töötajad, kes peavad pääsema juurde ELi salastatud teabele, on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli ja neid on teavitatud julgeolekunõuetest, mis on vajalikud juurdepääsuks ELi salastatud teabele ja selle kaitsmiseks,

f) tööstus- või muu üksus– lepingupartner või tema alltöövõtja, kes on kaasatud kaupade tarnimisse, tööde tegemisse või teenuste osutamisse; siia võivad kuuluda tööstus-, kaubandus-, teenindus-, teadus-, uurimis-, haridus- või arendusüksused,

g) tööstusjulgeolek– kaitsemeetmete ja -menetluste kohaldamine, et vältida, avastada ja korvata lepingupartneri või alltöövõtja poolt lepingu(eelsetel) läbirääkimistel ja salastatud lepingute täitmisel käideldud ELi salastatud teabe kaotust ja kahjustamist,

h) riigisisene julgeolekuasutus– ELi liikmesriigi valitsusasutus, mis vastutab lõplikult ELi salastatud teabe kaitsmise eest kõnealuses liikmesriigis,

i) lepingu üldine salastatuse tase– kogu lepingu või toetuslepingu salastatuse kategooria määramine, mis põhineb sellise teabe ja/või materjali salastatuse kategoorial, mida luuakse, edastatakse või millele saadakse juurdepääs või mida võidakse luua või edastada või millele võidakse saada juurdepääs üldise lepingu või toetuslepingu mis tahes osa alusel. Lepingu üldine salastatuse tase ei või olla madalam kui selle mis tahes osa kõige kõrgem salastatuse tase, kuid tulenevalt tasemete kogumõjust võib olla sellest kõrgem,

j) julgeolekuaspekte käsitlev dokument (SAL)– lepingu sõlminud ametiasutuse poolt esitatud konkreetsete lepinguliste tingimuste kogum, mis moodustab sellise salastatud lepingu lahutamatu osa, millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või millega kaasneb sellise teabe loomine, ning millega määratakse kindlaks lepingu julgeolekunõuded või need lepingu osad, mida tuleb julgeoleku kaalutlustel kaitsta,

k) salastatuse kategooriate määramise juhend (SCG)– dokument, milles kirjeldatakse programmi, lepingu või toetuslepingu salastatud osasid, määrates kindlaks neile kohaldatavad salastatuse kategooriad. Salastatuse kategooriate määramise juhendit võib kogu programmi, lepingu või toetuslepingu kehtivuse aja jooksul täiendada ja nende teabeelementide salastatuse kategooriat võib ümber klassifitseerida või alandada. Salastatuse kategooria määramise juhend peab olema julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi osa.

27.3 Korraldus

a)	Komisjon võib anda liikmesriikides registreeritud tööstus- või muudele üksustele salastatud lepinguga selliseid ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist.

b)	Komisjon tagab, et salastatud lepingute sõlmimisel järgitakse kõiki kõnealustest miinimumstandarditest tulenevaid nõudeid.

c)	Komisjon kaasab kõnealuste tööstusjulgeoleku miinimumstandardite kohaldamiseks asjakohase riigisisese julgeolekuasutuse või riigisisesed julgeolekuasutused. Riigisisesed julgeolekuasutused võivad kõnealused ülesanded anda täitmiseks ühele või mitmele määratud julgeolekuasutusele.

d)	Nimetatud julgeolekuasutuste juhtkond vastutab lõplikult tööstus- või muudes üksustes ELi salastatud teabe kaitsmise eest.

Kui sõlmitakse kõnealuste miinimumstandardite kohaldamisalasse kuuluv salastatud leping või alltöövõtuleping, teatab komisjon ja/või vajaduse korral riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi riigisisesele julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus lepingupartner või alltöövõtja on registreeritud.

27.4 Salastatud lepingud ja toetuse andmise otsused

Salastatud lepingute või toetuslepingute salastatuse kategooria määramisel tuleb arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

—	komisjon määrab vajaduse korral kindlaks kaitset vajava salastatud lepingu aspektid ja vastava salastatuse kategooria, sealjuures peab ta arvesse võtma enne salastatud lepingu sõlmimist loodud teabele selle koostaja poolt esialgselt määratud salastatuse kategooriat,

—	lepingu üldine salastatuse kategooria ei või olla madalam kui selle mis tahes osa kõrgeim salastatuse kategooria,

—	lepingujärgselt loodud ELi salastatud teabe kategooria määratakse vastavalt salastatuse kategooriate määramise juhendile,

—	vajaduse korral vastutab komisjon lepingu üldise salastatuse kategooria või lepingu mis tahes osa salastatuse kategooria muutmise eest, konsulteerides selle koostajaga, ning kõikide huvitatud osapoolte teavitamise eest,

—	salastatud teavet, mis on avaldatud lepingupartnerile või alltöövõtjale või on lepingujärgselt loodud, ei tohi kasutada muudel kui salastatud lepingus määratletud eesmärkidel ning seda ei tohi ilma selle koostaja kirjaliku nõusolekuta edastada kolmandatele isikutele.

Asjaomaste liikmesriikide riigisisesed julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused vastutavad selle eest, et lepingupartnerid ja alltöövõtjad, kellega on sõlmitud salastatud lepingud, mis sisaldavad kategooriasse CONFIDENTIEL UE või sellest kõrgemasse salastatuse kategooriasse kuuluvat teavet, võtavad kõik vajalikud meetmed salastatud lepingu täitmisel neile avaldatud või nende poolt lepingujärgselt loodud ELi salastatud teabe kaitsmiseks kooskõlas riigisiseste õigusnormidega. Julgeolekunõuete täitmata jätmine võib tuua kaasa lepingu lõpetamise.

Kõik tööstus- või muud üksused, kes osalevad selliste salastatud lepingute täitmises, millega kaasneb juurdepääs kategooria CONFIDENTIEL UE või sellest kõrgema salastatuse kategooria teabele, peavad olema läbinud ettevõtte julgeolekukontrolli. Liikmesriigi riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse väljastatud tõend kinnitab, et ettevõte suudab julgeoleku seisukohast pakkuda ja tagada ELi salastatud teabele kaitse, mis on vastavuses selle salastatuse tasemega.

Pärast salastatud lepingu sõlmimist vastutab lepingupartneri või alltöövõtja juhtkonna määratud julgeolekuülem selle eest, et kõik need konkreetses liikmesriigis registreeritud tööstus- või muude üksuste töötajad, kes oma ülesannete tõttu vajavad juurdepääsu kategooria CONFIDENTIEL UE või kõrgema salastatuse kategooria ELi salastatud teabele, läbiksid julgeolekukontrolli. Seda kontrolli viib läbi riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus vastavalt oma riigisisestele eeskirjadele.

e)	Salastatud lepingutes peab sisalduma 27. jao 2. punkti alapunktis j määratletud julgeolekuaspekte käsitlev dokument. Julgeolekuaspekte käsitlev dokument peab sisaldama salastatuse kategooriate määramise juhendit.

Enne läbirääkimismenetluse alustamist salastatud lepingu sõlmimiseks võtab komisjon ühendust selle liikmesriigi riigisisese julgeolekuasutusega/määratud julgeolekuasutusega, kus asjaomased tööstus- või muud üksused on registreeritud, et saada kinnitust selle kohta, et neil on kehtiv ja lepingu salastatuse kategooriale vastav ettevõtte julgeolekukontrolli tõendav dokument.

g)	Lepingut sõlmiv ametiasutus ei tohi anda väljavalitud ettevõttele salastatud lepingut täitmiseks enne julgeolekukontrolli läbimist kinnitava tõendi saamist.

h)	Julgeolekukontrolli ei nõuta lepingute puhul, mis sisaldavad kategooriasse RESTREINT UE kuuluvat teavet, kui liikmesriikide riigisisestes õigusnormides ei ole sätestatud teisiti.

i)	Salastatud lepingute korral peavad pakkumiskutsed sisaldama sätet selle kohta, et ettevõte, kes pakkumist ei esita või keda ei valita lepingupartneriks, peab tagastama kõik dokumendid kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

Lepingupartneril võib olla vajalik pidada läbirääkimisi salastatud alltöövõtulepingute sõlmimiseks alltöövõtjatega eri tasanditel. Lepingupartner vastutab selle eest, et kõigi alltöövõtuga seotud ülesannete täitmine toimub kooskõlas käesolevas jaos sisalduvate ühiste miinimumstandarditega. Lepingupartner ei või siiski edastada ELi salastatud teavet või materjali alltöövõtjale ilma selle koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

Tingimused, mille alusel lepingupartner võib alltöövõtulepinguid sõlmida, peavad olema määratletud nii pakkumises või konkursikutses kui ka salastatud lepingus. Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides registreeritud üksustega ei tohi sõlmida alltöövõtulepinguid ilma komisjoni selgesõnalise kirjaliku loata.

Kogu salastatud lepingu kehtivusaja jooksul jälgib komisjon koostöös asjaomase riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutusega lepingu julgeolekusätete täitmist. Salastatud teabega seotud juhtumitest teatatakse vastavalt käesolevate julgeolekueeskirjade II osa 24. jaole. Ettevõtte julgeolekukontrolli otsuse muutmisest või selle tühistamisest teatatakse viivitamata komisjonile ja muule riigisisesele julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, keda oli julgeolekukontrollist teavitatud.

Kui salastatud leping või salastatud alltöövõtuleping lõpetatakse, teatavad komisjon ja/või vajaduse korral riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi riigisisesele julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus lepingupartner või alltöövõtja on registreeritud.

n)	Pärast salastatud lepingu või alltöövõtulepingu lõpetamist või sõlmimist järgivad lepingupartnerid ja alltöövõtjad jätkuvalt käesolevas jaos sisalduvaid ühiseid miinimumstandardeid ning säilitavad salastatud teabe konfidentsiaalsuse.

o)	Erisätted salastatud teabe hävitamise kohta lepingu lõppemisel nähakse ette julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis või muudes asjakohastes julgeolekunõudeid kehtestavates sätetes.

p)	Käesolevas jaos nimetatud kohustusi ja tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis menetluste suhtes, mille raames antakse toetusi otsuse alusel, eriti selliste toetuste saajate suhtes. Kohustused ja tingimused sätestatakse toetuse andmise otsustes.

27.5 Külastused

Salastatud lepingute raames toimuvad komisjoni töötajate külastused ELi salastatud lepinguid täitvatesse liikmesriikide tööstus- või muudesse üksustesse peavad olema korraldatud asjaomase riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse kaudu. ELi salastatud lepingute raames toimuvad tööstus- või muude üksuste töötajate külastused peavad olema korraldatud asjaomaste julgeolekuasutuste/määratud julgeolekuasutuste kaudu. ELi salastatud lepinguga seotud riigisisesed julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused võivad siiski leppida kokku korras, mille kohaselt tööstus- või muude üksuste töötajate külastusi võib korraldada otse.

27.6 ELi salastatud dokumentide edastamine ja vedu

a)	ELi salastatud teabe edastamisel kohaldatakse käesolevate julgeolekueeskirjade II osa 21. jagu. Täiendavalt nimetatud sätetele kohaldatakse kõiki kehtivaid liikmesriikidevahelisi menetlusi.

Salastatud lepingutega seotud ELi salastatud materjali rahvusvaheline vedu toimub vastavalt liikmesriikide riigisisesele korrale. Rahvusvaheliseks veoks kohaldatavate julgeolekukorralduste käsitlemisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

—	julgeolek kindlustatakse veo kõigil etappidel ja igas olukorras saatekohast kuni lõppsihtkohani,

—	saadetisele kohaldatava kaitse tase määratakse selles sisalduva materjali kõrgeima salastatuse kategooria järgi,

—	vajaduse korral viiakse veoteenuseid pakkuvates äriühingutes läbi ettevõtte julgeolekukontroll. Sellistel juhtudel tehakse saadetist käitlevale personalile julgeolekukontroll vastavalt käesolevas jaos sisalduvatele ühistele miinimumstandarditele,

—	vedu toimub võimalikult täpselt punktist punkti ja see lõpetatakse nii kiiresti kui võimalik,

—	võimaluse korral peaks teekond kulgema üksnes läbi ELi liikmesriikide. Teekond läbi Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tuleks ette võtta üksnes siis, kui selleks on andnud loa nii lähteriigi kui ka vastuvõtjariigi riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus,

—	enne ELi salastatud materjali edastamist koostab saatja veoplaani, mille kinnitab asjaomane riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus.”

5.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 215/44

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

24. juuli 2006,

pangatähtede vahetuse kohta pärast euro kasutuselevõtuga seotud vahetuskursside lõplikku kindlaksmääramist

(EKP/2006/10)

(2006/549/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 106 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 52,

ning arvestades järgmist:

(1)

Põhikirja artikli 52 kohaselt peab EKP nõukogu võtma vajalikud meetmed, et tagada lõplikult kindlaks määratud kursiga vääringus pangatähtede vahetus vastavalt nende nimiväärtusele osalevate liikmesriikide keskpankade (RKPd) poolt. Nende meetmete hulgas on uue osaleva liikmesriigi pangatähtede vahetus a) euro pangatähtede ja müntide vastu või b) vahendite kontole krediteerimiseks. Samas, uue osaleva liikmesriigi üleminekuperioodi kestel on nende meetmete hulgas pangatähtede vahetus a) uue osaleva liikmesriigi vääringu vastu või b) vahendite kontole krediteerimiseks.

(2)

Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) (1) on sätestatud eurole üle minevate liikmesriikide mitmed sularahavahetuse korra võimalused. Käesoleva suunisega tagatakse, et uute osalevate liikmesriikide pangatähtede vahetus ei sõltu sellest, millise sularahavahetuse korra on riik valinud.

(3)	Teatud pangatähtede kategooriad, näiteks oluliselt vigastatud pangatähed või pangatähed, mis on märgistatud riigi pangatähtede kõrvaldamise hõlbustamiseks ja kaitseks riigi märgistuskorra kohaselt, ei vasta vahetuse tingimustele ja seetõttu ei kohaldata nende vahetusele käesolevat suunist.

(4)	Käesoleva suunisega kooskõlas olevad korraldused kestavad asjaomases liikmesriigis kauem, kui on vaja arvestada selle uue osaleva liikmesriigi üleminekuperioodi, kuid see üleminekuperiood ei pikenda teiste uute osalevate liikmesriikide pangatähtede vahetuse ajavahemikku,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

— osalev liikmesriik– euro kasutusele võtnud liikmesriik,

— uus osalev liikmesriik– osalev liikmesriik, kes on euro kasutusele võtnud, kuid kus euro pangatähed ja mündid ei ole ainsaks seaduslikuks maksevahendiks,

— eurole ülemineku päev– kuupäev, mil jõustub liikmesriigi erandi tühistamine asutamislepingu artikli 122 lõike 2 alusel,

— paralleelkäibe ajavahemik– ajavahemik alates sularahavahetuse päevast vastavas uues osalevas liikmesriigis kuni viimase päevani, mil selle uue osaleva liikmesriigi vääringut võib kasutada seadusliku maksevahendina paralleelselt euroga,

— sularahavahetuse päev– kuupäev, mil euro pangatähed ja mündid saavad osalevas liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks,

— liikmesriigi vääring– uue osaleva liikmesriigi pangatähed ja mündid, mida selle liikmesriigi pädev ametiasutus emiteeris enne eurole ülemineku päeva,

— uue osaleva liikmesriigi pangatähed– uue osaleva liikmesriigi RKP poolt emiteeritud pangatähed, mis olid seaduslikuks maksevahendiks enne eurole ülemineku päeva ja esitatakse vahetamiseks teisele RKP-le või tema poolt määratud esindajale,

— üleminekuperiood– ajavahemik, mis ei ületa kolme aastat ja mis algab kell 00.00 (kohaliku aja järgi) eurole ülemineku päeval ja lõpeb kell 00.00 (kohaliku aja järgi) sularahavahetuse päeval,

— eurosüsteemi RKP– osaleva liikmesriigi RKP (sealhulgas uue osaleva liikmesriigi RKP),

— nimiväärtus– väärtus, mille aluseks on EL Nõukogu poolt kooskõlas asutamislepingu artikli 123 lõikega 4 vastu võetud vahetuskurss ilma ostu- ja müügikursi vaheta,

— märgistamine– pangatähtede märgistamine eristatava sümboliga riigi märgistamiskorra kohaselt (näiteks augustamine), et hõlbustada ja kaitsta uue osaleva liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt emiteeritud pangatähtede käibelt kõrvaldamist enne eurole ülemineku päeva.

Artikkel 2

Nimiväärtuse alusel vahetamise kohustus

1. Eurosüsteemi RKP peab tagama riigi territooriumil vähemalt ühes kohas, enda või määratud esindaja kaudu, et uue osaleva liikmesriigi pangatähed i) vahetatakse euro pangatähtede ja müntide vastu või ii) soovi korral krediteeritakse vahetust läbi viiva asutuse juures peetavale kontole, kui see on sätestatud vahetuse asukoha liikmesriigi õigusaktides. Mõlemal juhul toimub vahetus vastava nimiväärtuse alusel.

2. Kui uues osalevas liikmesriigis kehtib üleminekuperiood, siis selle kestel kohaldatakse lõike 1 sätteid ainult selle uue osaleva liikmesriigi RKP suhtes erinevusega, et punktis i osutatud vahetus toimub selle liikmesriigi vääringu, mitte euro pangatähtede ja müntide vastu.

3. Eurosüsteemi RKP võib piirata uue osaleva liikmesriigi pangatähtede kogust ja/või kogusummat, mida nad on valmis vastu võtma ükskõik milliselt osapoolelt

i)	seoses mis tahes tehinguga või

ii)	ühe päeva jooksul,

summaga 500 eurost kuni 2 500 euroni, mis olenevalt riigi tavast võib riigiti erineda.

4. Eurosüsteemi RKP vastutab nende poolt käesoleva suunise kohaselt vahetatud uue osaleva liikmesriigi pangatähtede repatrieerimise eest selle liikmesriigi RKP-le, kus kõnealused pangatähed emiteeriti.

Artikkel 3

Vahetuse tingimustele mittevastavad pangatähed

Uue osaleva liikmesriigi oluliselt vigastatud pangatähed ei vasta käesoleva suunise vahetuse tingimustele. Eelkõige ei vasta vahetuse tingimustele pangatähed, mis koosnevad sama pangatähe rohkem kui kahest tükist, mis on ühendatud või rikutud vargusevastaste seadmetega. Lisaks sellele ei vasta vahetuse tingimustele pangatähed, mis on märgistatud või rikutud viisil, mis ei võimalda märgistust kindlaks teha.

Artikkel 4

Käesolevast suunisest tulenevate korralduste kestus

1. Uue osaleva liikmesriigi pangatähtede suhtes, mis ei vasta vahetuse tingimustele, kohaldatakse artiklite 2 ja 3 nõudeid

a)	alates selle uue osaleva liikmesriigi eurole ülemineku päevast;

b)	kuni kõik pangatähed, mis on vahetuseks esitatud kaks kuud pärast uue osaleva liikmesriigi sularahavahetuse päeva, on vahetatud.

2. Kui ühes uues osalevas liikmesriigis on paralleelkäibe ajavahemik pikem kui kaks kuud, on teiste sama sularahavahetuse päevaga uute osalevate liikmesriikide pikim paralleelkäibe ajavahemik sätestatud lõike 1 punktis b.

3. Käesoleva suunisega kooskõlas olevate korralduste kestus on samasugune kõikide sama eurole ülemineku päevaga uute osalevate liikmeriikide jaoks. See on lõigete 1 ja 2 kohaldamisest tulenev pikim kestus. Üleminekuperiood ühes liikmesriigis ei pikenda teiste uute osalevate liikmesriikide pangatähtede vahetuse ajavahemikku.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 24. juuli 2006

EKP nõukogu nimel

KP president

Jean-Claude TRICHET

(1) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2169/2005 (ELT L 346, 29.12.2005, lk 1).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 215

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 5. august 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1190/2006, 4. august 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1191/2006, 4. august 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1458/2003, millega avatakse sealihatoodete tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1192/2006, 4. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 seoses tunnustatud ettevõtete nimekirjaga liikmesriikides ( 1 )	10
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1193/2006, 4. august 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1990/2004, millega kehtestatakse veinisektoris üleminekumeetmed seoses Ungari ühinemisega Euroopa Liiduga	12
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1194/2006, 4. august 2006, millega kuulutatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja teatavate lauaveinide erakorraline destilleerimine Portugalis	13

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 8. november 2005, Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta	15
	Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping	17
*	Nõukogu otsus, 18. juuli 2006, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta	26
*	Nõukogu otsus, 18. juuli 2006, Horvaatias läbiviidava sortide ametliku kontrolli samaväärsuse kohta ( 1 )	28
	Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents
*	Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 6. juuli 2006, millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunik	30
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 1. august 2006, millega algatatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõikes 3 ettenähtud uurimine (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3516 all)	31
*	Komisjoni otsus, 2. august 2006, millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom	38
	Euroopa Keskpank
*	Euroopa Keskpanga suunis, 24. juuli 2006, pangatähtede vahetuse kohta pärast euro kasutuselevõtuga seotud vahetuskursside lõplikku kindlaksmääramist (EKP/2006/10)	44