Euroopa Liidu L 240/2013

7.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 240/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 861/2013,

2. september 2013,

millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Ajutised meetmed

(1)	Määrusega (EL) nr 419/2013 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu.

(2)	Uurimine algatati pärast seda, kui Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 28. juunil 2012. aastal kaebuse liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % teatava roostevaba terastraadi kogutoodangust liidus.

(3)	Samaaegselt dumpinguvastase uurimisega kehtestas komisjon määrusega (EL) nr 418/2013 (3) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes.

1.2. Uurimisega seotud isikud

(4)

Uurimise esialgses etapis moodustati India eksportivatest tootjatest, liidu tootjatest ja sõltumatutest importijatest valim. Kuna kaks valimisse kaasatud importijat ei saatnud vastuseid küsimustikule, ei olnud importijate väljavõtteline uuring enam teostatav. Lõplike järelduste tegemiseks kasutati kogu teavet, mis oli kättesaadav koostööd tegevate importijate kohta, eelkõige niivõrd, kui see oli seotud liidu huvidega.

(5)

Seitse valimist välja jäänud India eksportivat tootjat taotlesid individuaalset hindamist. Küsimustikule vastas neist kaks. Viis tootjat ei vastanud küsimustikule. Kahest vastused saatnud tootjast üks võttis individuaalse hindamise taotluse tagasi. Selle tulemusena vaatas komisjon läbi ühe valimist välja jäänud India eksportiva tootja taotluse:

—	KEI Industries Limited, New Delhi (KEI).

(6)	Lisaks eespool esitatud teabele kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 5, 6, 7, 8, 10, 11, 12 ja 14 esitatud seisukohad.

1.3. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(7)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 20, hõlmas subsideerimist ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2011 kuni 31. märtsini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. märtsini 2012 (edaspidi „vaatlusalune periood”).

1.4. Järgnenud menetlus

(8)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed (edaspidi „esialgne avalikustamine”), esitas oma märkused mitu huvitatud isikut, nimelt kaks eksportivat tootjat, kaebuse esitaja ja 11 kasutajat. Kõigile huvitatud isikutele, kes esitasid vastava taotluse, võimaldati ärakuulamine. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist. Kõik saadud märkused vaadati läbi ning neid võeti vajaduse korral arvesse.

(9)

Komisjon teavitas huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavatses ta soovitada lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes ja ajutise tollimaksu abil tagatud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplik avalikustamine”). Huvitatud isikutele nähti samuti ette aeg, mille jooksul nad said esitada märkuseid lõpliku avalikustamise kohta. Kõik saadud märkused vaadati läbi ning neid võeti vajaduse korral arvesse.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(10)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 21, määratletakse vaatlusalune toode kui roostevaba terastraat, mis

i)	sisaldab 2,5 massiprotsenti või rohkem niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 31 massiprotsendi niklit, ning 20 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 22 massiprotsendi kroomi,

ii)	sisaldab alla 2,5 massiprotsendi niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 13 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 25 massiprotsendi kroomi, ning 3,5 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 6 massiprotsendi alumiiniumi,

on pärit Indiast ja kuulub praegu CN-koodide 7223 00 19 ja 7223 00 99 alla.

(11)

Mõni kasutaja väljendas muret selle üle, et ei tehta vahet vaatlusaluse toote ja samasuguse toote eri liikide vahel, sest kõigi tooteliikide puhul eksisteerib väga lai tootevalik. Eriti tunti muret seoses sellega, kuidas on uurimise käigus võimalik tagada kõigi tooteliikide õiglane võrdlus. Nagu enamiku uurimiste puhul, hõlmab vaatlusaluse toote määratlus paljusid erinevaid tooteliike, millel on samad või sarnased füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Asjaolu, et need omadused võivad tooteliigiti varieeruda, võib tõepoolest tingida selle, et uurimisega hõlmatakse paljusid erinevaid liike. See on nii ka käesoleva uurimise puhul. Komisjon võttis tooteliikidevahelisi erinevusi arvesse ja tagas õiglase võrdluse. Igale tooteliigile, mille tootsid ja müüsid India eksportivad tootjad ning mille tootis ja müüs liidu tootmisharu, anti ainukordne kontrollnumber. Number sõltus toote põhiomadustest, antud juhul terase klassist, tõmbetugevusest, kattest, pinnast, läbimõõdust ja kujust. Sellepärast võrreldi liitu eksporditud traadiliike toote kontrollnumbri alusel selliste liidu tootmisharu toodetud ja müüdud toodetega, millel on samad või sarnased omadused. Kõik need tooteliigid kuulusid menetluse algatamise teatises (4) ja ajutises määruses esitatud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratluse alla.

(12)

Üks isik kordas oma väidet, et nn kõrgtehnilised tooteliigid on erinevad ega ole asendatavad muude vaatlusaluse toote liikidega. Ta väitis, et sellest tulenevalt tuleks need toote määratlusest välja jätta. Kui määratakse kindlaks, et tegemist on toodetega, mis on sarnased, nii et need kuuluvad sama tooteliigi alla, tuleb kooskõlas kohtupraktikaga hinnata, kas neil on samad tehnilised ja füüsikalised omadused, samad põhilised lõppkasutajad ning sama hinna ja kvaliteedi suhe. Sellega seoses tuleks samuti hinnata nende toodete asendatavust ja nende vahel valitsevat konkurentsiolukorda (5). Uurimise tulemusel leiti, et asjaomase isiku viidatud nn kõrgtehnilistel tooteliikidel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused mis muudel uurimisega hõlmatud toodetel. Need on valmistatud roostevabast terasest ja tegemist on traadiga. Traat kujutab endast terasest pooltoodet (mida enamikul juhtudel töödeldakse täiendavalt, et toota laia valikut valmistooteid) ning hõlmavad sarnast tootmisprotsessi, milles kasutatakse sarnaseid seadmeid ning mis võimaldab tootjatel lülituda ühe tootevariandi tootmiselt teise variandi tootmisele vastavalt nõudlusele. Sellepärast konkureerivad tootjad suurt roostevaba terastraadi valikut hõlmavate lepingute pärast, kuigi eri liiki traadid ei ole vahetult asendatavad ega konkureeri otseselt üksteisega. Peale selle, neid tooteliike toodab ja müüb liidu tootmisharu ning toodavad ja müüvad ka India eksportivad tootjad, kasutades sarnast tootmismeetodit. Seetõttu ei saa selle väitega nõustuda.

(13)

Vastusena lõplikule avalikustamisele väitis üks isik, et analüüs, mille komisjoni koostas selle kindlaks määramiseks, kas uurimine peaks hõlmama nn kõrgtehnilisi tooteliike, ei ole piisavalt põhjalik. See väide lükati tagasi. Uurimise tulemusel tehti kindlaks, et kõrgtehnilised tooteliigid kuuluvad põhjenduses 12 osutatud tootemääratluse alla. Huvitatud isik on ekslikult eeldanud, et kõik kohtupraktikas osutatud kriteeriumid peavad olema täidetud üheaegselt – see ei ole nii. Kohtupraktika kohaselt on komisjonil toote määratluse piiritlemisel lai otsustusõigus (6) ja ta peab oma hinnangus tuginema Euroopa Liidu Kohtu välja töötatud kriteeriumidele. Sageli, nagu ka käesoleva juhtumi puhul, võivad teatavad kriteeriumid kallutada hinnangut ühele või teisele poole; sellises olukorras peab komisjon koostama üldhindamise, nagu käesoleval juhul on tehtud. Seepärast on huvitatud isik ekslikult eeldanud, et sama tootemääratluse alla kuulumiseks peavad tooteliigi kõik omadused olema samad.

(14)

Mõned kasutajad väitsid, et nn 200. seeria roostevaba terastraat tuleks toote määratlusest välja jätta. Eelkõige väitsid nad, et seda liiki traati liidu tootmisharu praktiliselt ei tooda. See väide ei ole siiski põhjendatud. Esiteks ei ole asjaolu, et liidu tootmisharu ei tooda teatavat tooteliiki, piisav põhjus selleks, et jätta asjaomane tooteliik uurimisega hõlmamata, kui tootmisprotsess on selline, et liidu tootjad võiksid kõnealust tooteliiki tootma hakata. Teiseks leiti – nagu ka kõrgtehnilise traadi puhul (vt põhjendus 12) –, et need vaatlusaluse toote liigid on füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste põhiomaduste poolest identsed või sarnased muude samasuguse toote liikidega, mida toodab või müüb liidu tootmisharu. Seetõttu ei saa selle väitega nõustuda.

(15)

Teiseks väitsid kõnealused kasutajad, et vaatlusaluse toote määratlusega tuleks hõlmata ka valtstraat. Kuigi valtstraati kasutatakse toormena vaatlusaluse toote tootmisel, võib seda kasutada ka teistsuguste toodete, näiteks kinnituste ja naelte tootmisel. Erinevalt uurimisalusest tootest ei kujuta valtstraat endast seega terasest valmistoodet. Külmvormimist hõlmava tootmisprotsessi abil saab muu hulgas ka valtstraadi muuta vaatlusaluseks tooteks või samasuguseks tooteks. Sellest tulenevalt ei saa valtstraati hõlmata toote määratlusega algmääruse tähenduses.

(16)	Eespool esitatud teavet arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 21–24 esitatud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratlus.

3. SUBSIDEERIMINE

3.1. Sissejuhatus

(17)

Ajutise määruse põhjenduses 25 viidati järgmistele kavadele, mis väidetavalt hõlmavad tasakaalustatavate subsiidiumide andmist:

a)	imporditollimaksude hüvitamise kava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava);

b)	tollimaksu tagastamise kava (Duty Drawback Scheme – DD-kava);

c)	eellubade kava (Advance Authorisation Scheme);

d)	kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava);

e)	ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme – EC-kava);

f)	sihtturgude kava (Focus Market Scheme – FM-kava);

g)	erimajandustsoonide / ekspordisuunitlusega üksuste kava (Special Economic Zones/Export Oriented Units Scheme – SEZ/EOU-kava).

(18)

Liidu tootmisharu väitis, et komisjon ei olnud võtnud arvesse mitut, eelkõige regionaalset subsideerimiskava, ning leidis sellest tulenevalt, et India tootjate puhul kindlaks tehtud subsiidiume oli alahinnatud. Selline väide ei ole põhjendatud. Komisjon uuris kõiki kaebuses märgitud riiklikke ja kohalikke subsideerimiskavu. Komisjon leidis siiski, et uurimisperioodil olid valimisse kaasatud eksportivad tootjad saanud subsiidiume ainult seoses eespool põhjenduses 14 loetletud kavadega.

(19)

Liidu tootmisharu väitis ka, et kuna andmed, mille valimisse kaasatud India tootjad esitasid paralleelse dumpinguvastase uurimise raames, leiti olevat usaldusväärsed ja kohaldati nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (7) artiklit 18, oleks käesoleva uurimise raames pidanud samuti kohaldama algmääruse vastavat artiklit 28. Algmääruse artiklit 28 kohaldatakse siiski ainult juhul, kui on täidetud selle tingimused. Valimisse kaasatud India tootjate esitatud teabega seoses see aga nii ei ole. Seetõttu ei saa selle väitega nõustuda.

(20)

Uurimine on näidanud, et DEPB-kava, DD-kava ja eellubade kava on kõik ühe subsideerimismehhanismi, nimelt tollimaksu tagastamise mehhanismi osad. India on pikka aega kasutanud selle mehhanismi eri liike, muutes sageli üksikuid alammehhanisme. Uurimine on näidanud, et neid alammehhanisme on asjakohane analüüsida koos, sest eksportijad peavad tavaliselt nende vahel valima (need on üksteist vastastikku välistavad) ja ühe alammehhanismi lõpetamise korral teise kasutamisele üle minema.

(21)	Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 25–28.

3.2. Imporditollimaksude hüvitamise kava (DEPB-kava)

(22)

Üks valimisse kaasatud India eksportiv tootja väitis, et DEPB-kava ei tohiks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest kava eesmärk on imporditollimaksude hüvitamine. Lisaks väideti, et uurimisaluse toote puhul puudub sisendite omamaine tootmine, mistõttu on mõistlik eeldada, et kogu import on maksustatud 5 %-ga ning et India valitsuse kehtestatud ülempiiri abil tagatakse, et ülemäärast hüvitamist ei toimu. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 38, ei saa seda kava käsitada lubatava tollimaksu tagastamise süsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eelkõige ei ole DEPB-kava alusel kasu saav eksportija tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa oma tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole kasutatud sisendite tegelik väärtus. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist.

India valitsus ei olnud kehtestanud süsteemi, mis seob imporditud sisendite tollimaksuvabastuse asjaomaste sisendite tarbimisega eksporditavates toodetes. India valitsus väidab, et ka kava alusel kasu saavad äriühingud ei olnud seadnud sisse mehhanismi, mis näitaks, et nad ei saanud ülemäärast hüvitist. Lisaks ei suutnud äriühing kõnealusel konkreetsel juhul tõestada, et ta ei saanud ülemäärast hüvitist. Ta oli võinud saada hüvitist näiteks muude imporditud kaupade eest või imporditud sisendite eest, mida ta ei kasutanud vaatlusaluse toote tootmiseks. Samuti tuleb märkida, et väide sisendite omamaise tootmise puudumise kohta ei ole tõene, sest vähemalt üks uurimisega hõlmatud äriühingutest toodab neid oma riigis, samal ajal kui teised kaks uurimisega hõlmatud äriühingut ostsid neid omamaiselt tootjalt ja mitte omamaiselt importivalt ettevõtjalt. Seetõttu ei saa nende väidetega nõustuda.

(23)

Üks huvitatud isik väitis, et DEPB-kava litsentsi müügi puhul oli tegelik müügihind litsentsi väärtusest väiksem ja sellepärast oli tasakaalustatav kasu esialgu kindlaksmääratust väiksem. Kõneluse kava raames saadav kasu arvutati siiski litsentsi raames antud krediidi summa alusel, olenemata sellest, kas litsentsi kasutati imporditollimaksude hüvitamiseks või kas litsents tegelikult müüdi. Litsentsi müümine nimiväärtusest madalama hinnaga on puhtalt äriline otsus, mis ei muuda kõnealuse kava raames saadud kasu suurust. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(24)

India valitsus väitis, et DEPB-kava kohaldamine on uurimisperioodil lõpetatud ja sellepärast ei tuleks seda tasakaalustada. India valitsus väitis lisaks, et kuna tollimaksu tagastamise kava ei ole DEPB-kava järglane, ei või DEPB-kava tasakaalustada. DEPB-kava kohaldamine lõppes tõepoolest uurimisperioodi jooksul 30. septembril 2011. aastal. Kuid subsideerimine jätkus. Leiti, et DEPB-kava alternatiivina said eksportijad kasu eellubade kava ja eelkõige DD-kava raames. Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 42–44, kohandati eellubade kava ja DD-kava eesmärgiga tagada sujuv üleminek DEPB-kava kohaldamiselt. Ühtlasi on nende kolme kava alusel saadava kasu – st tulu, millest loobuti tollimaksuvabastuse andmisega – laad täpselt samasugune. Seega on äriühingutel võimalus valida, millist kava tollimaksude hüvitamiseks kasutada. Sellepärast tuleks – olenemata asjaolust, et uurimisperioodi keskel lõpetati DEPB-kava kohaldamine – India valitsuse poolt uurimisperioodil antud subsiidiume tasakaalustada, sest jätkus üldise soodustuste süsteemi kohaldamine, kuna eespool põhjenduses 20 esitatud põhjustel moodustavad kõik tagastamise kavad ühe subsideerimismehhanismi, millel on erinevad ja sageli muutuvad alammehhanismid. Seetõttu ei saa selle väitega nõustuda.

(25)	Vastuses lõplikule avalikustamisele kordas India valitsus oma väiteid seoses DEPB-kava tühistamisega enne lõplikku avalikustamist. Kuna lõppenud DEPB-kava kohase subsideerimise asendamise kohta tehtud järelduse muutmiseks uusi seisukohti ei esitatud, ei saa selle väitega nõustuda.

(26)	Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 29–47.

(27)	Lisaks leiti, et India eksportiv tootja KEI Industries kasutas uurimisperioodil DEPB-kava. Subsiidiumi määr ulatus 0,50 %ni.

3.3. Tollimaksu tagastamise kava (DD-kava)

(28)

India valitsus väitis, et DD-kava ei tohiks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest kava eesmärk on imporditollimaksude ja sisenditelt makstud aktsiiside hüvitamine. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 58–60, ei saa seda kava käsitada lubatava tollimaksu tagastamise süsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II ja III lisas sätestatud eeskirjadele. Eelkõige ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Pealegi on eksportijal õigus saada DD-kava alusel soodustusi, olenemata sellest, kas ta impordib sisendmaterjale või mitte. Soodustuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Eespool esitatud teavet kinnitasid äriühingute külastamisel tehtud järeldused ja asjakohased õigusaktid, nimelt India valitsuse ringkiri nr 24/2001, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 60. Lisaks tunnistas India valitsus ise esitatud teabe punktis 32, et DD-kava kohaldamine võib põhjustada ülemäärast hüvitamist. Seetõttu ei saa India valitsuse väitega nõustuda.

(29)

India valitsus väitis ka, et kuigi tarbitavate sisendite kontrolli süsteem ei olnud täielik tulenevalt eelkõige abisaajate suurest arvust ja nende kõigi kontrollimisega seotud halduskoormusest, tuleks väljavõttelisel uuringul põhinev olemasolev kontrollimehhanism vastuvõetavaks tunnistada. Selle väitega ei saa siiski nõustuda, sest algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga ii, I lisa punktiga i, II ja III lisaga ei ole sellist väljavõttelist uuringut ette nähtud.

(30)	Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 48–64.

(31)	Lisaks leiti, et India eksportiv tootja KEI Industries kasutas uurimisperioodil DD-kava. Subsiidiumi määr ulatus 0,29 %ni.

3.4. Eellubade kava

(32)

Üks valimisse kaasatud India eksportiv tootja väitis, et eellubade kava tuleks käsitada tollimaksu tagastamise süsteemina, sest imporditud materjale kasutatakse eksporditava kauba tootmiseks. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 76, ei saa praegusel juhul kasutatud allkava pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II ja III lisas sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud tõhusalt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral algmääruse III lisa II jao punkt 2). Peale selle, vaatlusaluse toote jaoks kehtestatud standardsed sisend- ja väljundnormid ei olnud piisavalt täpsed ning neid ei saa käsitada tegeliku tarbimise kontrolli süsteemina. Nimetatud standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporditud toodete valmistamisel. Samuti ei viinud India valitsus läbi tegelikult kasutatud sisenditel põhinevat edasist uurimist, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 73, kuigi seda tuleks tulemuslikult rakendatud kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3). Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav ja väitega ei saa nõustuda.

(33)	Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 65–80.

(34)	Leiti, et India eksportiv tootja KEI Industries ei kasutanud uurimisperioodil eellubade kava.

3.5. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (EPCG-kava)

(35)

Lõpliku avalikustamise käigus esitas üks India eksportivatest tootjatest märkused arvutusvea kohta. Märkus oli osaliselt õigustatud ja seda võeti subsiidiumisumma arvutamisel arvesse. Kuna nimetatud äriühingu subsiidiumimarginaal jäi juba enne nimetatud korrigeerimist allapoole de minimis-läve, siis ei muuda kohandus äriühingu puhul ei tasakaalustava tollimaksu lõplikku suurust ega ka valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute keskmist subsiidiumimarginaal või üleriigilist subsiidiumimarginaali.

(36)	Peale eespool kirjeldatu kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 81–91.

(37)	Leiti, et India eksportiv tootja KEI Industries ei saanud seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodil kasu EPCG-kava alusel.

3.6. Ekspordi krediteerimise kava (EC-kava)

(38)

India valitsus väitis, et ajutise määruse põhjenduses 92 ei ole komisjon tsiteerinud õigesti EC-kava õiguslikku alust. India valitsus märkis, et koondringkirju DBOD nr DIR(Exp.) BC 01/04.02.02/2007-2008 (edaspidi „koondringkiri 2007-2008”) ja DBOD nr DIR(Exp.) BC 09/04.02.02/2008-2009 (edaspidi „koondringkiri 2008-2009”) ajakohastati ning uurimisperioodil olid EC-kava õiguslikuks aluseks koondringkirjad DBOD nr DIR(Exp.) BC 06/04.02.002/2010-2011 (edaspidi „koondringkiri 2010-2011”) ja DBOD nr DIR(Exp.) BC 04/04.02.002/2011-2012 (edaspidi „koondringkiri 2011-2012”). India valitsuse tähelepanek selles küsimuses on tõepoolest asjakohane.

(39)

India valitsus väitis lisaks, et kui oleks arvesse võetud korrektset ajakohastatud õiguslikku alust, oleks komisjon pidanud võtma arvesse asjaolu, et ekspordikrediidi puhul kohaldatav maksimaalne piirintressimäär, mille India Reservpank oli varasemalt muutnud kommertspankade jaoks kohustuslikuks, kaotati enne uurimisperioodi seoses ruupiates antud ekspordikrediidiga. Sellepärast ei saa kõnealust kava enam käsitada subsiidiumina ruupiates antud ekspordikrediidi puhul. Uurimine näitas, et kaks valimisse kaasatud äriühingut said praktikas kasu ekspordikrediidist, mida eraomandis olevad pangad pakkusid India keskpanga kehtestatud viitemäärast madalama määraga. Uurimise tulemusena ei ole selgunud, milline oli nende eraomandis olevate pankade äriline põhjendus anda krediiti diskonteeritud ja näiliselt kahjumlike määradega. Pankade sellised laenamistavad võivad tähendada valitsuse jätkuvat seotust. Uurimise tulemusena ei saadud siiski tõendeid WTO eeskirjade kohaselt nõutava taseme kohta, mis näitaks kommertspankadele jätkuvat ülesannete või juhiste andmist. Sellepärast otsustas komisjon jätta kõnealuse allkava kohase subsiidiumina arvesse võtmata diskonteeritud määrade alusel saadud kasu, sest puudusid piisavad tõendid, mis näitaksid, et India valitsus andis juhiseid ja/või rahalist toetust.

(40)

Lisaks väitis India valitsus, et viimase ajakohastatud koondringkirjaga DBOD nr DIR(Exp.) BC 06/04.02.002/2012-2013 (edaspidi „koondringkiri 2012-2013”), mis jõustus kaks kuud pärast uurimisperioodi lõppu, olid kaotatud ekspordikrediidi puhul kohaldatavad maksimaalsed piirintressimäärad ka seoses välisvaluutas antava krediidiga. India valitsus väidab subsiidiumivastase algmääruse artikli 15 lõikele 1 tuginedes, et sellisel juhul ei tohiks ka seda ekspordikrediidi kava elementi tasakaalustada, sest on kõrvaldatud valitsuse võimalus anda pankadele juhiseid. Kuigi esitatud koondringkiri 2012-2013 sisaldab sätet, mis India valitsuse sõnul võimaldab kommertspankadel määrata kindlaks välisvaluutas antava ekspordikrediidi puhul kohaldatavad intressimäärad alates 2012. aasta maist, ei oleks selline juhiste andmise õiguse üleminek uurimisperioodil India Reservpangalt eraõiguslikele pankadele iseenesest piisav kõnealuse kava uurimise alt väljajätmiseks, sest valitsuse mõju võib jätkuda mitteametlikus vormis, mida tuleks täiendavalt uurida. Pidades silmas ruupiates antud ekspordikrediiti käsitleva allkava kohta eespool tehtud järeldust, otsustas komisjon praeguses etapis jätta see allkava tasakaalustamata seoses välisvaluutas antud krediidiga.

(41)	Eespool esitatud teavet arvesse võttes kohandatakse tollimaksumäärasid, kui see on asjakohane.

3.7. Sihtturgude kava (FM-kava)

(42)

Lõpliku avalikustamise käigus esitas India valitsus märkused FM-kava kohta. India valitsus väitis, et kava on geograafiliselt seotud nende riikidega, kes ei kuulu liitu, ja seega ei saa liidu tasakaalustavat tollimaksu kehtestada. Ometi ei olnud India valitsus võimeline vaidlustama kava praktilist rakendamist ega seda, et asjaomase toote puhul saab kasutada FM-kava tulemusena saadud kasu, nimelt asjaolu, et FM-kava kohast tollimaksukrediiti saab vabalt üle kanda ja kasutada seejärel mis tahes sisendite või toodete, sealhulgas kapitalikaupade suhtes kehtestatud tollimaksude tasumiseks. Seega ei olnud selle väitega võimalik nõustuda, kuna uurimine oli näidanud, et asjaomase toote ekspordi korral liitu võib nimetatud kavast kasu saada ja seda ka saadi.

(43)	Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 101–111.

(44)	Leiti, et India eksportiv tootja KEI Industries ei kasutanud uurimisperioodil FM-kava.

3.8. Ekspordisuunitlusega üksuste kava (Export Oriented Units Scheme – EOU-kava)

(45)

Lõpliku avalikustamise käigus esitas kava kohta märkusi üks uurimise all olev EOU-kava kasutav eksportiv tootja. Äriühing väitis, et komisjon peaks EOU-kava kohaste toetuste arvutamiseks kasutama teistsugust meetodit. Äriühing väitis, et teatavaid EOUS-kava kohaseid toetusi tuleks pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise skeemiks algmääruse II ja III lisa tähenduses ning seetõttu ei tohiks nad olla tasakaalustatavad.

(46)	Siiski leiti, et sõltumata arvutusmeetodist ei või nimetatud kava kohane subsiidiumi määr ületada 0,95 %, mis tähendab, et kõnealuse äriühingu subsiidiumimarginaal jääb allapoole de minimis-läve. Seepärast ei peetud vajalikuks seda väidet käesoleva uurimise käigus edasi analüüsida.

(47)	Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 112.

(48)	Leiti, et India eksportiv tootja KEI Industries ei saanud uurimisperioodil kasu EOU-kava raames.

3.9. Tasakaalustatavate subsiidiumide suurus

(49)

Pärast otsust jätta subsiidiumina arvesse võtmata EC-kava alusel saadud kasu, nagu on kirjeldatud põhjendustes 38–41, ja EPCG-kava alusel saadava kasu arvutuse korrigeerimist ühe äriühingu puhul, nagu on kirjeldatud põhjenduses 35, on tollimaksumäärasid vajaduse korral kohandatud. Kooskõlas algmäärusega kindlaks määratud tasakaalustatavate subsiidiumide lõplik väärtuseline suurus jääb nüüd vahemikku 0,79–3,72 %.

Kava	Äriühing	Raajratna	Venus Group	Viraj	KEI
DEPB-kava (*1)		0,58 %	0,93 %, 1,04 %, 1,32 %, 2,04 %	—	0,50 %
DD-kava (*1)		0,61 %	1,14 %, 1,77 %, 1,68 %, 1,91 %	—	0,29 %
Eellubade kava (*1)		2,43 %	0,15 %, 0 %, 0 %, 0 %	—	—
EPCG-kava (*1)		0,09 %	0,02 %, 0 %, 0 %, 0 %	0,03 %	—
EC-kava (*1)		—	—	—	—
FM-kava (*1)		—	0,13 %, 0,71 %, 0,07 %, 0 %	—	—
EOU- kava (*1)		—	—	0,95 %	—
KOKKU		3,72 %	3,03 % (*2)	0,98 % (*3)	0,79 % (*3)

(50)	Valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute puhul on ümberarvutatud subsiidiumimarginaal 3,41 %.

(51)	Ümberarvutatud üleriigiline subsiidiumimarginaal on 3,72 %.

4. LIIDU TOOTMISHARU

4.1. Liidu tootmisharu

(52)	Mõned kasutajad seadsid kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 116 märgitud liidu tootjate arvu. Nad väidavad, et tootjate arvu hinnati valesti ning et tegelikult on liidu turul vähem tootjaid.

(53)

Komisjon märgib, et eespool nimetatud väidet ei ole põhjendatud, ning kinnitab pärast kontrollimist ajutise määruse põhjenduses 116 esitatud teavet, nimelt seda, et uurimisperioodil tootis vaatlusalust toodet liidus 27 liidu tootjat. See arv on kindlaks tehtud kaebuse alusel, esialgses etapis ja uurimise ajal. Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate liidu tootjatega ja sai teavet, mida kasutati käesoleva uurimise raames.

4.2. Liidu toodang ja liidu tootjate väljavõtteline uuring

(54)	Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 117–119.

5. KAHJU

5.1. Liidu tarbimine

(55)

Mõni kasutaja väitis, et kahju analüüsimisel oleks tulnud jätta arvesse võtmata 2009. aastat käsitlevad andmed, sest kõnealusel aastal aset leidnud finantskriis avaldas moonutavat mõju, seda eelkõige liidu tarbimisele. Isegi kui 2009. aasta andmed oleksid analüüsist välja jäetud, oleks tarbimine ikkagi näidanud kasvutrendi (+ 5 %), mis on märk turu kosumisest. Peale selle, finantskriisi negatiivset mõju tunnistatakse ajutise määruse põhjenduses 120, kuid järelduses leiti, et turuolukord on paranenud. Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 120.

5.2. Asjaomasest riigist pärit import liitu

(56)

Äriühingu KEI Industries puhul kindlaks tehtud subsiidiumimarginaal jääb allapoole algmääruse artikli 14 lõikes 5 ette nähtud de minimis-läve (vt eespool põhjendus 49). Sellepärast leitakse, et kõnealune eksportiv tootja ei saanud uurimisperioodil subsiidiumikavade alusel kasu algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 mõistes. Selle tulemusena jäeti tema impordimahud Indiast pärit subsideeritud impordi mahtude hulgast välja. Üks eksportiv tootja, nimelt kontsern Venus Group, väitis, et teatavad tehingud on ekslikult kahekordselt arvesse võetud. Komisjon nõustus eksportiva tootjaga, mistõttu need tehingud jäeti Indiast pärit subsideeritud impordi kogumahtude hulgast välja. Sellest tulenevalt muudeti subsideeritud impordi mahtu, turuosa ja keskmist hinda.

(57)

Subsideeritud impordi maht ja turuosa:

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Maht (tonnides)

11 620

20 038

25 326

24 415

Indeks (2009 = 100)

100

172

218

210

Turuosa

8,8 %

10,7 %

12,9 %

12,4 %

Indeks (2009 = 100)

100

121

146

140

Allikas:

Eurostati andmed ja küsimustike vastused.

(58)

Äriühing KEI Industries eksportis vaatlusalust toodet uurimisperioodil piiratud koguses ja äriühingu Venus Group eespool nimetatud tehingud hõlmasid samuti piiratud koguseid, mistõttu ei toonud nende impordimahtude Indiast pärit subsideeritud impordi kogumahust mahaarvamine kaasa muutusi ajutise määruse põhjendustes 123 ja 124 kirjeldatud suundumustes. Seega kinnitatakse need ajutise määruse põhjendused.

(59)

Subsideeritud impordi keskmine hind:

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Keskmine hind

(eurot/MT)

2 419

2 856

3 311

3 259

Indeks (2009 = 100)

100

118

137

135

Allikas:

Eurostati andmed ja küsimustike vastused.

(60)

Nagu eespool on selgitatud, eksportis äriühing KEI Industries uurimisperioodil piiratud koguseid ning teatavate kontserni Venus Group tehingute väljajätmine mõjutas ainult piiratud koguseid. Äriühingu KEI Industries impordimahtude ja kontserni Venus Group eespool nimetatud tehingute väljajätmine Indiast pärit subsideeritud impordi kogumahust ei too seega kaasa mingit märkimisväärset muutust Indiast pärit subsideeritud impordi keskmises hinnas või hinna allalöömise arvutustes. Hinna allalöömise ümberarvutatud marginaal on 11,7 %. Ülejäänud impordi puhul kinnitati ajutise määruse põhjendustes 128–130 kirjeldatud tulemuste põhjal tehtud järeldused.

(61)

Vastusena lõplikule avalikustamisele väitis India valitsus, et komisjon on subsideeritud impordi proportsionaalset vähendamist kohaldanud ainult koostööd tegevate eksportivate tootjate impordimahtude suhtes, et võtta arvesse äriühingu KEI Industries de minimis-tulemusi ja teatavate kontserni Venus Group tehingute ekslike topeltarvestuste eemaldamist. See väide põhineb vääritimõistmisel. Komisjon on kohaldanud proportsionaalset vähendamist kogu impordimahu suhtes, sealhulgas koostööst keeldunud importijate suhtes. Seetõttu tuli väide tagasi lükata.

5.3. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(62)	Mõni huvitatud isik väitis, et ülemaailmset majanduskriisi arvesse võttes tuleks liidu tootmisharu saavutatud tulemusi pidada mõistlikult positiivseteks ning et peale ühe kahjunäitaja – turuosa – ei osutanud ükski teine kahjunäitaja kahju olemasolule.

(63)

Üks isik väitis, et liidu tootmisharu keskmine müügihind suurenes ligikaudu 34 %, kusjuures liidu tootmisharu tootmiskulud suurenesid samal perioodil vaid 13 %. Sellega seoses tuleb märkida, et vaatlusaluse perioodi alguses, nimelt 2009. aastal, müüs liidu tootmisharu tooteid tootmiskuludest madalama hinnaga ning alles alates 2011. aastast õnnestus müüa tootmiskuludest kõrgema hinnaga.

(64)

Uurimine näitas, et kuigi mõni kahjunäitaja, näiteks tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine, näitas positiivset arengutrendi või püsis stabiilsena, nagu tööhõive, ei järginud paljud teised liidu tootmisharu finantsolukorraga seotud näitajad, nimelt kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, vaatlusalusel perioodil rahuldavat arengutrendi. Kuigi investeeringuid käsitlev näitaja 2010. aastal paranes, langes see 2011. aastal ja uurimisperioodil allapoole 2009. aasta taset. Aastatel 2009–2011 investeeringutasuvus küll tõepoolest paranes, saavutades 6,7 % taseme, kuid uurimisperioodil vähenes jälle 0,8 %-le. Samamoodi paranesid kuni 2011. aastani ka kasumlikkuse ja rahavooga seotud näitajad, ehkki uurimisperioodil hakkasid need jälle halvenema. Sellepärast võib järeldada, et liidu tootmisharu olukord hakkas paranema pärast 2009. aastat, kuid seejärel aeglustas taastumist Indiast pärit subsideeritud import.

(65)	Ühe huvitatud isiku taotlusel kinnitatakse, et ajutise määruse põhjenduses 153 kindlaks määratud varude tase on seotud valimisse kaasatud liidu äriühingute tegevusega.

(66)

Liidu tootmisharu väitis, et esialgses etapis kasumimarginaali sihtväärtuseks seatud 5 % oli liiga väike. Seda väidet ei põhjendatud piisavalt. Ajutise määruse põhjenduses 148 selgitatakse, millistel põhjustel valiti selline kasumimarginaal, ning uurimine ei paljastanud mingeid põhjuseid selle muutmiseks. Sellepärast säilitatakse lõplike järelduste tegemiseks kasumimarginaali sihtväärtus 5 %.

(67)	Üks eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu raskused on suures osas põhjustatud struktuursetest probleemidest. Ka sellepärast oli kasumimarginaali sihtväärtus 5 % tasemel ebarealistlik.

(68)

Tuletatakse meelde, et vastavalt kohtupraktikale (8) peavad institutsioonid määrama kindlaks kasumimarginaali, millele liidu tootmisharu saaks tavapärastel konkurentsitingimustel ja subsideeritud impordi puudumise korral mõistlikul määral tugineda. Antud juhul on osutunud võimatuks teha seda analüüsi vaatlusaluse toote kohta liidu tootmisharu puhul järgmistel põhjustel. Vaatlusaluse tootega seotud kasumimarginaali arvutamiseks piisav teave on kättesaadav ainult alates 2007. aastast. Aastal 2007 oli kasumimarginaal 3,7 %. Alates 2008. aastast on see finants- ja majanduskriisi mõjul muutunud negatiivseks. Kaebuse esitaja väitis ja uurimise tulemusena tehti kindlaks, et subsideeritud import hakkas liidu turule saabuma alates 2007. aastast, mil impordimahud suurenesid 17 727 tonnilt 2006. aastal 24 811,3 tonnile. Sellepärast on institutsioonid määranud kasumimarginaali sihtväärtused kindlaks tegeliku kasumi alusel, mida täheldati terasetööstuse muudes osades, mis ei ole kannatanud dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi (9) tõttu.

5.4. Järeldused kahju kohta

(69)	Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et liidu tootmisharu on uurimisperioodil kandnud olulist kahju.

6. PÕHJUSLIK SEOS

6.1. Subsideeritud impordi mõju

(70)	Üks eksportiv tootja väitis, et ajutises määruses eirati asjaolu, et liidu tootmisharul oli alates 2009. aastast võimalik saada kasu tarbimise suurenemisest, ning et komisjon ei saa eeldada, et liidu tootmisharu suudab oma turuosa piiramata ajaks säilitada.

(71)

Vastuseks nendele väidetele tuleb märkida, et uurimine näitas, et Indiast pärit subsideeritud impordi turuosa suurenes kiiremas tempos kui tarbimine liidu turul. Indiast pärit subsideeritud impordi maht kasvas 110 %, samal ajal kui tarbimine suurenes samal perioodil 50 %. Peale selle selgus uurimise tulemusena samuti, et Indiast pärit impordi keskmine hind oli samal perioodil pidevalt väiksem liidu tootmisharu keskmisest hinnast ning uurimisperioodil toimus liidu tootmisharu keskmise hinna allalöömine 11,7 % võrra. Selle tulemusena saab järeldada, et kuigi liidu tootmisharu sai tõepoolest teataval määral kasu suurenenud tarbimisest ja tal õnnestus suurendada ka oma müügimahtu 40 %, ei suutnud ta säilitada oma turuosa, mida oleks võinud eeldada paranenud turutingimustes ja liidu tootmisharu kasutamata tootmisvõimsust arvesse võttes.

6.2. Muude tegurite mõju

6.2.1. Subsideerimata import

(72)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et subsideerimata impordi mõju tuleb hinnata uuesti, võttes arvesse asjaolu, et äriühing KEI Industries sai de minimis-subsiidiumimarginaali, ja asjaolu, et analüüsist eemaldati teatavad kontserni Venus Group tehingute ekslikud topeltarvestused. Samuti väitsid nad, et subsideerimata impordi hinnad olid madalamad kui subsideeritud impordi omad.

(73)

Allpool tabelis on näidatud subsideerimata ekspordi mahu ja hindade arengut vaatlusalusel perioodil. Selle maht moodustas uurimisperioodil ligikaudu ühe kolmandiku India ekspordist ja see järgis sama suundumust kui subsideeritud import.

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Maht (tonnides)

5 227

9 015

11 394

10 938

Maht (indeks)

100

172

218

210

Keskmine hind (eurot/MT)

2 268

2 678

3 105

3 056

Keskmine hind (indeks)

100

118

137

135

Allikas:

küsimustiku vastused ja Eurostat.

(74)

Seega on õige, et subsideerimata impordi hinnad olid madalamad kui subsideeritud impordi omad. Siiski moodustab subsideerimata impordi maht ainult kolmandiku subsideeritud impordi mahust. Seega ei likvideeri subsideerimata impordi tekitatud kahju põhjuslikku seost Indiast pärit subsideeritud impordi ja materiaalse kahju vahel, mida kandis liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil.

6.2.2. Import kolmandatest riikidest

(75)	Üks India eksportiv tootja ja India valitsus kordasid väidet, et Hiina Rahvavabariik oleks tulnud uurimisega hõlmata ning et Hiina Rahvavabariigist pärit impordi mõju liidu turule ja liidu tootmisharule oli alahinnatud.

(76)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 170, ei ilmnenud menetluse algatamise etapis ega lõpliku otsuse tegemise etapis mingeid tõendeid subsideerimise kohta, mis oleksid võinud anda alust algatada subsiidiumivastase menetluse Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes. Seetõttu pole põhjendatud väide, et Hiina Rahvavabariik oleks tulnud uurimisega hõlmata, ja see lükatakse tagasi.

(77)

Vaatlusalusel perioodil näitas Hiina Rahvavabariigist pärit import siiski kasvutrendi ja saavutas uurimisperioodil 8,3 % suuruse turuosa, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 168. Peale selle olid Hiinast pärit impordi hinnad madalamad liidu tootmisharu hindadest ja India eksportivate tootjate poolt liidu turul küsitavatest hindadest. Seega uuriti täiendavalt, kas Hiina Rahvavabariigist pärit import võis suurendada liidu tootmisharu kantud kahju ja kõrvaldada põhjusliku seose nimetatud kahju ja Indiast pärit subsideeritud impordi vahel.

(78)	Esialgses etapis kasutada oleva teabe põhjal oli alust arvata, et Hiinast pärit importtoodete valik oli erinev ning et Hiina tooteid turustati teistsugustes turusegmentides võrreldes liidu tootmisharu toodetega või võrreldes liidu turul müüdavate Indiast pärit toodetega.

(79)	Pärast ajutise meetme avalikustamist sai komisjon mitu kaebust, mis osutasid võimalusele, et odav Hiinast pärit import vaatlusalusel perioodil ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga Indiast pärit impordi ja liidu tööstusharu kantud materiaalse kahju vahel.

(80)

Uurimisaluseid CN-koode käsitleva impordistatistika põhjal tehtud analüüs näitas, et 29 % Hiinast pärit impordist toimus madalamas turusegmendis (CN-koodi 7223 00 99 all). See selgitab osaliselt, miks Hiina toodete keskmised hinnad on madalamad liidu tootmisharu ja India eksportivate tootjate küsitavatest hindadest. CN-koodi 7223 00 99 kohta esitatud statistika näitas ka, et Hiina tootjate kliendid asusid peamiselt Ühendkuningriigis, kus liidu tootmisharu ei olnud praktiliselt esindatud.

Keskmine hind

(eurot/MT)

2009

2010

2011

Uurimisperiood

72 230 019

2 974

3 286

3 436

2 995

72 230 099

765

1 458

1 472

1 320

Allikas:

Eurostat.

(81)

Mis puutub CN-koodi 7223 00 19 , siis toote kontrollnumbrite põhjal tehtud analüüsid näitasid, et nii liidu tootmisharu kui ka India tootjad konkureerisid peamiselt kõrgemas turusegmendis, kus sama CN-koodiga (10) toodete hinnad võisid olla kuni neli korda kõrgemad kui madalamas turusegmendis. Uurimise tulemusena ilmnes ka, et üldiselt olid hinnaerinevused seotud tooteliigiga ja niklisisaldusega. Lisaks näitas uurimine, et Hiina eksportijad müüvad peamiselt halvema kvaliteediga tooteliike, mis kuuluvad liidu turul eespool nimetatud CN-koodi alla. Seega on Hiinast pärit impordi hindamisel kõige olulisem tegur tootevalik.

(82)

Seoses Hiina Rahvavabariigist pärit impordi hinnatasemega tuleb rõhutada, et alates aastast 2009 kuni vaatlusaluse perioodini on Hiinast pärit impordi keskmine hind jäänud kallimaks subsideeritud India eksportivate tootjate hindadest, nagu võib näha järgmise tabeli põhjal, milles on esitatud CN-koodi 7223 00 19 alla kuuluva subsideeritud India ekspordi keskmine hind.

Keskmine hind

(eurot/MT)

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Uurimisperiood + 1

73 320 019

2 974

3 286

3 436

2 995

3 093

Allikas:

Eurostat.

(83)	Vaatlusalusel perioodil langes Hiinast pärit impordi keskmine hind esimest korda allapoole India subsideeritud impordi hinda. Siiski leiti, et see on ajutine, kuna Hiinast pärit impordi hinnatase oli aastal pärast vaatlusalust perioodi jälle kõrgem India hindadest.

(84)

Peale selle, Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit impordi mahtude võrdlus näitas, et vaatlusaluse perioodi mis tahes hetkel, eelkõige uurimisperioodil, olid Hiina Rahvavabariigist pärit impordi mahud palju väiksemad kui Indiast pärit impordi mahud. Hiina Rahvavabariigist pärit impordi mahud moodustasid tavaliselt vähem kui poole Indiast pärit koguimpordist.

(85)	Eespool esitatud teabe põhjal leiab kinnitust, et oluline osa Hiinast pärit impordist erines uurimisperioodil liidu tootmisharu tootevalikust ning et igasugune vahetu konkurents liidu tootmisharu toodetavate ja müüdavate toodetega on piiratud.

(86)	Sellest tulenevalt ei saanud Hiina Rahvavabariigist pärit import mõjutada liidu tootmisharu olukorda sellisel määral, et oleks kõrvaldatud põhjuslik seos Indiast pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 168.

6.2.3. Konkurents teiste liidu tootjatega

(87)	Üks isik väitis, et liidu tootjate kehvad majandustulemused võisid olla tingitud konkureerimisest teiste liidu tootjatega, kes ei kuulunud kaebuse esitajate hulka ega väljendanud oma toetust uurimisele juhtumi algatamise etapis.

(88)

Teiste liidu tootjate turuosa areng oli järgmine:

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Maht (tonnides)

34 926

55 740

55 124

Näitaja (2009 = 100)

100

160

158

Teiste liidu tootjate turuosa

26,6 %

29,8 %

28,1 %

27,9 %

Allikas:

Kaebus.

(89)

Nende liidu tootjate müük, kes ei kuulunud kaebuse esitajate hulka ja kes ei väljendanud spetsiaalselt oma toetust uurimisele, moodustas 44 % liidu kogumüügist, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 139. Nende müügimaht suurenes 58 % hinnanguliselt 34 926 tonnilt 2009. aastal 55 124 tonnile vaatlusalusel perioodil. Selline kasv on siiski suhteliselt tagasihoidlik võrreldes Indiast pärit subsideeritud impordi kasvuga samal perioodil (+ 110 %). Lisaks püsis nende liidu tootjate turuosa vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena ning ei leitud tõendeid selle kohta, et nende hinnad oleksid madalamad valimisse kaasatud liidu tootjate hindadest. Sellepärast järeldatakse, et nende müük liidu turul ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud kahju suurust.

6.3. Kokkuvõte põhjusliku seose kohta

(90)	Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 176–179.

7. LIIDU HUVID

7.1. Üldised kaalutlused

(91)	Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 180.

7.2. Liidu tootmisharu huvid

(92)	Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 181–188.

7.3. Kasutajate huvid

(93)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist võtsid seitse kasutajat ja üks kasutajate ühing komisjoniga ühendust ning näitasid üles huvi teha uurimise raames koostööd. Pärast taotluse saamist saadeti neile küsimustikud 2013. aasta aprillis. Ainult kaks kasutajat saatsid vastused kogu küsimustikule ning üldiselt esindasid koostööd tegevad kasutajad 12 % Indiast pärit koguimpordist uurimisperioodil ja 2,5 % liidu kogutarbimisest. Küsimustikule saadetud vastustes sisalduvate uute andmete põhjal hinnati uuesti majanduslikku mõju, mida meetmed kasutajatele avaldavad, ning esitatud teabe kontrollimiseks tehti kontrollkäik kahe kasutaja juurde.

(94)	Kasutajad väitsid, et ajutise määruse põhjenduses 191 märgitud kasumlikkuse tase 9 % oli liiga kõrge ega olnud kasutajate tootmisharu puhul tüüpiline. Pärast küsimustikule täiendavate vastuste saamist arvutati uuesti koostööd tegevate kasutajate keskmine kasumlikkus ja selleks määrati 2 % käibest.

(95)

Samuti leiti, et koostööd tegevate kasutajate puhul moodustasid ostud Indiast keskmiselt 44 % vaatlusaluse toote koguostudest ning India oli ainsaks tarneallikaks kahe koostööd tegeva kasutaja jaoks. Uurimisperioodil moodustas vaatlusaluse tootega seotud kaubakäive keskmiselt 14 % koostööd tegevate kasutajate käibest.

(96)

Kui eeldada, et käiku läheb liidu turu jaoks halvim stsenaarium, st olukord, kus turustusahelale ei ole võimalik üle kanda mingit potentsiaalset hinnatõusu ja kasutajad jätkavad ostmist Indiast varasemas mahus, tähendaks tollimaks, et kasutajate poolt vaatlusaluse tootega või selle kasutamisega seotud tegevuse tulemusena saavutatud kasumlikkus väheneks keskmiselt umbes 0,25 protsendipunkti 1,75 %-le.

(97)

Komisjon tunnistab, et individuaalsel tasandil on mõju suurem nende kasutajate jaoks, kelle import pärineb eranditult Indiast. Kuid selliseid kasutajaid on suhteliselt vähe (kaks koostööd tegevat kasutajat). Pealegi on neil – tingimusel, et nende India tootja teeb koostööd – võimalus taotleda tollimaksutagastust kooskõlas algmääruse artikliga 21, kui on täidetud kõik sellise tagastuse saamise tingimused.

(98)

Mõni kasutaja väljendas taas kord muret, et meetmed avaldavad eriti suurt mõju teatavat liiki traadile, mida Euroopas ei toodeta, nimelt nn 200. seeria traadile, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 194. Kasutajate sõnul on liidu tootmise puudumine tingitud piiratud nõudlusest ja tootmisprotsessi spetsiifilisusest.

(99)

Uurimine seevastu näitas, et liidu tootmisharu toodab siiski sellist liiki roostevaba terastraati ning et see moodustab piiratud osa liidu turust. Dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega hõlmamata riikidest pärit kasutajate jaoks on olemas ka alternatiivsed tarneallikad. Lisaks määrati kahele India eksportivale tootjale tasakaalustava tollimaksu määr 0 %, mistõttu ei avalda meetmete kehtestamine olulist mõju nende tehtavatele tarnetele. Peale selle, samal eesmärgil saab kasutada muud liiki roostevaba terastraati. Sellepärast ei saa meetmete kehtestamine avaldada suurt mõju liidu turule ja nimetatud kasutajatele. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(100)

Mõni kasutaja juhtis tähelepanu asjaolule, et samasuguse toote puhul on liidu tootjate pakutav tarneaeg pikem, kui see on Indiast pärit vaatlusaluse toote puhul. Kauplejate ja ettevõtjate võimalus varusid koguda ja tagada nende kiire kättesaadavus ei muuda siiski faktilisi tõendeid subsideeritud impordi negatiivse mõju kohta. Seega tuleb see väide tagasi lükata.

(101)

Eespool esitatud teavet arvesse võttes leitakse, et isegi kui mõnele kasutajale võivad Indiast pärit impordi suhtes kehtestatavad meetmed avaldada suuremat negatiivset mõju kui teistele kasutajatele, saab liidu turg hoopis kasu meetmete kehtestamisest. Eelkõige leitakse, et õiglaste kaubandustingimuste taastamine liidu turul võimaldaks liidu tootmisharul viia oma hinnad kooskõlla tootmiskuludega, säilitada tootmine ja tööhõive, võita tagasi varasemalt kaotatud turuosa ja saada kasu suuremast mastaabisäästust. See peaks tootmisharul võimaldama saavutada mõistlikud kasumimarginaalid, mis võimaldavad keskpikas ja pikas perspektiivis tõhusalt tegutseda. Samal ajal parandab tootmisharu oma üldist finantsolukorda. Lisaks tehti uurimise raames kindlaks, et meetmed avaldavad üldist piiratud mõju kasutajatele ja sõltumatutele importijatele. Seetõttu järeldatakse, et meetmete alusel saadav üldine kasu näib kaaluvat üles vaatlusaluse toote kasutajatele liidu turul avalduva mõju.

7.4. Sõltumatute importijate huvid

(102)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 197–199.

7.5. Järeldus liidu huvide kohta

(103)

Eespool esitatud teavet arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 200 ja 201 esitatud hinnang.

8. LÕPLIKUD TASAKAALUSTUSMEETMED

8.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(104)

Kuna märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 203–206.

8.2. Järeldus kahju kõrvaldamise taseme kohta

(105)

Äriühingu KEI Industries jaoks ei arvutatud individuaalset kahjumarginaali, sest kõnealuse äriühingu lõplik subsiidiumimarginaal oli de minimis-tasemel, nagu on märgitud eespool põhjenduses 49.

(106)

Ajutises määruses kasutatud metoodika kinnitatakse.

8.3. Lõplikud meetmed

(107)

Eespool esitatud teavet silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 tuleks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks tasemel, mis on piisav subsideeritud impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud subsiidiumimarginaali.

(108)

Seetõttu kehtestati tasakaalustavad tollimaksu määrad kahju- ja subsiidiumimarginaalide võrdluse põhjal. Kavandatavad tasakaalustavate tollimaksude määrad on järgmised:

Äriühing	Subsiidiumimarginaal	Kahjumarginaal	Tasakaalustava tollimaksu määr
Raajratna Metal Industries	3,7 %	17,2 %	3,7 %
Venus Group	3,0 %	23,4 %	3,0 %
Viraj Profiles Vpl. Ltd.	0,9 %	Puudub	0,0 %
KEI Industries Limited	0,7 %	Puudub	0,0 %
Koostööd tegevad valimisse kaasamata äriühingud	3,4 %	19,3 %	3,4 %
Kõik teised äriühingud	3,7 %	23,4 %	3,7 %

(109)

Käesoleva töödokumendi kohased äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed tasakaalustava tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksu määrasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes) kohaldatakse eranditult selliste toodete impordi puhul, mis on pärit Indiast ning mille on tootnud nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, keda ei ole käesoleva töödokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(110)

Mis tahes taotlus kohaldada äriühingu suhtes individuaalse tasakaalustava tollimaksu määrad (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (11) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse vastavalt lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist käsitlevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

8.4. Ajutiste tasakaalustavate tollimaksude lõplik sissenõudmine

(111)

Võttes arvesse kindlakstehtud subsiidiumimarginaalide suurust ja pidades silmas liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb kehtestatud lõplike tollimaksude ulatuses lõplikult sisse nõuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks roostevaba terastraadi impordi suhtes, mis

i)	sisaldab 2,5 massiprotsenti või rohkem niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 31 massiprotsendi niklit, ning 20 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 22 massiprotsendi kroomi,

ii)	sisaldab alla 2,5 massiprotsendi niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 13 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 25 massiprotsendi kroomi, ning 3,5 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 6 massiprotsendi alumiiniumi,

praegu liigitatud CN-koodide 7223 00 19 ja 7223 00 99 alla ning on pärit Indiast.

2. Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute valmistatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Äriühing	Tollimaksu määr (%)	TARICi lisakood
Raajratna Metal Industries, Ahmedabad, Gujarat	3,7	B775
Venus Wire Industries Pvt. Ltd, Mumbai, Maharashtra	3,0	B776
Precision Metals, Mumbai, Maharashtra	3,0	B777
Hindustan Inox Ltd., Mumbai, Maharashtra	3,0	B778
Sieves Manufacturer India Pvt. Ltd., Mumbai, Maharashtra	3,0	B779
Viraj Profiles Vpl. Ltd., Thane, Maharashtra	0,0	B780
KEI Industries Limited, New Delhi	0,0	B925
Lisas loetletud äriühingud	3,4
Kõik teised äriühingud	3,7	B999

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tollimakse käsitlevaid kehtivaid õigusnorme.

Artikkel 2

Lõplikult nõutakse sisse summad, mis on tagatud ajutise tasakaalustava tollimaksu kehtestamisega vastavalt määrusele (EL) nr 419/2013 roostevaba terastraadi impordi suhtes, mis

i)	sisaldab 2,5 massiprotsenti või rohkem niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 31 massiprotsendi niklit, ning 20 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 22 massiprotsendi kroomi,

ii)	sisaldab alla 2,5 massiprotsendi niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 13 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 25 massiprotsendi kroomi, ning 3,5 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 6 massiprotsendi alumiiniumi,

praegu liigitatud CN-koodide 7223 00 19 ja 7223 00 99 alla ning on pärit Indiast.

Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplikud tasakaalustava tollimaksu määrad, vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. september 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) Komisjoni 3. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 419/2013, millega kehtestatakse ajutine tasakaalustav tollimaks teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes

(ELT L 126, 8.5.2013, lk 19).

(3) Komisjoni 3. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 418/2013, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes

(ELT L 126, 8.5.2013, lk 1).

(4) ELT C 240, 10.8.2012, lk 6.

(5) Kohtuasi C-595/11 Steinel (2013), seni avaldamata, punkt 44.

(6) Kohtuasi T-170/94 Shanghai Bicycle, EKL 1997, lk II-1383, punkt 64.

(7) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

(*1) Tärniga märgitud subsiidiumid on ekspordisubsiidiumid.

(*2) Kontserni subsiidiumimarginaal kokku koondarvutuse alusel.

(*3) de minimis.

(8) Kohtuasi T-210/95, European Fertilizer Manufacturer’s Association (EFMA) vs. nõukogu, EKL 1999, lk II-3291, punkt 60.

(9) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 383/2009, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit legeerimata terasest eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 118, 13.5.2009, lk 1); komisjoni 14. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1071/2012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes (ELT L 318, 15.11.2012, lk 10); komisjoni 18. septembri 2012. aasta määrus (EL) nr 845/2012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes (ELT L 252, 19.9.2012, lk 33).

(10) Märgitakse siiski, et nii liidu tootmisharu kui ka India eksportivad tootjad tegutsevad ka madalamas turusegmendis, kuigi väiksemal määral.

(11) Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat, direktoraat H, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIЁ.

LISA

VALIMIST VÄLJA JÄÄNUD KOOSTÖÖD TEGEVAD INDIA EKSPORTIVAD TOOTJAD

Äriühingu nimi	Linn	TARICi lisakood
Bekaert Mukand Wire Industries	Lonand, Tal. Khandala, Satara District, Maharastra	B781
Bhansali Bright Bars Pvt. Ltd.	Mumbai, Maharashtra	B781
Bhansali Stainless Wire	Mumbai, Maharashtra	B781
Chandan Steel	Mumbai, Maharashtra	B781
Drawmet Wires	Bhiwadi, Rajastan	B781
Garg Inox Ltd	Bahadurgarh, Haryana	B931
Jyoti Steel Industries Ltd.	Mumbai, Maharashtra	B781
Macro Bars and Wires	Mumbai, Maharashtra	B932
Mukand Ltd.	Thane	B781
Nevatia Steel & Alloys Pvt. Ltd.	Mumbai, Maharashtra	B933
Panchmahal Steel Ltd.	Dist. Panchmahals, Gujarat	B781

7.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 240/27

KOMISJONI OTSUS,

5. september 2013,

milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 5666 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/448/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikleid 10a ja 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 2013. aastast eraldatakse liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvate käitiste käitajatele lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜd) reeglina enampakkumistel. Tingimustele vastavad käitajad saavad aastatel 2013–2020 siiski jätkuvalt tasuta LHÜsid. LHÜde kogus, mille iga selline käitaja saab, määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavate ühtlustatud eeskirjade põhjal, mis on sätestatud direktiivis 2003/87/EÜ ja komisjoni otsuses 2011/278/EL (2).

(2)

Liikmesriigid pidid 30. septembriks 2011 esitama komisjonile riiklikud rakendusmeetmed, mis sisaldavad muu kohustusliku teabe hulgas liikmesriigi territooriumil asuvate direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste loetelu ning aastatel 2013–2020 tasuta eraldatavate LHÜde esialgset kogust, mis on arvutatud kogu liitu hõlmavate ühtlustatud eeskirjade põhjal.

(3)

Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti (3) artikliga 18 on ette nähtud Horvaatia suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed, mis on sätestatud kõnealuse akti V lisas. Kõnealuse V lisa punkti 10 kohaselt peab Horvaatia tagama, et käitajad järgiksid direktiivi 2003/87/EÜ sätteid kogu 2013. aasta vältel. Samuti saavad tingimustele vastavate käitiste käitajad tasuta LHÜsid kogu 2013. aasta vältel, et võimaldada neil vastata täielikult EL HKSi nõuetele ja heitkoguste iga-aastase seire, aruandluse ja tõendamise ning LHÜde tagastamise põhimõttele nimetatud süsteemis. Sellest lähtuvalt esitas Horvaatia komisjonile riiklikud rakendusmeetmed kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 1 ja otsuse 2011/278/EL artikli 15 lõikega 1.

(4)

Andmete kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks nägi komisjon riiklike rakendusmeetmete esitamiseks ette elektroonilise vormi. Kõik liikmesriigid esitasid selle või sarnase vormi põhjal käitiste loetelu, iga käitise kohta kogu asjaomast teavet sisaldava tabeli ning metoodikaaruande, milles kirjeldatakse liikmesriigi ametiasutuses kasutatud andmekogumisprotsessi.

(5)

Kuna esitatud teabe ja andmete hulk oli suur, analüüsis komisjon kõigepealt kõigi riiklike rakendusmeetmete täielikkust. Kui komisjon leidis, et esitatud teave on puudulik, palus ta asjaomasel liikmesriigil esitada täiendavat teavet. Vastuseks sellele esitasid asjaomased ametiasutused riiklike rakendusmeetmete täiendamiseks asjaomast lisateavet.

(6)

Riiklikke rakendusmeetmeid, sealhulgas ajavahemikul 2013–2020 tasuta eraldatavate LHÜde esialgseid aastaseid üldkoguseid on hinnatud vastavalt direktiivis 2003/87/EÜ ja eelkõige selle artiklis 10a ning otsuses 2011/278/EL sätestatud kriteeriumidele, võttes arvesse komisjoni poolt liikmesriikidele koostatud suunisdokumente, mille kliimamuutuste komitee kiitis heaks 14. aprillil 2011. Vajaduse korral on arvesse võetud direktiivi 2003/87/EÜ I lisa tõlgendamise juhiseid.

(7)

Komisjon hindas põhjalikult iga liikmesriigi rakendusmeetmete vastavust. Selle põhjaliku hindamise osana analüüsis komisjon andmete omavahelist kooskõla ning andmete kooskõla ühtlustatud eraldamiseeskirjadega. Esiteks kontrollis komisjon käitiste vastavust LHÜde tasuta eraldamise tingimustele, käitiste jagunemist käitiseosadeks ning nende piire. Seejärel analüüsis komisjon, kas asjaomaste käitiseosade puhul kohaldatakse nõuetekohaseid võrdlusaluse väärtusi. Võttes arvesse, et tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul on otsuses 2011/278/EL sätestatud põhimõtteliselt iga toote jaoks üks võrdlusalus, pööras komisjon erilist tähelepanu võrdlusaluse väärtuse kohaldamisele lõpptoote suhtes, mis on toodetud kooskõlas otsuse 2011/278/EL I lisas sätestatud tootemääratluse ja süsteemipiiridega. Lisaks analüüsis komisjon üksikasjalikult selliseid LHÜde eraldamist märkimisväärselt mõjutavaid tegureid nagu käitise varasema tootmistaseme arvutamine, juhtumid, kus võimsus võrdlusperioodil oluliselt muutus ning samuti juhtumid, kus käitis alustas tegevust võrdlusperioodil, tasuta eraldatavate LHÜde esialgse arvu arvutamine, võttes arvesse kütuse- ja elektrienergia omavahelist asendatavust, kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ning soojuse eksporti kodumajapidamistele. Et teha kindlaks muid võimalikke kõrvalekaldumisi ühtlustatud eraldamiseeskirjade kohaldamisest, tehti statistilisi lisaanalüüse ja andmete usaldusväärsuse kontrolle, milleks kasutati selliseid näitajaid nagu LHÜde kavandatud eraldamine varasema tootmistaseme põhjal võrreldes võrdlusaluse väärtustega või varasem tootmistase võrreldes tootmisvõimsusega.

(8)	Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal hindas komisjon üksikasjalikult käitisi, kus oli kindlaks tehtud võimalikke kõrvalekaldeid ühtlustatud eraldamiseeskirjadest; selleks paluti asjaomase liikmesriigi ametiasutustelt täiendavaid selgitusi.

(9)

Kõnealuse vastavushindamise tulemuste põhjal leiab komisjon, et Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari ja Ühendkuningriigi riiklikud rakendusmeetmed on kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega 2011/278/EL. Leiti, et kõnealuste liikmesriikide rakendusmeetmetega hõlmatud käitistel on õigus saada tasuta LHÜsid ning ühtegi vastuolu seoses igas nimetatud liikmesriigis kavandatud esialgse aastas tasuta eraldatava LHÜde üldkogusega ei tuvastatud.

(10)

Kuid komisjon leiab kõnealuse hindamise tulemusi silmas pidades, et Saksamaa ja Tšehhi Vabariigi esitatud riiklike rakendusmeetmete teatavad aspektid ei vasta direktiivis 2003/87/EÜ ja otsuses 2011/278/EL sätestatud kriteeriumidele, võttes arvesse komisjoni poolt liikmesriikidele koostatud suunisdokumenti, mille kliimamuutuste komitee kiitis heaks 14. aprillil 2011.

(11)

Komisjon märgib, et Saksamaa on teinud ettepaneku suurendada seitsme käitise puhul tasuta eraldatavate LHÜde hulka, kuna nimetatud liikmesriigi arvates välditaks sellega põhjendamatuid raskusi. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a ja otsuse 2011/278/EL kohaselt arvutatakse riiklike rakendusmeetmete osana esitatav tasuta eraldatavate LHÜde esialgne kogus kogu liitu hõlmavate ühtlustatud eeskirjade põhjal. Otsusega 2011/278/EL ei ole ette nähtud kohandamist, mida Saksamaa sooviks teha kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemist käsitleva 28. juuli 2011. aasta õigusakti (German Greenhouse Gas Emissions Trading Act,— TEHG) artikli 9 lõike 5 põhjal. Aastani 2012 korraldati LHÜde tasuta eraldamist riigi tasandil. 2013. aastaga algavaks perioodiks kehtestas seadusandja tahtlikult sellised eeskirjad LHÜde tasuta eraldamiseks käitistele, mis on täielikult ühtlustatud ja millega tagatakse kõigi käitiste ühesugune kohtlemine. Igasugune ühepoolne muudatus tasuta eraldatavate LHÜde esialgses koguses, mille liikmesriigid on arvutanud otsuse 2011/278/EL põhjal, õõnestaks sellist ühtlustatud lähenemisviisi. Saksamaa ei ole esitanud põhjendust, et kõnealuste käitiste jaoks otsuse 2011/278/EL põhjal arvutatud kogus on selgelt ebapiisav, võttes arvesse LHÜde eraldamise täieliku ühtlustamise eesmärki. Kui mõnele käitisele eraldatakse rohkem tasuta LHÜsid, võiks see moonutada või moonutaks konkurentsi ning avaldaks piiriülest mõju, võttes arvesse, et kauplemine kõigis direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud sektorites hõlmab kogu liitu. Komisjon leiab ELi HKSis osalevate käitiste ja liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet silmas pidades, et on asjakohane esitada vastuväiteid seoses LHÜde esialgsete kogustega, mille Saksamaa kavatseb tasuta eraldada teatavatele riiklikes rakendusmeetmetes esitatud ning I lisa punktis A loetletud käitistele.

(12)

Komisjon leiab, et Saksamaa kavandatud riiklikud rakendusmeetmed on vastuolus ka otsusega 2011/278/EL, kuna tootepõhise võrdlusaluse kohaldamine kuummetallile käesoleva otsuse I lisa punktis B loetletud juhtudel ei ole kooskõlas asjaomaste eeskirjadega. Sellega seoses märgib komisjon, et Saksamaa riiklikes rakendusmeetmetes ei ole terase hapnikkonverteris valmistamise puhul kõrgahjuga käitise käitajale kuummetalli tootmiseks ette nähtud tasuta LHÜsid juhul, kui kõrgahjus toodetud kuummetalli ei rafineerita teraseks samas käitises, vaid see viiakse täiendavaks töötlemiseks mujale. Selle asemel on tasuta LHÜd ette nähtud käitisele, kus toimub rafineerimine teraseks.

(13)

Komisjon märgib, et otsuses 2011/278/EL on toote määratluse ja tootmisprotsessi keerukuse põhjal sätestatud LHÜde eraldamiseks tootepõhised võrdlusalused, mis võimaldab kontrollida tootmisandmeid ning kohaldada tootepõhiseid võrdlusaluseid ühtlaselt kogu liidus. Tootepõhiste võrdlusaluste kohaldamiseks on käitised jagatud osadeks ning määratluse kohaselt on tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa sellise toote tootmise sisend, väljund ja vastav heide, millele otsuse 2011/278/EL I lisas on kehtestatud võrdlusalus. Seega on võrdlusalused kehtestatud toodetele, mitte protsessidele. Sellest lähtuvalt on välja töötatud võrdlusalus kuummetallile, mille puhul toode on määratletud kui süsinikuga küllastatud vedel raud täiendavaks töötlemiseks. Asjaolu, et kuummetalli võrdlusaluse jaoks otsuse 2011/278/EL I lisas sätestatud süsteemipiirid hõlmavad hapnikkonverterit, ei saa võimaldada liikmesriikidel eirata seda, et LHÜsid tuleks tasuta eraldada teatava toote tootmiseks. Seda kinnitab tõsiasi, et võrdlusaluse väärtused peaksid hõlmama kõiki tootmisega seotud otseheiteid. Heidet tekitab peamiselt siiski kuummetalli tootmine kõrgahjus ning heide, mis tuleneb kuummetalli rafineerimisest hapnikkonverteris, on suhteliselt väike. Seega oleks võrdlusaluse väärtus palju madalam, kui see hõlmaks käitisi, kes impordivad kuummetalli ning rafineerivad selle hapnikkonverteris teraseks. Võttes arvesse otsusega 2011/278/EL kehtestatud üldist eraldamissüsteemi, eelkõige seoses võimsuse olulist muutust käsitlevate eeskirjadega, ei saa Saksamaa eraldamiskava samuti pidada nõuetekohaseks. Seepärast leiab komisjon, et sellise käitiseosa puudumine, mis võimaldaks eraldada LHÜsid otsuse 2011/278/EL artikli 10 kohaselt, ei anna käitistele, kes impordivad kuummetalli selle täiendavaks töötlemiseks, õigust saada tasuta LHÜsid imporditud kuummetalli kogusele kehtestatud võrdlusaluse põhjal. Seepärast ei nõustu komisjon käesoleva otsuse I lisa punktis B loetletud käitistele tasuta eraldamiseks ettenähtud LHÜde esialgsete üldkogustega.

(14)

Seoses kuummetalli võrdlusaluse kohaldamisega vastavalt Tšehhi Vabariigi kavandatud riiklikele rakendusmeetmetele märgib komisjon, et punktis C loetletud käitisele tunnuskoodiga CZ-existing-CZ-73-CZ-0134-11/M ettenähtud kogus ei vasta kuummetalli võrdlusaluse väärtusele, mis on korrutatud asjaomase riiklikes rakendusmeetmetes esitatud tootepõhise tootmistasemega, ning seepärast ei ole see kooskõlas otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõike 2 punktiga a. Seepärast ei nõustu komisjon kõnealuse käitise jaoks ettenähtud kogusega enne, kui viga on parandatud. Lisaks märgib komisjon, et punktis C loetletud käitisele tunnuskoodiga CZ-existing-CZ-52-CZ-0102-05 ettenähtud koguse puhul võetakse arvesse protsesse, mis on hõlmatud kuummetalli võrdlusaluse süsteemipiiridega. Käitis aga ei tooda, vaid impordib kuummetalli. Kuna käitises tunnuskoodiga CZ-existing-CZ-52-CZ-0102-05 ei toodeta kuummetalli ning seega puudub vastav tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa, mis võimaldaks eraldada LHÜsid otsuse 2011/278/EL artikli 10 kohaselt, ei ole kavandatud eraldamine kooskõlas eraldamiseeskirjadega ning võib põhjustada topeltarvestust. Seepärast ei nõustu komisjon käesoleva otsuse I lisa punktis C loetletud käitistele ettenähtud kogustega.

(15)

Komisjon märgib, et käesoleva otsuse I lisa punktis D osutatud käitised saavad tasuta LHÜsid vastavalt protsessiheite käitiseosale, mis on ette nähtud kõrgahjus tsingi tootmiseks ning sellega seotud protsessideks. Sellega seoses märgib komisjon, et protsessiheite käitiseosa heitkogused on juba hõlmatud kuummetalli tootepõhise võrdlusaluse käitiseosaga, mille alusel üks käitistest saab samuti tasuta LHÜsid ning seega on heitkogused topelt arvestatud. Kuummetalli tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa hõlmab selgelt tootmise sisendit, väljundit ja vastavat heitkogust, mis on seotud kuummetalli tootmisega kõrgahjus, ning kõiki sellega seotud protsesse, mis on sätestatud otsuse 2011/278/EL I lisas, kaasa arvatud räbu töötlemine. Saksamaa kavandatud riiklikud rakendusmeetmed on seepärast vastuolus otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõikega 8 ning kohustusega vältida heitkoguste topeltarvestust, kuna teatavaid heitkoguseid on kõnealuste käitiste puhul LHÜde eraldamisel arvestatud kaks korda. Seepärast ei nõustu komisjon LHÜde kogusega, mis on kavas eraldada kõnealustele käitistele vastavalt protsessiheite käitiseosale, mis on ette nähtud kõrgahjus tsingi tootmiseks ning sellega seotud protsessideks.

(16)

Komisjon lisab, et Saksamaa riiklikes rakendusmeetmetes esitatud loetelu käitistest on puudulik ning seega vastuolus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 1. Loetelu ei sisalda käitisi, kus toodetakse polümeere, eelkõige suspensioon-polüvinüülkloriidi (S-PVC) ja emulsioon-polüvinüülkloriidi (E-PVC) ning vinüülkloriidi monomeeri, ega LHÜde koguseid, mis on kavas eraldada igale sellisele Saksamaa territooriumil asuvale käitisele, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ ning kellele on osutatud kõnealuse direktiivi I lisa tõlgendamise juhiste punktis 5.1; kliimamuutuste komitee kiitis kõnealused juhised heaks 18. märtsil 2010. Komisjon on seejuures teadlik Saksamaa arvamusest, et polümeeride, eelkõige S-PVC ja E-PVC ning vinüülkloriidi monomeeri tootmine ei ole hõlmatud direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga. Komisjoni arvates vastavad polümeerid, sealhulgas S-PVC ja E-PVC ning vinüülkloriidi monomeer, direktiivi 2003/87/EÜ I lisas nimetatud asjaomase tegevusala (pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine) määratlusele. Sellest lähtuvalt töötati tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste tööstussektoritega S-PVC, E-PVC ja vinüülkloriidi monomeeri jaoks välja vastavad tootepõhised võrdlusalused, mis on sätestatud otsuse 2011/278/EL I lisas.

(17)

Komisjoni arvates mõjutab asjaolu, et Saksamaa käitiste loetelu on puudulik, LHÜde eraldamist soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa alusel käesoleva otsuse I lisa punktis E loetletud käitistele, kes ekspordivad soojust pakendamata orgaanilisi põhikemikaale tootvatesse käitistesse. Soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa alusel võib eraldada LHÜsid üksnes soojuse ekspordiks direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata käitisesse või muusse üksusesse. Saksamaa riiklikes rakendusmeetmetes on LHÜde eraldamisel käesoleva otsuse I lisa punktis E loetletud käitistele võetud arvesse soojuse eksporti käitistesse, kes tegutsevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisa reguleerimisalasse kuuluvatel tegevusaladel. Sellest tulenevalt on I lisa punktis E loetletud käitistele ettenähtud LHÜde kogus vastuolus eraldamiseeskirjadega. Seepärast ei nõustu komisjon käesoleva otsuse I lisa punktis E loetletud käitistele ettenähtud kogustega.

(18)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklitele 9 ja 9a avaldas komisjon otsusega 2010/634/EL (4) liidu LHÜde üldkoguse, mis on ette nähtud aastateks 2013–2020. Nimetatud otsuses põhineb direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 kohaselt arvesse võetud kogus LHÜde üldkogustel, mille liikmesriigid on aastateks 2008–2012 välja andnud riiklikke eralduskavasid käsitlevate komisjoni otsuste põhjal. Pärast kauplemisperioodi 2008–2012 lõppu on aga komisjon saanud täiendavat teavet ja täpsemaid andmeid eelkõige uutele osalejatele liikmesriikide uute osalejate reservist välja antud LHÜde koguse ning liikmesriikides ühisrakenduse projektide jaoks komisjoni otsuse 2006/780/EÜ (5) artikli 3 kohaselt loodud reservist pärit LHÜde kasutamise kohta. Lisaks tuleks liidu LHÜde üldkoguse kohandamisel vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 9a ning eelkõige selle lõigetele 1 ja 4 võtta arvesse uusimaid teadusandmeid kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali kohta, komisjoni otsuseid K(2011) 3798 ja C(2012) 497, milles käsitletakse Itaalia ja Ühendkuningriigi poolt täiendavate kasvuhoonegaaside ja tegevusalade ühepoolset lisamist ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 24 ning vähese heitega käitiste väljaarvamist ELi HKSist Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Madalmaades, Hispaanias, Sloveenias ja Itaalias vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 27.

(19)

Lisaks tuleks liidu LHÜde üldkoguse puhul arvesse võtta Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga ning ELi HKSi laienemist EMP-EFTA riikidele. Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti III lisa punktile 8 on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 kohaselt arvesse võetud kogust Horvaatia ühinemisega seoses suurendatud koguse võrra, mida Horvaatia peab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 1 kohaselt enampakkumisel müüma. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/29/EÜ (6) ning otsuse 2011/278/EL (muudetud komisjoni otsusega 2011/745/EL) (7) lisamine Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse vastavalt EMP ühiskomitee otsusele nr 152/2012 (8) eeldab direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 9 ja 9a kohase LHÜde üldkoguse suurendamist ELi HKSis tervikuna. Seepärast tuleb arvesse võtta kõnealusele direktiivile EMP lepinguga lisatud liite A osas EMP-EFTA riikide poolt ette nähtud arve.

(20)	Seepärast tuleks otsust 2010/634/EL vastavalt muuta.

(21)	Aastal 2014 ja igal järgneval aastal vähendatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 ja 9a alusel 2013. aastaks ette nähtud LHÜde üldkogust lineaarse teguri 1,74 % võrra, tehes arvutusi alates 2010. aastast; selle tulemusena väheneb LHÜde üldkogus aastas 38 264 246 LHÜ võrra.

(22)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt piiratakse LHÜde aastast maksimumkogust, mille alusel arvutatakse nimetatud direktiivi artikli 10a lõikega 3 hõlmamata käitistele tasuta eraldatavad LHÜd. Kõnealune piirang koosneb kahest osast, millele on osutatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 punktides a ja b; nimetatud punktides sätestatud kogused on komisjon kindlaks määranud järgmise põhjal: direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 9 ja 9a kohaselt kindlaksmääratud kogused, liidu registris üldsusele kättesaadavad andmed ning liikmesriikide esitatud teave, eelkõige sellise heite osakaalu kohta, mis pärineb elektritootjatelt ja muudest käitistest, kellel ei ole direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 3 kohaselt õigus saada tasuta LHÜsid ning selliste käitiste tõendatud heitkogused aastatel 2005–2007, kes lisati ELi HKSi alates 2013. aastast; võimaluse korral võeti arvesse uusimaid teadusandmeid kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali kohta.

(23)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 kehtestatud piiri ei tohi ületada. Selle tagamiseks kohaldatakse aastast sektoriülest paranduskoefitsienti, mille abil vajaduse korral vähendatakse tasuta LHÜde arvu ühtsel viisil kõigis käitistes, kellel on õigus saada tasuta LHÜsid. Liikmesriigid peavad seda koefitsienti arvesse võtma, kui nad teevad LHÜde esialgsete koguste ja käesoleva otsuse põhjal otsuseid käitistele aastas tasuta eraldatavate LHÜde lõplike koguste kohta. Otsuse 2011/278/EL artikli 15 lõike 3 kohaselt määrab komisjon ühtse sektoriülese paranduskoefitsiendi; see määratakse nii, et liikmesriikide poolt esitatud esialgsete aastas tasuta eraldatavate LHÜde üldkoguste summat võrreldakse artikli 10a lõike 5 kohaselt kehtestatud piiriga otsuse 2011/278/EL artikli 15 lõikes 3 sätestatud viisil.

(24)

Pärast direktiivi 2009/29/EÜ lisamist EMP lepingusse vastavalt EMP ühiskomitee otsusele nr 152/2012 kohaldatakse EMP-EFTA riikides direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 5 kehtestatud piiri, ühtlustatud eraldamiseeskirju ja sektoriülest paranduskoefitsienti. Seepärast tuleb arvesse võtta aastatel 2013–2020 tasuta eraldatavate LHÜde esialgset aastast üldkogust, mis on kindlaks määratud EFTA järelevalveameti 10. juuli 2013. aasta otsustes Islandi, Norra ja Liechtensteini riiklike rakendusmeetmete kohta.

(25)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt määratud piir 2013. aastal on 809 315 756 LHÜd. Komisjon hankis selle piiri määramiseks kõigepealt liikmesriikidelt ja EMP-EFTA riikidelt teavet selle kohta, kas käitised saab liigitada elektritootjaks või muuks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 3 hõlmatud käitiseks. Seejärel määras komisjon kindlaks selliste käitiste heite osakaalu aastatel 2005–2007, kes on nimetatud sättega hõlmamata, kuid kes on lisatud ELi HKSi aastatel 2008–2012. Seejärel kohaldas komisjon seda osakaalu 34,78289436 % direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 alusel kindlaksmääratud koguse suhtes (1 976 784 044 LHÜd). Komisjon lisas kõnealuse arvutuse tulemusele asjaomaste käitiste ajavahemiku 2005–2007 keskmiste aastaste tõendatud heitkoguste põhjal 121 733 050 LHÜd, võttes arvesse läbivaadatud ELi HKSi jõustumist alates 2013. aastast. Komisjon kasutas ülemmäära kohandamiseks liikmesriikide ja EMP-EFTA riikide esitatud teavet. Kui andmed ajavahemiku 2005–2007 aastaste tõendatud heitkoguste kohta ei olnud kättesaadavad, arvutas komisjon, kus see oli võimalik, asjaomased heitearvud hilisemate aastate tõendatud heitkoguste põhjal, kohaldades koefitsienti 1,74 % vastupidises suunas. Komisjon konsulteeris liikmesriikide ametiasutustega, kes kasutatud teabe ja andmed kinnitasid. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 5 kehtestatud piiri võrreldi esialgsete aastas tasuta eraldatavate LHÜde üldkoguste summaga otsuse 2011/278/EL VI lisas osutatud koefitsienti kohaldamata ja nii saadi käesoleva otsuse II lisas sätestatud aastane sektoriülene paranduskoefitsient.

(26)

Käesoleva otsuse tulemusena saab komisjon tasuta eraldatavate LHÜde kogusest parema ülevaate, mis võimaldab tal paremini hinnata LHÜde kogust, mis müüakse enampakkumisel kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikega 1. Võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt kehtestatud piiri, soojuse tootmiseks artikli 10a lõike 4 alusel tasuta eraldatavate LHÜde kogust, mis on sätestatud allpool tabelis, ning uute osalejate reservi suurust, hindab komisjon aastatel 2013–2020 enampakkumisel müüdavate LHÜde koguseks 8 176 193 157.

(27)

Järgmises tabelis on sätestatud aastane tasuta LHÜde kogus, mis direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 4 kohaselt eraldatakse soojuse tootmiseks:

Aasta	Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 4 kohaselt tasuta eraldatav LHÜde kogus
2013	104 326 872
2014	93 819 860
2015	84 216 053
2016	75 513 746
2017	67 735 206
2018	60 673 411
2019	54 076 655
2020	47 798 754

(28)

Liikmesriigid peaksid riiklike rakendusmeetmete, sektoriülese paranduskoefitsiendi ja lineaarse teguri põhjal määrama kindlaks ajavahemikul 2013–2020 tasuta eraldatavate LHÜde lõpliku koguse iga aasta kohta. Liikmesriigid peaksid lõpliku aastase tasuta LHÜde koguse kindlaks määrama kooskõlas käesoleva otsusega, direktiiviga 2003/87/EÜ, otsusega 2011/278/EL ja muude liidu õiguse asjaomaste sätetega. Samuti peaksid EMP-EFTA riigid oma riiklike rakendusmeetmete, sektoriülese paranduskoefitsiendi ja lineaarse teguri põhjal määrama vastavalt otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõikele 9 kindlaks ajavahemiku 2013–2020 igaks aastaks nende territooriumil asuvatele käitistele eraldatava lõpliku aastase tasuta LHÜde koguse.

(29)

Komisjon leiab, et LHÜde tasuta eraldamine ELi HKSis osalevatele käitistele kogu liitu hõlmavate ühtlustatud eeskirjade alusel ei anna ettevõtetele valikulist majanduslikku eelist, mis võib moonutada konkurentsi ja mõjutada liidusisest kaubandust. Liidu õiguse kohaselt peavad liikmesriigid eraldama LHÜsid tasuta ja ei tohi asjaomaseid koguseid enampakkumisele panna. Seepärast ei hõlma LHÜde tasuta eraldamist käsitlevad liikmesriikide otsused riigiabi ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

RIIKLIKUD RAKENDUSMEETMED

Artikkel 1

1. Käesoleva otsuse I lisas loetletud käitiste lisamine direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste loeteludesse, samuti vastavad kõnealustele käitistele aastas tasuta eraldatavate LHÜde esialgsed üldkogused, mis on komisjonile esitatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 1 kohaselt, lükatakse tagasi.

2. Vastuväiteid ei esitata, kui liikmesriik muudab enne ajavahemikuks 2013–2020 lõpliku aastase üldkoguse kindlaksmääramist kooskõlas otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõikega 9 esialgset aastast LHÜde üldkogust, mis eraldatakse sellistele kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuvatele käitistele, kes on kantud lõikes 1 osutatud loeteludesse ning loetletud käesoleva otsuse I lisa punktis A, sellisel määral, et igasugune tasuta eraldatavate LHÜde koguse suurenemine, mis ei ole käesoleva otsusega ette nähtud, on välistatud.

Vastuväiteid ei esitata, kui liikmesriik muudab enne ajavahemikuks 2013–2020 lõpliku aastase üldkoguse kindlaksmääramist kooskõlas otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõikega 9 esialgset aastast LHÜde üldkogust, mis eraldatakse sellistele kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuvatele käitistele, kes on kantud lõikes 1 osutatud loeteludesse ning loetletud käesoleva otsuse I lisa punktis B, sellisel määral, et igasugune LHÜde eraldamine kuummetalli võrdlusaluse põhjal käitistele, kes impordivad otsuse 2011/278/EL I lisas määratletud kuummetalli edasiseks töötlemiseks, on välistatud. Kui selle tulemusena suureneb LHÜde esialgne aastane üldkogus käitises, kes toodab kuummetalli ning ekspordib seda käesoleva otsuse I lisa punktis B loetletud käitisesse, ei esitata vastuväiteid juhul, kui asjaomane liikmesriik muudab kõnealuse kuummetalli tootva ja eksportiva käitise esialgset aastast üldkogust.

Vastuväiteid ei esitata, kui liikmesriik muudab enne ajavahemikuks 2013–2020 lõpliku aastase üldkoguse kindlaksmääramist kooskõlas otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõikega 9 LHÜde esialgset aastast üldkogust, mis eraldatakse sellistele kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuvatele käitistele, kes on kantud lõikes 1 osutatud loeteludesse ning loetletud käesoleva otsuse I lisa punktis C, sellisel määral, et eraldatav kogus viiakse kooskõlla otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõike 2 punktiga a ning igasugune LHÜde eraldamine kuummetalli importivatele (mitte tootvatele) käitistele selliste protsesside jaoks, mis on hõlmatud kuummetalli tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiiridega, nagu on määratletud otsuse 2011/278/EL I lisas, on välistatud; vastasel juhul tooks see kaasa topeltarvestuse.

Vastuväiteid ei esitata, kui liikmesriik muudab enne ajavahemikuks 2013–2020 lõpliku aastase üldkoguse kindlaksmääramist kooskõlas otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõikega 9 LHÜde esialgset aastast üldkogust, mis eraldatakse sellistele kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuvatele käitistele, kes on kantud lõikes 1 osutatud loeteludesse ning loetletud käesoleva otsuse I lisa punktis D, sellisel määral, et igasugune LHÜde eraldamine protsessiheite käitiseosa põhjal tsingi tootmiseks kõrgahjus ning sellega seotud protsessideks on välistatud. Kui selle tulemusena suureneb kütusepõhise või soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa kohaselt eraldatav LHÜde esialgne aastane üldkogus kõrgahjuga käitisele, kes on loetletud käesoleva otsuse I lisa punktis D, ei esitata vastuväiteid juhul, kui asjaomane liikmesriik muudab vastavalt kõnealuse käitise esialgset aastast üldkogust.

3. Komisjoni teavitatakse kõigist lõike 2 kohaselt tehtavatest muudatustest võimalikult kiiresti ning liikmesriik ei või määrata otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõike 9 kohaselt kindlaks lõplikku aastast üldkogust ajavahemiku 2013–2020 iga aasta kohta enne, kui vastuvõetavad muudatused on tehtud.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, ei esitata vastuväiteid seoses liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 1 kohaselt esitatud loeteludega direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitistest ning kõnealustele käitistele tasuta eraldatavate LHÜde vastavate esialgsete aastaste üldkogustega.

II PEATÜKK

LHÜDE ÜLDKOGUS

Artikkel 3

Otsuse 2010/634/EL artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Alates 2013. aastast on direktiivi 2003/87/EÜ artiklites 9 ja 9a osutatud LHÜde üldkogus, mida vähendatakse lineaarselt vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 9, 2 084 301 856 LHÜd.”

III PEATÜKK

SEKTORIÜLENE PARANDUSKOEFITSIENT

Artikkel 4

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 osutatud ühtne sektoriülene paranduskoefitsient, mis on kindlaks määratud vastavalt otsuse 2011/278/EL artikli 15 lõikele 3, on sätestatud käesoleva otsuse II lisas.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. september 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Connie HEDEGAARD

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Komisjoni otsus 2011/278/EL, 27. aprill 2011, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, 17.5.2011, lk 1).

(3) ELT L 112, 24.4.2012, lk 21.

(4) Komisjoni otsus 2006/780/EÜ , 22. oktoober 2010, millega kohandatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt 2013. aastaks välja antud liidu saastekvootide üldkogust ja tühistatakse otsus 2010/384/EL (ELT L 279, 23.10.2010, lk 34).

(5) Komisjoni otsus 2006/780/EÜ, 13. november 2006, kasvuhoonegaasi heitkoguste vähendamise topeltarvestamise vältimise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames seoses Kyoto protokolli kohaste projektimeetmetega (ELT L 316, 16.11.2006, lk 12).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/29/EÜ, 23. aprill 2009, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 140, 5.6.2009, lk 63).

(7) Komisjoni otsus 2011/745/EÜ, 11. november 2011, millega muudetakse otsuseid 2010/2/EL ja 2011/278/EL seoses selliste sektorite ja allsektoritega, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 299, 17.11.2011, lk 9).

(8) EMP ühiskomitee otsus nr 152/2012, 26. juuli 2012, millega muudetakse EMP lepingu XX lisa (keskkond) (ELT L 309, 8.11.2012, lk 38).

I LISA

PUNKT A

Riiklikes rakendusmeetmetes esitatud käitise tunnuskood

DE000000000000010

DE000000000000563

DE000000000000978

DE000000000001320

DE000000000001425

DE-new-14220-0045

DE-new-14310-1474

PUNKT B

Riiklikes rakendusmeetmetes esitatud käitise tunnuskood

DE000000000000044

DE000000000000053

DE000000000000056

DE000000000000059

DE000000000000069

PUNKT C

Riiklikes rakendusmeetmetes esitatud käitise tunnuskood

CZ-existing-CZ-73-CZ-0134-11/M

CZ-existing-CZ-52-CZ-0102-05

PUNKT D

Riiklikes rakendusmeetmetes esitatud käitise tunnuskood

DE-new-14220-0045

DE000000000001320

PUNKT E

Riiklikes rakendusmeetmetes esitatud käitise tunnuskood

DE000000000000005

DE000000000000762

DE000000000001050

DE000000000001537

DE000000000002198

II LISA

Aasta	Sektoriülene paranduskoefitsient
2013	94,272151 %
2014	92,634731 %
2015	90,978052 %
2016	89,304105 %
2017	87,612124 %
2018	85,903685 %
2019	84,173950 %
2020	82,438204 %

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.240.est
Euroopa Liidu Teataja		L 240

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 7. september 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 861/2013, 2. september 2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 862/2013, 5. september 2013, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Casatella Trevigiana (KPN)]	15
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 863/2013, 5. september 2013, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	17
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 864/2013, 6. september 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	19
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2013/446/ÜVJP, 6. september 2013, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia)	21
		2013/447/EL
	*	Komisjoni otsus, 5. september 2013, otsuse 2011/278/EL artikli 18 lõike 2 kohase standardse võimsuskasutusteguri kohta ( 1 )	23
		2013/448/EL
	*	Komisjoni otsus, 5. september 2013, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3 (teatavaks tehtud numbri C(2013) 5666 all) ( 1 )	27
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
		2013/449/EL
	*	Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning ELi vahelise tollikoostöö komitee otsus nr 1/2013, 7. august 2013, millega kehtestatakse erand päritolureeglitest, mis on sätestatud ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistiku loomiseks sõlmitud vahelepingu protokollis nr 1, et võtta arvesse Mauritiuse eriolukorda seoses konserveeritud vööttuuniga	36


*	Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)	s3
*	Teade lugejale – aktidele viitamise viis (vt tagakaane sisekülge)	s3

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	29,8
0702 00 00	ZZ	29,8
0707 00 05	TR	95,4
0707 00 05	ZZ	95,4
0709 93 10	TR	124,0
0709 93 10	ZZ	124,0
0805 50 10	AR	109,7
	CL	126,2
	TR	74,0
	UY	120,7
	ZA	124,0
	ZZ	110,9
0806 10 10	BR	183,4
	EG	184,2
	IL	162,2
	TR	143,0
	ZA	168,3
	ZZ	168,2
0808 10 80	AR	155,4
	BR	103,3
	CL	135,2
	CN	67,2
	NZ	133,1
	US	147,8
	ZA	115,0
	ZZ	122,4
0808 30 90	AR	160,7
	CN	84,1
	TR	137,4
	ZA	138,4
	ZZ	130,2
0809 30	TR	129,9
0809 30	ZZ	129,9
0809 40 05	BA	50,7
	MK	50,9
	XS	55,5
	ZZ	52,4

Otsuse 2011/278/EL I lisas loetletud tootepõhised võrdlusalused	Standardne võimsuskasutustegur
Koks	0,960
Paagutatud maak	0,886
Kuummetall	0,894
Kuumtöödeldud anood	0,928
Alumiinium	0,964
Halli tsemendi klinker	0,831
Valge tsemendi klinker	0,787
Lubi	0,813
Dolomiitlubi	0,748
Tulekindlate toodete lubi	0,784
Valuklaas	0,946
Pudelid ja anumad värvuseta klaasist	0,883
Pudelid ja anumad värvilisest klaasist	0,912
Klaaskiudtooted	0,892
Fassaaditellised	0,809
Sillutuskivid	0,731
Katusekivid	0,836
Pihustuskuivatamisega valmistatav pulber	0,802
Kips	0,801
Kuivatatud teisene kips	0,812
Lühikesekiuline jõutselluloos	0,808
Pikakiuline jõutselluloos	0,823
Sulfittselluloos, termomehaaniline tselluloosimass mehaaniliselt valmistatud tselluloosimass	0,862
Vanapaberist saadud tselluloosimass	0,887
Ajalehepaber	0,919
Pinnakatteta kvaliteetpaber	0,872
Pinnakattega kvaliteetpaber	0,883
Pehmepaber	0,900
Silekihipaber ja lainekihipaber	0,889
Pinnakatteta papp	0,863
Pinnakattega papp	0,868
Lämmastikhape	0,876
Adipiinhape	0,849
Vinüülkloriidmonomeer	0,842
Fenool/atsetoon	0,870
Suspensioon-polüvinüülkloriid (S-PVC)	0,873
Emulsioon-polüvinüülkloriid (E-PVC)	0,834
Naatriumkarbonaat	0,926
Rafineerimissaadused	0,902
Elektrikaarahjus toodetud süsinikteras	0,798
Elektrikaarahjus toodetud legeerteras	0,802
Malmivalu	0,772
Mineraalvill	0,851
Kipsplaat	0,843
Tahm	0,865
Ammoniaak	0,888
Aurufaasiline krakkimine	0,872
Aromaatsed ühendid	0,902
Stüreen	0,879
Vesinik	0,902
Sünteesigaas	0,902
Etüleenoksiid ja etüleenglükoolid	0,840


	(1) EMPs kohaldatav tekst