ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 72
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
15. märts 2018

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/398, 12. juuni 2017, Euroopa Liidu ja Islandi vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid norme seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020, Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

1

 

*

Euroopa Liidu ja Islandi vaheline leping, mis käsitleb täiendavaid norme seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/399, 1. märts 2018, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Beelitzer Spargel (KGT))

12

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/400, 14. märts 2018, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 40 ( 1 )

13

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/401, 14. märts 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 139/2014 lennuradade liigitamise osas

17

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2018/402, 13. märts 2018, millega asutatakse Euroopa nõuanderühm Euroopa Tööjõuameti küsimustes ( 2 )

20

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkuleppega loodud komitee otsus nr 2/2017, 22. detsember 2017, millega muudetakse 2. peatükki Isikukaitsevahendid, 4. peatükki Meditsiiniseadmed, 5. peatükki Gaasiseadmed ja -katlad ning 19. peatükki Köisteed [2018/403]

24

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

 

(2)   EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

15.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/398,

12. juuni 2017,

Euroopa Liidu ja Islandi vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid norme seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020, Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 ja artikli 218 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 515/2014 (1) on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad välispiiride ja viisade rahastamisvahendis vastavalt kõnealusele määrusele ning et kehtestatakse nende riikide poolt rahastamisvahendisse osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, mis tagavad liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused.

(2)

Nõukogu andis 14. juulil 2014 komisjonile loa alustada läbirääkimisi Norra Kuningriigi, Islandi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga lepingu üle, millega nähakse ette kõnealuste riikide rahalist osalust, Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis aastatel 2014 kuni 2020 käsitlev kord. Islandiga peetud läbirääkimised viidi edukalt lõpule lepingu parafeerimisega 21. septembril 2016.

(3)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse kohta otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(4)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (2) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (3) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)

Lepingule tuleks liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

(7)

Selleks et lepingus sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada ja et riiklike programmide heakskiitmine ja rakendamine ei viibiks, peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(8)

Lepingu artikli 19 lõike 4 kohaselt tuleks lepingut, v.a artiklit 5, kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamisele järgnevast päevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Islandi vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid norme seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020, liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Artikli 19 lõike 4 kohaselt kohaldatakse lepingut, v.a selle artiklit 5, ajutiselt alates lepingu allkirjastamisele järgnevast päevast (4) kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 12. juuni 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CAMILLERI

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(2)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(3)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

15.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/3

Euroopa Liidu ja Islandi vaheline

LEPING,

mis käsitleb täiendavaid norme seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)

ja

ISLAND,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (1) (edaspidi „Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimisleping“)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit lõi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 (2) Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahendi.

(2)

Määrus (EL) nr 515/2014 on Schengeni acquis' edasiarendus Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimislepingu tähenduses.

(3)

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) nr 514/2014 (3) on määruse (EL) nr 515/2014 sätete kohaldamisele otsene mõju, mõjutades seega tolle õigusraamistikku, ning Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimislepingus sätestatud korda on kohaldatud ka Islandile teatatud määruse (EL) nr 514/2014 vastuvõtmisel, tunnistavad lepinguosalised, et niivõrd, kui see on määruse (EL) nr 515/2014 rakendamiseks vajalik, on määrus (EL) nr 514/2014 Schengeni acquis' edasiarendus Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimislepingu tähenduses.

(4)

Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid (sh Island) osalevad rahastamisvahendis vastavalt kõnealusele määrusele ning et kehtestatakse nende riikide poolt rahastamisvahendisse osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, mis tagavad liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused.

(5)

Sisejulgeolekufondi osaks olev välispiiride ja viisade rahastamisvahend (edaspidi „Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahend“) on Schengeni acquis' eriotstarbeline vahend, mille kaudu soovitakse tagada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides välispiiride ja viisapoliitika valdkonnas koormuse jagamine ning rahaline tugi.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) artiklis 60 on sätestatud kaudse eelarve täitmise eeskirjad, mida kohaldada, kui eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse kolmandatele riikidele, sh assotsieerunud riikidele.

(7)

Määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõikes 4 on sätestatud veel ametlikult määramata vastutava asutuse 2014. aastal kantud kulude rahastamiskõlblikkus, tagades seeläbi Välispiirifondi ja Sisejulgeolekufondi kontekstis sujuva ülemineku. Samamoodi on oluline, et samu kaalutlusi arvestataks ka käesolevas lepingus. Pidades silmas, et käesolev leping ei jõustunud enne 2014. aasta lõppu, on ülioluline tagada kuni vastutava asutuse ametliku määramiseni kantud kulude rahastamiskõlblikkus, eeldusel et enne määramist kohaldatud haldamis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu pärast vastutava asutuse ametlikku määramist jõus olevad süsteemid.

(8)

Selleks et lihtsustada Islandi poolt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse makstavate iga-aastaste osamaksete arvutamist ja kasutamist, tasub Island 2014.–2020. aasta osamaksed 2016.–2020. aastal viie iga-aastase osamaksega. 2016.–2018. aasta kohta on iga-aastane osamakse sätestatud kindlaksmääratud summana, kuid 2019. ja 2020. aasta osamaksed määratakse kindlaks 2019. aastal kõigi Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide sisemajanduse koguprodukti alusel, võttes arvesse juba tasutud osamakseid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas lepingus sätestatakse täiendavad normid, mis on vajalikud Islandi osalemiseks Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis kooskõlas määrusega (EL) nr 515/2014.

Artikkel 2

Finantsjuhtimine ja -kontroll

1.   Island rakendab kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja liidu õiguses, mille õiguslik alus tuleneb ELi toimimise lepingust.

Esimeses lõigus osutatud ELi toimimise lepingu ja teiseste õigusaktide sätted on järgmised:

a)

ELi toimimise lepingu artikli 287 lõiked 1, 2 ja 3;

b)

määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklid 30, 32 ja 57, artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkt i, artikkel 60, artikli 79 lõige 2 ja artikli 108 lõige 2;

c)

komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (5) artiklid 32, 38, 42, 84, 88, 142 ja 144;

d)

nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (6);

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 (7).

Lepinguosalised võivad seda loetelu omavahelisel kokkuleppel muuta.

2.   Island kohaldab oma territooriumil lõikes 1 osutatud sätteid kooskõlas käesoleva lepinguga.

Artikkel 3

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine

Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames Islandile eraldatavaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Artikkel 4

Huvide konflikti vältimise põhimõttest kinnipidamine

Kõigil Islandi territooriumil tegutsevatel finantsjuhtimises osalejatel ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh sellise tegevuse ettevalmistamisega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega.

Artikkel 5

Täitmine

Komisjoni otsused, millega pannakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, on Islandi territooriumil täitmisele pööratavad.

Täitmisel lähtutakse Islandil kehtivatest tsiviilkohtumenetluse normidest. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse kontrollimise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle Islandi valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal lõpetatud, võib komisjon taotleda täitmist kooskõlas siseriikliku õigusega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused kuuluvad aga Islandi kohtute pädevusse.

Artikkel 6

Liidu finantshuvide kaitsmine pettuse vastu

1.   Island

a)

võitleb pettuse ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu niisuguste meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad Islandil tõhusa kaitse,

b)

võtab liidu finantshuve kahjustava pettuse vastu samu meetmeid, mida ta kasutab omaenda finantshuve kahjustava pettuse vastu, ning

c)

kooskõlastab oma tegevust liidu finantshuvide kaitsmisel liikmesriikide ja komisjoniga.

2.   Island võtab meetmeid, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega.

Lepinguosalised võivad kooskõlas käesoleva artikliga ja vastastikusel kokkuleppel võtta tulevikus meetmeid, mis on samaväärsed tulevikus liidu võetavate meetmetega.

Artikkel 7

Komisjoni (OLAF) korraldatav kohapealne kontroll ja inspekteerimine

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõike 8 kohaseid õiguseid, on komisjon (Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud tingimustel volitatud korraldama Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes Islandi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.

Islandi ametiasutused aitavad kaasa kohapealsele kontrollimisele ja inspekteerimisele, mida võib nende asutuste soovil korraldada ka nendega ühiselt.

Artikkel 8

Kontrollikoda

ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 3 ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa X jaotise 1. peatüki alusel on kontrollikojal võimalik teha auditeid Islandi territooriumil Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames liidu nimel tulusid ja kulusid haldava asutuse ruumides, sealhulgas iga eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.

Kontrollikoja auditid Islandil korraldatakse koostöös riigi auditeerimisasutustega, või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja Islandi auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.

Kontrollikojal on kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 7 ning käesoleva lepingu artiklis 7 sätestatuga vähemalt samasugused õigused kui komisjonil.

Artikkel 9

Riigihanked

Island kohaldab oma riigihankeõiguse sätteid kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (8) XVI lisaga.

Artikkel 10

Osamaksed

1.   Islandi iga-aastased osamaksed Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse 2016.–2018. aastal on ette nähtud järgmises tabelis:

(Summad eurodes)

 

2016

2017

2018

Island

563 999

563 999

563 999

2.   Islandi 2019. ja 2020. aasta osamaksed tuletatakse riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalust kõigi Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKPs, kasutades lisas esitatud valemit.

3.   Island tasub käesolevas artiklis osutatud osamaksed, olenemata määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 osutatud riikliku programmi vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 11

Osamaksete kasutamine

1.   2016. ja 2017. aasta kõik osamaksed jaotatakse järgmiselt:

a)

75 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 8 osutatud vaheläbivaatuseks;

b)

15 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 30. juuniks 2017 vastu võetud;

c)

10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.

Kui punktis b osutatud summat ei eraldata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.

Kui käesolev leping ei jõustu hiljemalt 1. juuniks 2017 või seda ei kohaldata sellel kuupäeval ajutiselt, kasutatakse Islandi osamakset täies ulatuses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2.   2018., 2019. ja 2020. aasta kõik osamaksed jaotatakse järgmiselt:

a)

40 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmeteks;

b)

50 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 31. detsembriks 2018 vastu võetud;

c)

10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.

Kui punktis b osutatud summat ei eraldata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.

3.   Vaheläbivaatuse, erimeetmete või liidu meetmete jaoks või IT-süsteemide väljatöötamise programmi jaoks eraldatud lisasummasid kasutatakse kooskõlas asjaomase menetlusega, mis on sätestatud kas

a)

määruse (EL) nr 514/2014 artikli 6 lõikes 2,

b)

määruse (EL) nr 515/2014 artikli 8 lõikes 7,

c)

määruse (EL) nr 515/2014 artikli 7 lõikes 3 või

d)

määruse (EL) nr 515/2014 artikli 15 teises lõigus.

4.   Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 4 076 eurot Islandi maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate haldustoekulud, mis on vajalikud määruse (EL) nr 515/2014 ja käesoleva lepingu täitmiseks Islandi poolt.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lepingu alusel igas vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete ja Islandi õigusaktidega. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Islandil asuvatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide mõjus kaitse.

Artikkel 13

Vastutava asutuse määramine

1.   Island teavitab komisjoni niipea kui võimalik pärast riikliku programmi heakskiitmist Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames kulude haldamise ja kontrollimise eest vastutatava asutuse ametlikust määramisest ministrite tasandil.

2.   Lõikes 1 osutatud määramine sõltub sellest, kas asutus vastab määruses (EL) nr 514/2014 või selle alusel sätestatud määramiskriteeriumidele, mis käsitlevad sisekeskkonda, kontrollitegevust, teavet ja teavitamist ning järelevalvet.

3.   Vastutava asutuse määramine põhineb auditeerimisasutuse arvamusel; selliseks asutuseks võib olla auditeerimisasutus, kes hindab, kas vastutav asutus täidab määramiskriteeriume. Nimetatud asutus võib olla sõltumatu avalik-õiguslik asutus, kes vastutab haldamise järelevalve, hindamise ja auditeerimise eest. Auditeerimisasutus peab olema sõltumatu vastutavast asutusest ning tegema oma tööd kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega. Island võib asutuse määramise kohta otsuse tegemisel lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu eelnenud perioodi jooksul kasutatud ja kas need on toiminud tulemuslikult. Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutus ei täida enam määramiskriteeriume, võtab Island vajalikud meetmed selle asutuse ülesannete täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamise tagamiseks, mille hulka kuulub määramise lõpetamine.

Artikkel 14

Eelarveaasta määratlus

Käesolevas lepingus hõlmab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud eelarveaasta kantud kulusid ja saadud tulusid, mis kantakse vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse ajavahemikul aasta „N – 1“ 16. oktoobrist kuni aasta „N“ 15. oktoobrini.

Artikkel 15

Kulude rahastamiskõlblikkus

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõike 3 punktist b ja lõikest 4 on kulud rahastamiskõlblikud ka juhul, kui vastutav asutus on need kandnud enne käesoleva lepingu artikli 13 kohast ametlikku määramist, tingimusel et enne ametlikku määramist kohaldatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu need, mida kohaldatakse pärast vastutava asutuse ametlikku määramist.

Artikkel 16

Aastabilansimakse maksetaotlus

1.   Eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks esitab Island komisjonile dokumendid ja teabe, mida on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c.

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Island komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 teises lõigus osutatud arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 15. märtsiks.

Käesolevas lõikes osutatud dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.

2.   Lõikes 1 osutatud dokumendid koostatakse mudelite alusel, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikele 3.

Artikkel 17

Rakendamisaruanne

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 54 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Island komisjonile kuni 2022. aastani (kaasa arvatud) iga aasta 15. veebruariks aastaaruande eelmisel eelarveaastal riikliku programmi rakendamise kohta ja võib selle teabe sobival tasemel avaldada.

Riikliku programmi rakendamise esimene aastaaruanne esitatakse 15. veebruariks, mis järgneb käesoleva lepingu jõustumisele või selle ajutise kohaldamise alustamisele.

Esimene aruanne hõlmab eelarveaastaid alates 2014. aastast kuni teises lõigus esimese aastaaruande jaoks sätestatud tähtpäevale eelneva eelarveaastani. Island esitab riikliku programmi rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2023.

Artikkel 18

Elektrooniline andmevahetussüsteem

Kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 24 lõikega 5 toimub Islandi ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus komisjoni poolt selleks otstarbeks ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

Artikkel 19

Jõustumine

1.   Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

2.   Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.

3.   Käesolev leping jõustub lõikes 2 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

4.   Lepinguosalised kohaldavad lepingut, v.a artiklit 5, ajutiselt alates sellele allakirjutamise päevale järgnevast päevast, ilma et see piiraks põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

Artikkel 20

Kehtivus ja lõpetamine

1.   Liit või Island võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse kolme kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Lõpetamise otsusest teatamise ajal pooleli olevaid projekte ja meetmeid jätkatakse käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lahendavad lepingu lõpetamise muud võimalikud tagajärjed ühisel kokkuleppel.

2.   Leping lõpetatakse, kui Islandi ja Norraga sõlmitud assotsieerimisleping lõpetatakse selle assotsieerimislepingu artikli 8 lõike 4, artikli 11 lõike 3 või artikli 16 kohaselt.

Artikkel 21

Keeled

Käesolev leping koostatakse ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja islandi keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на втори март две хиляди и осемнадесета година.

Hecho en Bruselas, el dos de marzo de dos mil dieciocho.

V Bruselu dne druhého března dva tisíce osmnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den anden marts to tusind og atten.

Geschehen zu Brüssel am zweiten März zweitausendachtzehn.

Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta märtsikuu teisel päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δύο Μαρτίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.

Done at Brussels on the second day of March in the year two thousand and eighteen.

Fait à Bruxelles, le deux mars deux mille dix-huit.

Sastavljeno u Bruxellesu drugog ožujka godine dvije tisuće osamnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì due marzo duemiladiciotto.

Briselē, divi tūkstoši astoņpadsmitā gada otrajā martā.

Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų kovo antrą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennyolcadik év március havának második napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tieni jum ta' Marzu fis-sena elfejn u tmintax.

Gedaan te Brussel, twee maart tweeduizend achttien.

Sporządzono w Brukseli dnia drugiego marca roku dwa tysiące osiemnastego.

Feito em Bruxelas, em dois de março de dois mil e dezoito.

Întocmit la Bruxelles la doi martie două mii optsprezece.

V Bruseli druhého marca dvetisícosemnásť.

V Bruslju, dne drugega marca leta dva tisoč osemnajst.

Tehty Brysselissä toisena päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.

Som skedde i Bryssel den andra mars år tjugohundraarton.

Gjört í Brussel hinn annan dag marsmánaðar árið tvö þúsund og átján.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Fyrir hönd Evrópusambandsins

Image 1

За Исландия

Por Islandia

Za Island

For Island

Für Island

Islandi nimel

Για τηv Ισλανδία

For Iceland

Pour l'Islande

Za Island

Per l'Islanda

Islandes vārdā –

Islandijos vardu

Izland részéről

Għall-Iżlanda

Voor IJsland

W imieniu Islandii

Pela Islândia

Pentru Islanda

Za Island

Za Islandijo

Islannin puolesta

För Island

Fyrir hönd Íslands

Image 2

(1)   EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(8)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 461.

LISA

2019. JA 2020. AASTA OSAMAKSETE ARVUTAMISE VALEM JA MAKSETEGA SEOTUD TEAVE

Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 7 teises ja kolmandas lõigus osutatud osamaksed Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse arvutatakse Islandi puhul 2019. ja 2020. aastaks järgmise valemiga:

 

2013.–2017. aastal iga aasta kohta eraldi: Islandi sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2019. aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi asjaomasel aastal Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKP andmete summaga. Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rakendamise kogukestuse jooksul Islandi makstava kogusumma arvutamiseks kohaldatakse 2013.–2017. aasta kohta saadud viie protsendimäära keskmist 2014.–2019. aastal Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendile eraldatavate iga-aastaste tegelike assigneeringute suhtes ning komisjoni vastu võetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projektis Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi jaoks ette nähtud 2020. aasta kulukohustuste assigneeringu suhtes. Sellest summast lahutatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 10 lõikega 1 osamaksed, mille Island on juba igal aastal tasunud, et saada 2019. ja 2020. aasta osamaksete kogusumma. Sellest summast pool tuleb tasuda 2019. aastal ja ülejäänud pool 2020. aastal.

 

Osamaksed tasutakse eurodes.

 

Island tasub asjaomase osamakse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamakse tasumisega viivitamise korral peab Island maksma laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.

MÄÄRUSED

15.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/399,

1. märts 2018,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus („Beelitzer Spargel“ (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Saksamaa taotlus registreerida nimetus „Beelitzer Spargel“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Beelitzer Spargel“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Beelitzer Spargel“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1)   ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)   ELT C 388, 17.11.2017, lk 9.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

15.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/400,

14. märts 2018,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 40

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

8. detsembril 2016 avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 40 Kinnisvarainvesteeringud muudatused. Muudatustega selgitatakse, millal on äriühingul lubatud liigitada kinnisvara kinnisvarainvesteeringuks või see sellest kategooriast eemaldada.

(3)

Konsultatsioonide alusel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG) jõudis komisjon järeldusele, et IAS 40 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 sätestatud vastuvõtukriteeriumidele.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas muudetakse rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 40 Kinnisvarainvesteeringud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2018 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

LISA

Kinnisvarainvesteeringute ümberliigitamised

(IAS 40 muudatused)

IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud muudatused

Muudetakse paragrahve 57–58.

ÜMBERLIIGITAMISED

57.

Üksus liigitab kinnisvara kinnisvarainvesteeringuks või kinnisvarainvesteeringust ümber siis ja ainult siis, kui toimub muutus vara kasutuses. Muutus vara kasutuses toimub juhul, kui kinnisvara hakkab vastama või ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu määratlusele ja kasutuse muutus on tõendatud. Üksnes juhtkonna kavatsust seoses kinnisvara kasutusega ei käsitata kasutuse muutuse tõendusena. Kasutuse muutuse tõendus hõlmab näiteks järgmist:

a)

omanikupoolse kasutamise algus või arenduse algus omanikupoolseks kasutamiseks, mille puhul toimub ümberliigitamine kinnisvarainvesteeringust omaniku poolt kasutatavaks kinnisvaraks;

b)

arenduse algus müügi eesmärgil, mille puhul toimub ümberliigitamine kinnisvarainvesteeringust varudeks;

c)

omanikupoolse kasutamise lõpp, mille puhul toimub ümberliigitamine omaniku poolt kasutatavast kinnisvarast kinnisvarainvesteeringuks ning

d)

kasutusrendile andmine teisele osapoolele, mille puhul toimub ümberliigitamine varudest kinnisvarainvesteeringuks.

e)

[välja jäetud]

58.

 Kui üksus otsustab võõrandada kinnisvarainvesteeringu ilma seda arendamata, jätkab ta kinnisvara käsitamist kinnisvarainvesteeringuna kuni selle kajastamise lõpuni (finantsseisundi aruandest kõrvaldamiseni) ega liigita seda ümber varuks. Samamoodi, kui üksus alustab olemasoleva kinnisvarainvesteeringu ümberkujundamist, et kasutada seda tulevikus jätkuvalt kinnisvarainvesteeringuna, kajastatakse seda kinnisvarainvesteeringuna ka ümberkujundamise jooksul ega liigitata ümber omaniku poolt kasutatavaks kinnisvaraks.

…

Lisatakse paragrahvid 84C–84E ja nende vastav pealkiri ning paragrahv 85G.

ÜLEMINEKUSÄTTED

…

Kinnisvarainvesteeringute ümberliigitamised

84C

 IAS 40 muudatustega Kinnisvarainvesteeringute ümberliigitamised, mis anti välja 2016. aasta detsembris, muudeti paragrahve 57–58. Üksus rakendab neid muudatusi kasutuse muutuste suhtes, mis toimusid sellise aruandeperioodi alguses või hiljem, mil üksus esimest korda muudatusi rakendas (esmase rakendamise kuupäev). Esmase rakendamise kuupäeval hindab üksus uuesti kõnealusel kuupäeval hoitava kinnisvara liigitust ja vajaduse korral liigitab kinnisvara vastavalt paragrahvidele 7–14 ümber, et kajastada kõnealusel kuupäeval olemasolevaid tingimusi.

84D

 Olenemata paragrahvi 84C nõuetest võib üksus rakendada paragrahvide 57–58 muudatusi tagasiulatuvalt vastavalt IASile 8 siis ja ainult siis, kui see on võimalik ilma tagantjärele tarkust kasutamata.

84E

 Kui üksus liigitab vastavalt paragrahvile 84C kinnisvara ümber esmase rakendamise kuupäeval, teeb üksus järgmist:

a)

arvestab ümberliigitust paragrahvi 59–64 nõuete kohaselt. Paragrahvide 59–64 rakendamisel teeb üksus järgmist:

i)

käsitab igat viidet kasutuse muutuse kuupäevale esmase rakendamise kuupäevana ning

ii)

kajastab mis tahes summat, mis vastavalt paragrahvidele 59–64 oleks tulnud kajastada kasumiaruandes, jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval;

b)

avalikustab kinnisvarainvesteeringuks või kinnisvarainvesteeringust ümber liigitatud summad vastavalt paragrahvile 84C. Üksus avalikustab kõnealused ümber liigitatud summad kinnisvarainvesteeringute perioodi alguse ja lõpu finantsseisundi aruandelise (jääk)maksumuse võrdluse (nagu on ette nähtud paragrahvidega 76 ja 79) osana.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

85G

 IAS 40 muudatustega Kinnisvarainvesteeringute ümberliigitamised, mis anti välja 2016. aasta detsembris, muudeti paragrahve 57–58 ja lisati paragrahvid 84C–84E. Üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2018 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

15.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/401,

14. märts 2018,

millega muudetakse määrust (EL) nr 139/2014 lennuradade liigitamise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8a lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 (2) I lisas on esitatud selles määruses kasutatav mõiste „instrumentaalrada“. Kõnealuse määruse sätted peaksid kajastama lennuväljade valdkonnas valitsevat tehnika taset ja sealseid parimaid tavasid ning nendes võetakse arvesse kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid.

(2)

Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO) võttis riikidele adresseeritud kirjas AN 41.2.24–13/20 vastu muudatuse 11-B Chicago konventsiooni 14. lisa 1. köitele, mida kohaldatakse ICAO osalisriikides alates 13. novembrist 2014. Selles sätestatud muudatustega lihtsustatakse kehtivat lennuradade liigitamist ning kirjeldatakse täpsemalt eri tüüpi lähenemis- ja maandumisprotseduure.

(3)

Need Chicago konventsiooni 14. lisa muudatused peaksid kajastuma määruses (EL) nr 139/2014, eriti selle sätetes, mis käsitlevad suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) vertikaalinformatsiooniga lähenemisprotseduure ja lähenemisega seotud lennurajanõudeid. Lisaks tuleks lihtsustada PBNi vertikaalinformatsiooniga lähenemisprotseduuride kasutamist väga paljudel lennuväljadel, ilma et oleks vaja ajakohastada nende lennurajataristut.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 139/2014 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti arvamusel nr 03/2016, mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 139/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 139/2014 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt 22 asendatakse järgmisega:

„22)   „instrumentaalrada“– üks järgmistest rajatüüpidest, mis on ette nähtud õhusõiduki käitamiseks instrumentaallähenemisprotseduuride kohaselt:

1.   „mitte-täppislähenemisrada“– lennurada, mis on varustatud visuaalsete vahenditega ja vähemalt ühe mittevisuaalse vahendiga ning mis on ette nähtud maandumiseks pärast A-tüüpi instrumentaallähenemist;

2.   „I kategooria täppislähenemisrada“– lennurada, mis on varustatud visuaalsete vahenditega ja vähemalt ühe mittevisuaalse vahendiga ning mis on ette nähtud maandumiseks pärast B-tüüpi I kategooria instrumentaallähenemist;

3.   „II kategooria täppislähenemisrada“– lennurada, mis on varustatud visuaalsete vahenditega ja vähemalt ühe mittevisuaalse vahendiga ning mis on ette nähtud maandumiseks pärast B-tüüpi II kategooria instrumentaallähenemist;

4.   „III kategooria täppislähenemisrada“– lennurada, mis on varustatud visuaalsete vahenditega ja vähemalt ühe mittevisuaalse vahendiga ning mis on ette nähtud maandumiseks pärast B-tüüpi IIIA, IIIB või IIIC kategooria instrumentaallähenemist raja pinna tasandil;“.

2)

Lisatakse punktid 47a ja 47b:

„47a)   „A-tüüpi instrumentaallähenemine“– instrumentaallähenemine, mille puhul minimaalne laskumiskõrgus või otsusekõrgus on 75 m (250 jalga) või rohkem;

47b)   „B-tüüpi instrumentaallähenemine“– instrumentaallähenemine, mille puhul otsusekõrgus on alla 75 m (250 jala). B-tüüpi instrumentaallähenemist liigitatakse järgmiselt:

1.   I kategooria (CAT I): otsusekõrgus on vähemalt 60 m (200 jalga) ja nähtavus vähemalt 800 m või nähtavus lennurajal vähemalt 550 m;

2.   II kategooria (CAT II): otsusekõrgus on alla 60 m (200 jala), kuid vähemalt 30 m (100 jalga), ja nähtavus lennurajal vähemalt 300 m;

3.   IIIA kategooria (CAT IIIA): otsusekõrgus on alla 30 m (100 jala) või ilma otsusekõrguseta ja nähtavus lennurajal vähemalt 175 m;

4.   IIIB kategooria (CAT IIIB): otsusekõrgus on alla 15 m (50 jala) või ilma otsusekõrguseta ja nähtavus rajal alla 175 m, kuid vähemalt 50 m;

5.   IIIC kategooria (CAT IIIC): ilma otsusekõrguseta ja rajal nähtavuse piiranguteta;“.

OTSUSED

15.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/20

KOMISJONI OTSUS (EL) 2018/402,

13. märts 2018,

millega asutatakse Euroopa nõuanderühm Euroopa Tööjõuameti küsimustes

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 46, 48, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artikli 91 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Oma 2017. aasta kõnes (1) olukorrast liidus tegi president Jean-Claude Juncker ettepaneku luua Euroopa Tööjõuamet, et tugevdada õiglust siseturul ja tagada, et ELi eeskirju töötajate liikuvuse kohta saaks kohaldada õiglaselt, lihtsalt ja tõhusalt.

(2)

Komisjon esitas 13. märtsil 2018 ettepaneku luua Euroopa Tööjõuamet, (2) mille eesmärk on aidata liikmesriikidel ning komisjonil hõlbustada üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu nende õigusi ja kohustusi käsitlevale teabele ning tööjõu piiriülese liikuvusega seotud teenustele, et toetada liikmesriikide koostööd liidu asjakohase õiguse piiriülesel jõustamisel ning vahendada ja hõlbustada lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

(3)

Vaja oleks moodustada nõuanderühm, mis nõustaks ja abistaks komisjoni Euroopa Tööjõuameti viivitusteta asutamise ja selle edasise toimimise küsimustes ning mille nimi oleks Euroopa nõuanderühm Euroopa Tööjõuameti küsimustes (edaspidi „rühm“). Rühm ei osale küll õigusloomeprotsessis, mis peaks viima Euroopa Tööjõuameti asutamist käsitleva määruse vastuvõtmiseni, kuid ta peaks aitama luua tingimused Euroopa Tööjõuameti asutamiseks.

(4)

Rühm peaks eelkõige võimaldama vahetada parimaid tavasid ja kogemusi koostöö kohta sellistes valdkondades nagu tööjõu piiriülene liikuvus ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine, mida Euroopa Tööjõuamet saaks omakorda edasi arendada, samuti peaks rühm tegelema üldküsimustega ning liidu asjaomase õiguse rakendamisest tulenevate põhimõtteliste küsimuste ja praktiliste probleemide lahendamisega. Euroopa Tööjõuameti asutamiseks ning selle tõhusa toimimise huvides peaks rühm aitama kindlaks teha koostööks vajalikud vahendid ja panuse, mida asjakohastelt olemasolevatelt asutustelt, sealhulgas ELi asutustelt oodatakse.

(5)

Rühma juhib komisjon (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat) ning sellesse kuuluvad liikmesriikide ametiasutuste kõrgema tasandi esindajad, liidu tasandi sotsiaalpartnerid, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Koolitusfond ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA). Liidu tasandi sotsiaalpartnerid peaksid ühtlasi esindama ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone.

(6)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametile (Europol) tuleks anda vaatleja staatus.

(7)

Rühm peaks tegema koostööd töötajate liikuvuse ning sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas tegutsevate olemasolevate asutustega.

(8)

Rühma liikmete ja vaatlejate jaoks tuleks kehtestada teabe avaldamise eeskirjad.

(9)

Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (3).

(10)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada kuni Euroopa Tööjõuameti asutamiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Asutatakse Euroopa nõuanderühm Euroopa Tööjõuameti küsimustes (edaspidi „rühm“).

Artikkel 2

Ülesanded

Rühm nõustab ja abistab komisjoni (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat) Euroopa Tööjõuameti viivitusteta asutamise ja selle edasise toimimise küsimustes.

Eelkõige on rühma ülesanded on järgmised:

a)

hõlbustada riiklike asutuste ja sidusrühmade vahelist koostööd ning nõustada komisjoni Euroopa Tööjõuameti viivitusteta asutamise ja selle edasise toimimise küsimustes;

b)

tegeleda üldküsimustega ning põhimõtteliste küsimuste ja praktiliste probleemidega, mis tulenevad liidu õiguse rakendamisest tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel, samuti uurida nende mõju Euroopa Tööjõuameti tegevusele;

c)

vahetada arvamusi ja teha kindlaks parimad tavad ja näited koostöö kohta sellistes valdkondades nagu tööjõu piiriülene liikuvus ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine, mida Euroopa Tööjõuamet saaks omakorda edasi arendada;

d)

teha kindlaks teha koostööks vajalikud vahendid ja panuse, mida oodatakse olemasolevatelt asutustelt, sealhulgas ELi detsentraliseeritud ametid, Euroopa Tööjõuameti asutamiseks ja selle tõhusaks toimimiseks.

Artikkel 3

Liikmed

1.   Rühma koosseisu kuuluvad:

—

üks esindaja igast liikmesriigist;

—

kuus liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajat, kes esindavad ühtlasi ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone;

—

üks esindaja igast ELi asutusest tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas.

2.   Liikmed nimetavad oma esindajad kõrgemate ametnike seast ja vastutavad selle eest, et nende esindajad pakuvad kõrgetasemelisi eksperditeadmisi.

3.   Esindajad nimetatakse 30 päeva jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Esindajatel võivad olla eksperdid.

4.   Liikmeid, kes ei suuda enam eksperdirühma aruteludes tõhusalt osaleda, kes ei vasta komisjoni asjaomase osakonna arvates tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339, või kes astuvad ametist tagasi, ei kutsuta enam osalema rühma koosolekutel ja nende asemele võib volituste lõpuni jäänud ajaks nimetada uue liikme.

Artikkel 4

Juhataja

Rühma juhataja on komisjoni esindaja (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat).

Artikkel 5

Toimimine

1.   Rühm tegutseb komisjoni (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat) taotlusel ja kooskõlas horisontaalsete eeskirjadega (4).

2.   Rühm tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Rühma koosolekud toimuvad üldjuhul komisjoni ruumides.

3.   Sekretariaaditeenused tagab komisjon (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat). Komisjoni muude osakondade ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi, võivad rühma koosolekutel osaleda.

4.   Rühm võib kokkuleppel komisjoniga (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat) liikmete lihthäälteenamusega otsustada, et rühma arutelud on avalikud.

5.   Protokollis kajastatakse adekvaatselt ja täielikult päevakorra iga punkti arutlusi ja rühma esitatud arvamusi. Protokolli koostab sekretariaat juhataja vastutusel.

6.   Rühm võtab oma arvamused, soovitused või aruanded vastu konsensuse alusel.

7.   Euroopa Parlamendi ekspertide osalemine rühma töös on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe (5) punktiga 15 ja I lisaga.

Artikkel 6

Kutsutud eksperdid

Komisjon (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat) võib kutsuda rühma töös ajutiselt osalema eksperte, kes on pädevad rühma konkreetses päevakorraküsimuses.

Artikkel 7

Vaatlejad

1.   Otsese kutse kaudu võib kooskõlas horisontaalsete eeskirjadega anda vaatleja staatuse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametile (Europol).

2.   Vaatlejad nimetavad oma esindajad.

3.   Juhataja võib anda vaatlejatele loa osaleda rühma arutlustel ja pakkuda eksperditeadmisi. Nad ei osale siiski rühma soovituste või nõuannete koostamisel.

Artikkel 8

Kodukord

Komisjoni (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat) ettepanekul ja temaga kokkuleppel võtab rühm lihthäälteenamusega ja eksperdirühmade standardtöökorra alusel kooskõlas horisontaalsete eeskirjadega vastu oma kodukorra.

Artikkel 9

Ametisaladus ja salastatud teabe käitlemine

Rühma liikmed ja nende esindajad ning kutsutud eksperdid ja vaatlejad järgivad aluslepingutes ja nende rakenduseeskirjades sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, mis kehtib kõigile institutsioonide liikmetele ja personalile, ning samuti komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (6) ja (EL, Euratom) 2015/444 (7) sätestatud komisjoni julgeolekunorme seoses liidu salastatud teabe kaitsmisega. Juhul kui nad kõnealuseid kohustusi ei täida, võib komisjon võtta kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 10

Läbipaistvus

1.   Rühm kantakse komisjoni eksperdirühmade ja teiste samalaadsete üksuste registrisse (edaspidi „eksperdirühmade register“).

2.   Rühma liikmete kohta avaldatakse eksperdirühmade registris järgmised andmed:

a)

liikmesriigi nimi,

b)

sotsiaalpartnerite nimi, esindatav huvi,

c)

tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonda esindavate asutuste nimi,

d)

vaatleja nimi, sealhulgas kolmandate riikide nimi.

3.   Kõik asjaomased dokumendid, sealhulgas päevakorrad, protokollid ja osalejate kaastööd, avaldatakse kas otse eksperdirühmade registri kaudu või esitades registris lingi asjakohasele veebisaidile, kus nimetatud teave asub. Asjakohastele veebisaitidele pääsuks ei ole vaja ennast kasutajaks registreerida, samuti ei ole sellega seotud muid piiranguid. Eelkõige avaldatakse aegsasti enne koosolekut selle päevakord ja muud asjakohased taustteavet andvad dokumendid ning seejärel pärast koosolekut võimalikult kiiresti selle protokoll. Avaldamisel nähakse ette erandid ainult juhul, kui leitakse, et dokumendi avalikustamine kahjustaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (8) artiklis 4 kindlaksmääratud avaliku või erahuvi kaitset.

Artikkel 11

Koosolekutega seotud kulud

1.   Rühma tegevuses osalejatele ei maksta osutatud teenuste eest tasu.

2.   Komisjon hüvitab reisi- ja elamiskulud seoses rühma tegevuses osalemisega. Kulud hüvitatakse vastavalt komisjonis kehtivatele eeskirjadele ja nende summade piires, mis on komisjoni talitustele iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

Artikkel 12

Kohaldamine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse kuni Euroopa Tööjõuameti asutamiseni.

Strasbourg, 13. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  2017. aasta kõne olukorrast liidus on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/commission/state-union-2017_en.

(2)  COM (2018)131.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(4)  C(2016) 3301, artikli 13 lõige 1.

(5)   ELT L 304, 20.11. 2010, lk 47.

(6)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(7)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, 31.5.2001, lk 43).

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

15.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/24

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE VASTAVUSHINDAMISE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE KOKKULEPPEGA LOODUD KOMITEE OTSUS nr 2/2017,

22. detsember 2017,

millega muudetakse 2. peatükki „Isikukaitsevahendid“, 4. peatükki „Meditsiiniseadmed“, 5. peatükki „Gaasiseadmed ja -katlad“ ning 19. peatükki „Köisteed“ [2018/403]

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepet (edaspidi „kokkulepe“), eriti selle artikli 10 lõikeid 4 ja 5 ning artikli 18 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on vastu võtnud uue määruse, mis käsitleb isikukaitsevahendeid, (1) ning Šveits on muutnud oma õigus- ja haldusnorme, mida loetakse kokkuleppe artikli 1 lõike 2 alusel eespool nimetatud Euroopa Liidu õigusaktile vastavaks.

(2)

Nende muutuste arvesse võtmiseks tuleb 1. lisa 2. peatükki „Isikukaitsevahendid“ muuta.

(3)

Euroopa Liit on vastu võtnud uue määruse meditsiiniseadmete kohta, (2) mille IV peatükki kohaldatakse kohustuslikus korras alates 26. novembrist 2017, ning uue määruse meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta, (3) mille IV peatükki kohaldatakse kohustuslikus korras alates 26. novembrist 2017. Tootjatel on võimalus nimetatud määruseid vabatahtlikult kohaldada sellest kuupäevast alates. Šveits on muutnud oma õigusnorme, mida loetakse kokkuleppe artikli 1 lõike 2 alusel eespool nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide nendele sätetele vastavaks, mida kohaldatakse alates 26. novembrist 2017;

(4)

Nende muutuste arvesse võtmiseks tuleb 1. lisa 4. peatükki „Meditsiiniseadmed“ muuta.

(5)

Euroopa Liit on vastu võtnud uue määruse, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid, (4) ning Šveits on muutnud oma õigus- ja haldusnorme, mida loetakse kokkuleppe artikli 1 lõike 2 alusel eespool nimetatud Euroopa Liidu õigusaktile vastavaks.

(6)

Nende muutuste arvesse võtmiseks tuleb 1. lisa 5. peatükki „Gaasiseadmed ja -katlad“ muuta.

(7)

Euroopa Liit on vastu võtnud uue määruse, mis käsitleb köisteid, (5) ning Šveits on muutnud oma õigus- ja haldusnorme, mida loetakse kokkuleppe artikli 1 lõike 2 alusel eespool nimetatud Euroopa Liidu õigusaktile vastavaks.

(8)

Nende muutuste arvesse võtmiseks tuleb 1. lisa 19. peatükki „Köisteed“ muuta.

(9)

Kokkuleppe artikli 10 lõikes 5 on sätestatud, et komitee võib kokkuleppe ühe osalise ettepanekul muuta kokkuleppe lisasid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

 Kokkuleppe 1. lisa 2. peatükki „Isikukaitsevahendid“ muudetakse vastavalt käesoleva otsuse A liites sätestatule.

2.

 Kokkuleppe 1. lisa 4. peatükki „Meditsiiniseadmed“ muudetakse vastavalt käesoleva otsuse B liites sätestatule.

3.

 Kokkuleppe 1. lisa 5. peatükki „Gaasiseadmed ja -katlad“ muudetakse vastavalt käesoleva otsuse C liites sätestatule.

4.

 Kokkuleppe 1. lisa 19. peatükki „Köisteed“ muudetakse vastavalt käesoleva otsuse D liites sätestatule.

5.

 Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla komitee esindajad, kes on volitatud tegutsema kokkuleppe osaliste nimel. Käesolev otsus jõustub viimase allkirja andmise kuupäeval.

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Christophe PERRITAZ

Bern, 22. detsember 2017

Euroopa Liidu nimel

Ignacio IRUARRIZAGA

Brüssel, 21. detsember 2017

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 1).

A LIIDE

1. lisas „Tootmissektorid“ tuleb 2. peatükk „Isikukaitsevahendid“ kustutada ja asendada järgmise tekstiga, mis jõustub 21. aprillil 2018, kui määrust (EL) 2016/425 ja Šveitsi vastavat õigusakti hakatakse kohaldama, välja arvatud IV jaotis, mis jõustub käesoleva otsusega samal päeval:

„2. PEATÜKK

ISIKUKAITSEVAHENDID

I JAGU

Õigus- ja haldusnormid

Artikli 1 lõikega 2 reguleeritud õigusnormid

Euroopa Liit

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51).

Šveits

100.

12. juuni 2009. aasta föderaalseadus toodete ohutuse kohta (RO 2010 2573)

101.

19. mai 2010. aasta määrus toodete ohutuse kohta (RO 2010 2583), viimati muudetud 25. oktoobril 2017 (RO 2017 5865)

102.

25. oktoobri 2017. aasta määrus isikukaitsevahendite ohutuse kohta (RO 2017 5859)

103.

17. juuni 1996. aasta määrus Šveitsi akrediteerimissüsteemi ning katselaborite ja vastavushindamisasutuste määramise kohta (RO 1996 1904), viimati muudetud 25. novembril 2015 (RO 2016 261)

II JAGU

Vastavushindamisasutused

Käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komitee koostab vastavushindamisasutuste loetelu ja ajakohastab seda kokkuleppe artiklis 11 kirjeldatud korras.

III JAGU

Määrajaasutused

Käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komitee koostab nende määrajaasutuste loetelu, millest kokkuleppeosalised on teda teavitanud, ning ajakohastab seda.

IV JAGU

vastavushindamisasutuste määramisega seotud erieeskirjad

Vastavushindamisasutuste määramisel järgivad määrajaasutused kokkuleppe 2. lisas esitatud üldpõhimõtteid ja määruse (EL) 2016/425 V peatükis sätestatud hindamiskriteeriume.

V JAGU

Täiendavad sätted

1.   Ettevõtjad

1.1.   Ettevõtjate konkreetsed kohustused I jaos nimetatud õigusaktide alusel

I jaos nimetatud õigusaktide alusel peavad ELis või Šveitsis asuvad ettevõtjad täitma samaväärseid kohustusi.

Kohustuste tarbetu dubleerimise ärahoidmiseks:

a)

piisab määruse (EL) 2016/425 artikli 8 lõikes 6 ja artikli 10 lõikes 3 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuste täitmiseks sellest, kui märkida nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millel Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuva tootjaga ühendust saab võtta. Kui tootja ei asu Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil, piisab sellest, kui märkida nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millel Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuva importijaga ühendust saab võtta;

b)

piisab määruse (EL) 2016/425 artikli 8 lõikes 3 ja artikli 10 lõikes 8 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuste täitmiseks sellest, et Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv tootja säilitab tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast isikukaitsevahendi turule laskmist Euroopa Liidus või Šveitsis. Kui tootja ei asu Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil, piisab sellest, et Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv importija säilitab ELi vastavusdeklaratsiooni turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ning tagab, et tehnilise dokumentatsiooni saab teha nendele asutustele taotluse korral kättesaadavaks kümne aasta jooksul pärast isikukaitsevahendi turule laskmist Euroopa Liidus või Šveitsis;

c)

piisab määruse (EL) 2016/425 artikli 8 lõike 4 teises lõigus ja artikli 10 lõikes 6 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuste täitmiseks sellest, et selliseid kohustusi täidab Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv tootja, või kui tootja ei asu Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil, siis Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv importija.

1.2.   Volitatud esindaja

Määruse (EL) 2016/425 artikli 9 lõikes 2 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuse täitmisel tähendab volitatud esindaja Euroopa Liidus või Šveitsis asuvat füüsilist või juriidilist isikut, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel kooskõlas määruse (EL) 2016/425 artikli 9 lõikega 1 või vastavate Šveitsi sätetega.

1.3.   Koostöö turujärelevalveasutustega

Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi pädev turujärelevalveasutus võib põhjendatud taotluse korral paluda Euroopa Liidu ja Šveitsi asjaomastel ettevõtjatel esitada kogu teabe ja kõik dokumendid, mis on vajalikud, et tõendada isikukaitsevahendi vastavust I jaos nimetatud õigusaktidele.

See ametiasutus võib võtta ühendust teise kokkuleppeosalise territooriumil asuva ettevõtjaga otse või teise kokkuleppeosalise pädeva turujärelevalveasutuse abil. Ta võib paluda tootjatel, või kui see on asjakohane, siis volitatud esindajatel ja importijatel esitada dokumente kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadavas keeles. Ta võib nõuda, et ettevõtjad teeksid koostööd meetmete vallas, mida võetakse isikukaitsevahendi tekitatud riskide kõrvaldamiseks.

2.   Kogemuste vahetamine

Šveitsi riigiasutused võivad osaleda määruse (EL) 2016/425 artiklis 35 osutatud liikmesriikide riigiasutuste vahelises kogemuste vahetamises.

3.   Vastavushindamisasutuste koordineerimine

Šveitsi määratud vastavushindamisasutused võivad kas otse või määratud esindajate vahendusel osaleda määruse (EL) 2016/425 artikliga 36 ettenähtud koordineerimis- ja koostöömehhanismide töös.

4.   Turujärelevalveasutuste vastastikune abistamine

Vastavalt kokkuleppe artikli 9 lõikele 1 peavad kokkuleppeosalised tagama tõhusa koostöö ja teabevahetuse oma turujärelevalveasutuste vahel. Liikmesriikide ja Šveitsi turujärelevalveasutused teevad koostööd ja vahetavad teavet. Nad abistavad üksteist piisaval määral, edastades teavet või dokumente liikmesriigis või Šveitsis asuvate ettevõtjate kohta.

5.   Menetlus isikukaitsevahendi jaoks, millega kaasneb risk, mis ei piirdu üksnes riigi territooriumiga

Vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 12 lõikele 4, kui ühe liikmesriigi või Šveitsi turujärelevalveasutused on võtnud meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva peatüki kohaldamisalasse jääva isikukaitsevahendiga kaasneb risk käesoleva peatüki I jaos nimetatud õigusaktidega hõlmatud isikutele, ja kui nad on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende riigi territooriumiga, siis teavitavad nad Euroopa Komisjoni, teisi liikmesriike ja Šveitsi viivitamata:

—

hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad ettevõtjalt on nõudnud;

—

kui asjaomane ettevõtja ei võta piisavaid parandusmeetmeid, kõikidest asjakohastest ajutistest võetud meetmetest, et keelata või piirata isikukaitsevahendi kättesaadavaks tegemist selle siseriiklikul turul, et isikukaitsevahend sellelt turult kõrvaldada või tagasi nõuda.

See teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava isikukaitsevahendi kindlakstegemiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja sellega kaasneva riski olemust, võetud riiklike meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Eelkõige tuleb märkida, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmisest asjaolust:

—

isikukaitsevahend ei vasta nõuetele, mis on seotud I jaos nimetatud õigusaktides osutatud inimeste tervise või ohutusega või

—

puudused on seotud I jaos nimetatud õigusaktides osutatud harmoneeritud standarditega.

Šveits või liikmesriigid teavitavad viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi riigiasutusi võetud meetmetest ning muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase isikukaitsevahendi nõuetele mittevastavusega.

Liikmesriigid ja Šveits tagavad, et asjaomase isikukaitsevahendi suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, nagu isikukaitsevahendi kõrvaldamine nende koduturult.

6.   Kaitsemeetmete võtmise kord riiklikele meetmetele esitatavate vastuväidete korral

Kui Šveits või liikmesriik ei nõustu punktis 5 kirjeldatud riikliku meetmega, esitab ta oma vastuväited Euroopa Komisjonile kolme kuu jooksul pärast teabe saamist.

Kui punktis 5 sätestatud menetluse lõppedes esitab liikmesriik või Šveits liikmesriigi või Šveitsi võetud meetmele vastuväiteid, või kui komisjon arvab, et riiklik meede on I jaos osutatud asjakohaste õigusaktidega vastuolus, siis alustab Euroopa Komisjon viivitamata konsulteerimist liikmesriikide ja Šveitsiga ning asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjate kaudu Šveitsi ametiasutustega. Ta hindab riiklikku meedet, et määrata kindlaks, kas meede on põhjendatud või mitte.

Kui riiklik meede loetakse:

—

põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid ja Šveits vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava isikukaitsevahendi kõrvaldamine oma turult, ning teavitavad sellest komisjoni;

—

põhjendamatuks, siis peab asjaomane liikmesriik või Šveits selle meetme tühistama.

Kokkuleppeosaline võib anda vastavalt punktile 8 küsimuse lahendamise edasi käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komiteele.

7.   Nõuetele vastavad isikukaitsevahendid, millega siiski kaasneb risk

Kui liikmesriik või Šveits leiab, et ehkki isikukaitsevahend, mille ettevõtja on teinud ELi ja Šveitsi turul kättesaadavaks, on käesoleva peatüki I jaos nimetatud õigusaktidega vastavuses, kujutab see endast riski inimeste tervisele või ohutusele, võtab ta kõik asjakohased meetmed ning teavitab sellest viivitamata komisjoni, teisi liikmesriike ja Šveitsi. Teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase isikukaitsevahendi tuvastamiseks vajalikke andmeid ning teavet isikukaitsevahendite päritolu ja tarneahela, riski olemuse ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestuse kohta.

Komisjon alustab viivitamata konsulteerimist liikmesriikide, Šveitsi ja Šveitsi ametiasutuste kaudu asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riiklikku meedet, et määrata kindlaks, kas meede on põhjendatud või mitte ja teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Kokkuleppeosaline võib anda vastavalt punktile 8 küsimuse lahendamise edasi käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komiteele.

8.   Kaitseklausel kokkuleppeosaliste vaheliste lahkarvamuste korral

Kui kokkuleppeosalistel on lahkarvamusi punktides 6 ja 7 nimetatud meetmete osas, saadetakse küsimus edasi käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komiteele, kes teeb otsuse sobiva menetluse kohta ning võib sealhulgas otsustada korraldada ekspertuuringu.

Kui komitee peab meedet:

a)

põhjendatuks, siis võtavad kokkuleppeosalised vajalikud meetmed, et tagada isikukaitsevahendi kõrvaldamine oma turult;

b)

põhjendamatuks, siis peab liikmesriigi või Šveitsi riigiasutus meetme tühistama.“

B LIIDE

1. lisas „Tootmissektorid“ tuleb 4. peatükk „Meditsiiniseadmed“ kustutada ja asendada järgmisega:

„4. PEATÜKK

MEDITSIINISEADMED

I JAGU

Õigus- ja haldusnormid

Artikli 1 lõikega 2 reguleeritud õigusnormid

Euroopa Liit

1.

Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

2.

Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1; parandatud väljaannetes EÜT L 22, 29.1.1999, lk 75, ja EÜT L 6, 10.1.2002, lk 70), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

4.

Komisjoni 7. mai 2002. aasta otsus 2002/364/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite ühise tehnilise kirjelduse kohta (EÜT L 131, 16.5.2002, lk 17).

5.

Komisjoni 3. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/12/EÜ rinnaimplantaatide ümberliigitamise kohta meditsiiniseadmeid käsitleva direktiivi 93/42/EMÜ raames (ELT L 28, 4.2.2003, lk 43).

6.

Komisjoni 8. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 722/2012 nõukogu direktiivides 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ ettenähtud nõuetele esitatavate erinõuete kohta seoses aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete ja loomseid kudesid kasutades valmistatud meditsiiniseadmetega (ELT L 22, 9.8.2012, lk 3).

7.

Komisjoni 11. augusti 2005. aasta direktiiv 2005/50/EÜ puusa-, põlve- ja õlaliigese proteeside ümberliigitamise kohta meditsiiniseadmeid käsitleva nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ raames (ELT L 210, 12.8.2005, lk 41).

8.

Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 teatavate selliste 3 kategooria materjalist saadud vahesaaduste importimise ja transiidi suhtes, mis on ette nähtud tehniliseks kasutamiseks meditsiiniseadmetes, in vitro diagnostikas ja laboratoorsetes reaktiivides, ning muudetakse kõnealust määrust (ELT L 379, 28.12.2006, lk 98).

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/47/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/385/EMÜ aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta ja nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta ning direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (ELT L 247, 21.9.2007, lk 21).

10.

Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus 2011/869/EL, millega muudetakse otsust 2002/364/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite ühise tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 341, 22.12.2011, lk 63).

11.

Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/100/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (ELT L 341, 22.12.2011, lk 50).

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

13.

Komisjoni 19. aprilli 2010. aasta otsus 2010/227/EL Euroopa meditsiiniseadmete andmepanga (Eudamed) kohta (ELT L 102, 23.4.2010, lk 45).

14.

Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 207/2012 meditsiiniseadmete elektrooniliste kasutusjuhendite kohta (ELT L 72, 10.3.2012, lk 28).

15.

Komisjoni 24. septembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 920/2013, milles käsitletakse teavitatud asutuste määramist ja järelevalvet kooskõlas nõukogu direktiiviga 90/385/EMÜ aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete kohta ja nõukogu direktiiviga 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (ELT L 253, 25.9.2013, lk 8).

16.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määruse (EL) 2017/745, (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ) IV peatükk ja VII lisa (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

17.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määruse (EL) 2017/746 (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL) IV peatükk ja VII lisa (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

Šveits

100.

15. detsembri 2000. aasta föderaalseadus ravimite ja meditsiiniseadmete kohta (RO 2001 2790), viimati muudetud 1. jaanuaril 2014 (RO 2013 4137)

101.

24. juuni 1902. aasta föderaalseadus nõrk- ja tugevvoolupaigaldiste kohta (RO 19 252 ja RS 4 798), viimati muudetud 20. märtsil 2008 (RO 2008 3437)

102.

9. juuni 1977. aasta föderaalseadus metroloogia kohta (RO 1977 2394), viimati muudetud 17. juunil 2011 (RO 2012 6235)

103.

22. märtsi 1991. aasta föderaalseadus kiirguskaitse kohta (RO 1994 1933), viimati muudetud 10. detsembril 2004 (RO 2004 5391)

104.

17. oktoobri 2001. aasta määrus meditsiiniseadmete kohta (RO 2001 3487), viimati muudetud 25. oktoobril 2017 (RO 2017 5935)

105.

18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (RO 2007 1847), viimati muudetud 4. septembril 2013 (RO 2013 3041)

106.

17. juuni 1996. aasta määrus Šveitsi akrediteerimissüsteemi ning katselaborite ja vastavushindamisasutuste määramise kohta (RO 1996 1904), viimati muudetud 25. novembril 2015 (RO 2016 261)

107.

19. juuni 1992. aasta föderaalseadus andmekaitse kohta (RO 1992 1945), viimati muudetud 30. septembril 2011 (RO 2013 3215)

II JAGU

Vastavushindamisasutused

Käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komitee koostab vastavushindamisasutuste loetelu ja ajakohastab seda kokkuleppe artiklis 11 kirjeldatud korras.

III JAGU

Määrajaasutused

Käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komitee koostab nende määrajaasutuste loetelu, millest kokkuleppeosalised on teda teavitanud, ning ajakohastab seda.

IV JAGU

Vastavushindamisasutuste määramisega seotud erieeskirjad

Vastavushindamisasutuste määramisel käesoleva peatüki alusel järgivad määrajaasutused

—

kokkuleppe 2. lisas esitatud üldpõhimõtteid,

—

nagu need on sätestatud määruses (EL) nr 920/2013, direktiivi 93/42/EMÜ XI lisas, direktiivi 90/385/EMÜ 8. lisas ja direktiivi 98/79/EÜ IX lisas sätestatud hindamiskriteeriume ning

—

määruse (EL) 2017/745 ja määruse (EL) 2017/746 IV peatükis ja VII lisas sätestatud hindamiskriteeriume.

Kokkuleppeosalised teevad teatavaks hindajad, kes kuuluvad määruse 920/2013, määruse (EL) 2017/745 artikli 40 ja määruse (EL) 2017/746 artikli 36 alusel loodud loetellu. Kokkuleppeosaliste määrajaasutused teevad teavitatud asutuste hindamisel koostööd kooskõlas määruse (EL) 2017/745 artikliga 39 ja määruse (EL) 2017/746 artikliga 35. Nad osalevad vastastikustes hindamistes vastavalt määruse (EL) 2017/745 artiklile 48 ja määruse (EL) 2017/746 artiklile 44.

V JAGU

Täiendavad sätted

1.   Seadmete turuleviimise eest vastutavate isikute registreerimine

Iga tootja või tema volitatud esindaja, kes viib ühe kokkuleppeosalise turule direktiivi 93/42/EMÜ artiklis 14 või direktiivi 98/79/EÜ artiklis 10 nimetatud meditsiiniseadmed, teatab kõnealustes artiklites osutatud üksikasjadest selle kokkuleppeosalise pädevatele asutustele, kus on tema registreeritud tegevuskoht. Kokkuleppeosalised tunnustavad vastastikku sellist registreerimist. Tootja ei ole kohustatud määrama volitatud esindajat või isikut, kes vastutab seadmete turuleviimise eest teise kokkuleppeosalise territooriumil.

2.   Meditsiiniseadmete märgistamine

Mõlema kokkuleppeosalise tootjad kannavad kooskõlas direktiivi 93/42/EMÜ I lisa punkti 13.3 alapunktiga a meditsiiniseadmete märgisele ja kooskõlas direktiivi 98/79/EÜ I lisa punkti 8.4 alapunktiga a meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite märgistusele oma nime või ärinime ja aadressi. Nad ei ole kohustatud kandma märgis(tus)ele, välispakendile või kasutusjuhendisse seadme turuleviimise eest vastutava sellise isiku, esindaja ega importija nime ega aadressi, kes asub teise kokkuleppeosalise territooriumil.

Kolmandatest riikidest imporditud seadmete puhul, mida on kavas turustada liidus või Šveitsis, kantakse märgis(tus)ele, välispakendile või kasutusjuhendisse tootja liidus või Šveitsis asuva volitatud esindaja nimi ja aadress.

3.   Teabevahetus ja koostöö

Vastavalt kokkuleppe artiklile 9

—

vahetavad kokkuleppeosalised eelkõige direktiivi 90/385/EMÜ artiklis 8, direktiivi 93/42/EMÜ artiklis 10, direktiivi 98/79/EÜ artiklis 11 ja määruse (EL) nr 920/2013 artiklis 3 osutatud teavet;

—

kokkuleppeosalised teevad koostööd eelkõige vastavalt määruse (EL) 2017/745 artiklitele 102 ja 103 ning määruse (EL) 2017/746 artiklitele 97 ja 98.

—

Šveits võib esitada komisjonile taotluse eksperdilaborite määramiseks kooskõlas määruse (EL) 2017/745 artikliga 106 või referentlaborite määramiseks kooskõlas määruse (EL) 2017/746 artikliga 100.

4.   Euroopa andmebaasid

Šveitsi pädevatel asutustel on juurdepääs Euroopa andmebaasidele, mis on loodud direktiivi 98/79/EÜ artikli 12, direktiivi 93/42/EMÜ artikli 14a, määruse (EL) nr 920/2013 artikli 3, määruse (EL) 2017/745 artikli 33 ja määruse (EL) 2017/746 artikli 30 alusel. Need asutused edastavad komisjonile ja/või andmebaaside haldajale kõnealuste artiklite kohased andmed Šveitsi kohta, et lisada need Euroopa andmebaasidesse.

5.   Üleminekusätted

Erandina I jaotise õigusaktidest võivad mõlemad kokkuleppeosalised viia teineteise turule seadmeid, mis vastavad määruse (EL) 2017/745 ja määruse (EL) 2017/746 tingimustele.

Erandina I jaotise õigusaktidest võivad teavitatud asutused, mis on määratud ja mida on teavitatud kooskõlas määrusega (EL) 2017/745 ja määrusega (EL) 2017/746, korraldada nimetatud määrustes sätestatud hindamisprotsesse ning anda välja sertifikaate kooskõlas nimetatud määrustega. Kokkuleppeosalised tunnustavad selliseid sertifikaate.“

C LIIDE

1. lisas „Tootmissektorid“ tuleb 5. peatükk „Gaasiseadmed ja -katlad“ kustutada ja asendada järgmise tekstiga, mis jõustub 21. aprillil 2018, kui määrust (EL) 2016/426 ja Šveitsi vastavat õigusakti hakatakse kohaldama, välja arvatud IV jaotis, mis jõustub käesoleva otsusega samal päeval:

„5. PEATÜKK

GAASISEADMED JA -KATLAD

I JAGU

Õigus- ja haldusnormid

Artikli 1 lõikega 1 reguleeritud õigusnormid

Euroopa Liit

1.

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17) ja selle hilisemad muudatused.

Šveits

100.

16. detsembri 1985. aasta määrus õhusaaste kontrolli kohta (lisad 3 ja 4) (RS 814.318.142.1) ja selle hilisemad muudatused.

Artikli 1 lõikega 2 reguleeritud õigusnormid

Euroopa Liit

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99).

Šveits

100.

12. juuni 2009. aasta föderaalseadus toodete ohutuse kohta (RO 2010 2573)

101.

19. mai 2010. aasta määrus toodete ohutuse kohta (RO 2010 2583), viimati muudetud 25. oktoobril 2017 (RO 2017 5865)

102.

25. oktoobri 2017. aasta määrus gaasiseadmete kohta (RO 2017 5865)

103.

17. juuni 1996. aasta määrus Šveitsi akrediteerimissüsteemi ning katselaborite ja vastavushindamisasutuste määramise kohta (RO 1996 1904), viimati muudetud 25. novembril 2015 (RO 2016 261)

II JAGU

Vastavushindamisasutused

Käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komitee koostab vastavushindamisasutuste loetelu ja ajakohastab seda kokkuleppe artiklis 11 kirjeldatud korras.

III JAGU

Määrajaasutused

Käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komitee koostab nende määrajaasutuste loetelu, millest kokkuleppeosalised on teda teavitanud, ning ajakohastab seda.

IV JAGU

vastavushindamisasutuste määramisega seotud erieeskirjad

Vastavushindamisasutuste määramisel järgivad määrajaasutused kokkuleppe 2. lisas esitatud üldpõhimõtteid ja määruse (EL) 2016/426 IV peatükis sätestatud hindamiskriteeriume.

V JAGU

Täiendavad sätted

1.   Ettevõtjad

1.1.   Ettevõtjate konkreetsed kohustused I jaos nimetatud õigusaktide alusel

I jaos nimetatud õigusaktide alusel peavad ELis või Šveitsis asuvad ettevõtjad täitma samaväärseid kohustusi.

Kohustuste tarbetu dubleerimise ärahoidmiseks:

a)

piisab määruse (EL) 2016/426 artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 3 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuste täitmiseks sellest, kui märkida nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millel Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuva tootjaga ühendust saab võtta. Kui tootja ei asu Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil, piisab sellest, kui märkida nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millel Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuva importijaga ühendust saab võtta;

b)

piisab määruse (EL) 2016/426 artikli 7 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 8 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuste täitmiseks sellest, et Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv tootja säilitab tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni või, kui see on asjakohane, siis vastavustõendi kümne aasta jooksul pärast seadme või abiseadme turule laskmist Euroopa Liidus või Šveitsis. Kui tootja ei asu Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil, piisab sellest, et Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv importija säilitab ELi vastavusdeklaratsiooni, või kui see on asjakohane, siis vastavustõendi koopia turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana, ning tagab, et tehnilise dokumentatsiooni saab teha nendele asutustele taotluse korral kättesaadavaks kümne aasta jooksul pärast seadme või abiseadme turule laskmist Euroopa Liidus või Šveitsis;

c)

piisab määruse (EL) 2016/426 artikli 7 lõike 4 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 6 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuste täitmiseks sellest, et selliseid kohustusi täidab Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv tootja, või kui tootja ei asu Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil, siis Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv importija.

1.2.   Volitatud esindaja

Määruse (EL) 2016/426 artikli 8 lõikes 2 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuse täitmisel tähendab volitatud esindaja Euroopa Liidus või Šveitsis asuvat füüsilist või juriidilist isikut, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel kooskõlas määruse (EL) 2016/426 artikli 8 lõikega 1 või vastavate Šveitsi sätetega.

1.3.   Koostöö turujärelevalveasutustega

Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi pädev turujärelevalveasutus võib põhjendatud taotluse korral lasta Euroopa Liidu ja Šveitsi asjaomastel ettevõtjatel esitada kogu teabe ja kõik dokumendid, mis on vajalikud, et tõendada seadme või abiseadme vastavust I jaos nimetatud õigusaktidele.

See ametiasutus võib võtta ühendust teise kokkuleppeosalise territooriumil asuva ettevõtjaga otse või teise kokkuleppeosalise pädeva turujärelevalveasutuse abil. Ta võib paluda tootjatel, või kui see on asjakohane, siis volitatud esindajatel ja importijatel esitada dokumente kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadavas keeles. Ta võib nõuda, et ettevõtjad teeksid koostööd meetmete vallas, mida võetakse seadme või abiseadme tekitatud riskide kõrvaldamiseks.

2.   Kogemuste vahetamine

Šveitsi riigiasutused võivad osaleda määruse (EL) 2016/426 artiklis 34 osutatud liikmesriikide riigiasutuste vahelises kogemuste vahetamises.

3.   Vastavushindamisasutuste koordineerimine

Šveitsi määratud vastavushindamisasutused võivad kas otse või määratud esindajate vahendusel osaleda määruse (EL) 2016/426 artikliga 35 ettenähtud koordineerimis- ja koostöömehhanismide töös.

4.   Turujärelevalveasutuste vastastikune abistamine

Vastavalt kokkuleppe artikli 9 lõikele 1 peavad kokkuleppeosalised tagama tõhusa koostöö ja teabevahetuse oma turujärelevalveasutuste vahel. Liikmesriikide ja Šveitsi turujärelevalveasutused teevad koostööd ja vahetavad teavet. Nad abistavad üksteist piisaval määral, edastades teavet või dokumente liikmesriigis või Šveitsis asuvate ettevõtjate kohta.

5.   Menetlus seadmete või abiseadmete jaoks, millega kaasneb risk, mis ei piirdu üksnes riigi territooriumiga

Vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 12 lõikele 4, kui ühe liikmesriigi või Šveitsi turujärelevalveasutused on võtnud meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva peatüki kohaldamisalasse jääva seadme või abiseadmega kaasneb risk inimeste või koduloomade tervisele või ohutusele või käesoleva peatüki I jaos nimetatud õigusaktides osutatud vara ohutusele, ja kui nad on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende riigi territooriumiga, siis teavitavad nad Euroopa Komisjoni, teisi liikmesriike ja Šveitsi viivitamata:

—

hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad ettevõtjalt on nõudnud;

—

kui asjaomane ettevõtja ei võta piisavaid parandusmeetmeid, kõikidest asjakohastest ajutistest võetud meetmetest, et keelata või piirata seadmete või abiseadmete kättesaadavaks tegemist selle siseriiklikul turul, et seade või abiseade sellelt turult kõrvaldada või tagasi nõuda.

See teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava seadme või abiseadme kindlakstegemiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja sellega kaasneva riski olemust, võetud riiklike meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Eelkõige tuleb märkida, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmisest asjaolust:

—

seade või abiseade ei vasta nõuetele, mis on seotud inimeste või koduloomade tervise või ohutusega või I jaos nimetatud õigusaktides osutatud vara ohutusega, või

—

puudused on seotud I jaos nimetatud õigusaktides osutatud harmoneeritud standarditega.

Šveits või liikmesriigid teavitavad viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi riigiasutusi võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase seadme või abiseadme nõuetele mittevastavusega.

Liikmesriigid ja Šveits tagavad, et asjaomase seadme või abiseadme suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, nagu seadme või abiseadme kõrvaldamine nende koduturult.

6.   Kaitsemeetmete võtmise kord riiklikele meetmetele esitatavate vastuväidete korral

Kui Šveits või liikmesriik ei nõustu punktis 5 kirjeldatud riikliku meetmega, esitab ta oma vastuväited Euroopa Komisjonile kolme kuu jooksul pärast teabe saamist.

Kui punktis 5 sätestatud menetluse lõppedes esitab liikmesriik või Šveits liikmesriigi või Šveitsi võetud meetmele vastuväiteid, või kui komisjon arvab, et riiklik meede on I jaos osutatud asjakohaste õigusaktidega vastuolus, siis alustab Euroopa Komisjon viivitamata konsulteerimist liikmesriikide ja Šveitsiga ning asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjate kaudu Šveitsi ametiasutustega. Ta hindab riiklikku meedet, et määrata kindlaks, kas meede on põhjendatud või mitte.

Kui seadme või abiseadmega seotud riiklik meede loetakse:

—

põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid ja Šveits vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava seadme või abiseadme kõrvaldamine oma turult, ning teavitavad sellest komisjoni;

—

põhjendamatuks, siis peab asjaomane liikmesriik või Šveits selle meetme tühistama.

Kokkuleppeosaline võib anda vastavalt punktile 8 küsimuse lahendamise edasi käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komiteele.

7.   Nõuetele vastavad seadmed ja abiseadmed, millega siiski kaasneb risk

Kui liikmesriik või Šveits leiab, et ehkki seade või abiseade, mille ettevõtja on teinud ELi ja Šveitsi turul kättesaadavaks, on käesoleva peatüki I jaos nimetatud õigusaktidega vastavuses, kujutab see endast riski inimeste või koduloomade tervisele või ohutusele või vara ohutusele, võtab ta kõik asjakohased meetmed ning teavitab sellest viivitamata komisjoni, teisi liikmesriike ja Šveitsi. See teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase seadme või abiseadme tuvastamiseks vajalikke andmeid ning teavet seadme või abiseadme päritolu ja tarneahela, riski olemuse ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestuse kohta.

Komisjon alustab viivitamata konsulteerimist liikmesriikide, Šveitsi ja Šveitsi ametiasutuste kaudu asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riiklikku meedet, et määrata kindlaks, kas meede on põhjendatud või mitte ja teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Kokkuleppeosaline võib anda vastavalt punktile 8 küsimuse lahendamise edasi käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komiteele.

8.   Kaitseklausel kokkuleppeosaliste vaheliste lahkarvamuste korral

Kui kokkuleppeosalistel on lahkarvamusi punktides 6 ja 7 nimetatud meetmete osas, saadetakse küsimus edasi käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komiteele, kes teeb otsuse sobiva menetluse kohta ning võib sealhulgas otsustada korraldada ekspertuuringu.

Kui komitee peab meedet:

a)

põhjendatuks, siis võtavad kokkuleppeosalised vajalikud meetmed, et tagada seadme või abiseadme kõrvaldamine oma turult;

b)

põhjendamatuks, siis peab liikmesriigi või Šveitsi riigiasutus meetme tühistama.

9.   Teabevahetus

Kooskõlas kokkuleppe artikliga 12 vahetavad kokkuleppeosalised määruse (EL) 2016/426 II lisas osutatud teavet gaasiliikide ja nende territooriumil kasutatavate küttegaaside toiterõhkude kohta. Šveits teavitab asjaomastest muudatustest kuue kuu jooksul pärast kavandatavate muudatuste väljakuulutamist. Euroopa Liit teavitab asjaomastest muudatustest kuue kuu jooksul pärast teavituse saamist liikmesriigilt.“

D LIIDE

1. lisas „Tootmissektorid“ tuleb 19. peatükk „Köisteed“ kustutada ja asendada järgmise tekstiga, mis jõustub 21. aprillil 2018, kui määrust (EL) 2016/424 ja Šveitsi vastavat õigusakti hakatakse kohaldama, välja arvatud IV jaotis, mis jõustub käesoleva otsusega samal päeval.

„19. PEATÜKK

KÖISTEED

I JAGU

Õigus- ja haldusnormid

Artikli 1 lõikega 2 reguleeritud õigusnormid

Euroopa Liit

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 1).

Šveits

100.

23. juuni 2006. aasta föderaalseadus reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (RO 2006 5753), viimati muudetud 20. märtsil 2009 (RO 2009 5597)

101.

21. detsembri 2006. aasta määrus reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (RO 2007 39), viimati muudetud 11. oktoobril 2017 (RO 2017 5831)

102.

17. juuni 1996. aasta määrus Šveitsi akrediteerimissüsteemi ning katselaborite ja vastavushindamisasutuste määramise kohta (RO 1996 1904), viimati muudetud 25. novembril 2015 (RO 2016 261)

II JAGU

Vastavushindamisasutused

Käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komitee koostab vastavushindamisasutuste loetelu ja ajakohastab seda kokkuleppe artiklis 11 kirjeldatud korras.

III JAGU

Määrajaasutused

Käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komitee koostab nende määrajaasutuste loetelu, millest kokkuleppeosalised on teda teavitanud, ning ajakohastab seda.

IV JAGU

Vastavushindamisasutuste määramisega seotud erieeskirjad

Vastavushindamisasutuste määramisel järgivad määrajaasutused kokkuleppe 2. lisas esitatud üldpõhimõtteid ja määruse (EL) 2016/424 IV peatükis sätestatud hindamiskriteeriume.

V JAGU

Täiendavad sätted

1.   Ettevõtjad

1.1.   Ettevõtjate konkreetsed kohustused I jaos nimetatud õigusaktide alusel

I jaos nimetatud õigusaktide alusel peavad ELis või Šveitsis asuvad ettevõtjad täitma samaväärseid kohustusi.

Kohustuste tarbetu dubleerimise ärahoidmiseks:

a)

piisab määruse (EL) 2016/424 artikli 11 lõikes 6 ja artikli 13 lõikes 3 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuste täitmiseks sellest, kui märkida nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millel Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuva tootjaga ühendust saab võtta. Kui tootja ei asu Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil, piisab sellest, kui märkida nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millel Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuva importijaga ühendust saab võtta;

b)

piisab määruse (EL) 2016/424 artikli 11 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 8 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuste täitmiseks sellest, et Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv tootja säilitab tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist Euroopa Liidus või Šveitsis. Kui tootja ei asu Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil, piisab sellest, et Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv importija säilitab ELi vastavusdeklaratsiooni koopia turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana, ning tagab, et tehnilise dokumentatsiooni saab teha nendele asutustele taotluse korral kättesaadavaks 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist Euroopa Liidus või Šveitsis;

c)

piisab määruse (EL) 2016/424 artikli 11 lõike 4 teises lõigus ja artikli 13 lõikes 6 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuste täitmiseks sellest, et selliseid kohustusi täidab Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv tootja, või kui tootja ei asu Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil, siis Euroopa Liidu või Šveitsi territooriumil asuv importija.

1.2.   Volitatud esindaja

Määruse (EL) 2016/424 artikli 12 lõikes 2 ning vastavates Šveitsi sätetes nimetatud kohustuse täitmisel tähendab volitatud esindaja Euroopa Liidus või Šveitsis asuvat füüsilist või juriidilist isikut, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel kooskõlas määruse (EL) 2016/424 artikli 12 lõikega 1 või vastavate Šveitsi sätetega.

1.3.   Koostöö turujärelevalveasutustega

Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi pädev turujärelevalveasutus võib põhjendatud taotluse korral lasta Euroopa Liidu ja Šveitsi asjaomastel ettevõtjatel esitada kogu teabe ja kõik dokumendid, mis on vajalikud, et tõendada alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust I jaos nimetatud õigusaktidele.

See ametiasutus võib võtta ühendust teise kokkuleppeosalise territooriumil asuva ettevõtjaga otse või teise kokkuleppeosalise pädeva turujärelevalveasutuse abil. Ta võib paluda tootjatel, või kui see on asjakohane, siis volitatud esindajatel ja importijatel esitada dokumente kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadavas keeles. Ta võib nõuda, et ettevõtjad teeksid koostööd meetmete vallas, mida võetakse alamsüsteemi või ohutusseadise tekitatud riskide kõrvaldamiseks.

2.   Kogemuste vahetamine

Šveitsi riigiasutused võivad osaleda määruse (EL) 2016/424 artiklis 37 osutatud liikmesriikide riigiasutuste vahelises kogemuste vahetamises.

3.   Vastavushindamisasutuste koordineerimine

Šveitsi määratud vastavushindamisasutused võivad kas otse või määratud esindajate vahendusel osaleda määruse (EL) 2016/424 artikliga 38 ettenähtud koordineerimis- ja koostöömehhanismide töös.

4.   Turujärelevalveasutuste vastastikune abistamine

Vastavalt kokkuleppe artikli 9 lõikele 1 peavad kokkuleppeosalised tagama tõhusa koostöö ja teabevahetuse oma turujärelevalveasutuste vahel. Liikmesriikide ja Šveitsi turujärelevalveasutused teevad koostööd ja vahetavad teavet. Nad abistavad üksteist piisaval määral, edastades teavet või dokumente liikmesriigis või Šveitsis asuvate ettevõtjate kohta.

5.   Menetlus alamsüsteemi või ohutusseadise jaoks, millega kaasneb risk, mis ei piirdu üksnes riigi territooriumiga

Vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 12 lõikele 4, kui ühe liikmesriigi või Šveitsi turujärelevalveasutused on võtnud meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva peatüki kohaldamisalasse jääva alamsüsteemi või ohutusseadisega kaasneb risk inimeste tervisele või ohutusele või käesoleva peatüki I jaos nimetatud õigusaktidega hõlmatud vara ohutusele, ja kui nad on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende riigi territooriumiga, siis teavitavad nad Euroopa Komisjoni, teisi liikmesriike ja Šveitsi viivitamata:

—

hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad ettevõtjalt on nõudnud;

—

kui asjaomane ettevõtja ei võta piisavaid parandusmeetmeid, kõikidest asjakohastest ajutistest võetud meetmetest, et keelata või piirata alamsüsteemi või ohutusseadise kättesaadavaks tegemist selle siseriiklikul turul, alamsüsteem või ohutusseadis sellelt turult kõrvaldada või tagasi nõuda.

See teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava alamsüsteemi või ohutusseadise kindlakstegemiseks vajalikku teavet, alamsüsteemi või ohutusseadise päritolu, väidetava nõuetele mittevastavuse ja sellega kaasneva riski olemust, võetud riiklike meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Eelkõige tuleb märkida, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmisest asjaolust:

—

alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta nõuetele, mis on seotud inimeste tervise või ohutusega või I jaos nimetatud õigusaktides osutatud vara ohutusega, või

—

puudused on seotud I jaos nimetatud õigusaktides osutatud harmoneeritud standarditega.

Šveits või liikmesriigid teavitavad viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi riigiasutusi võetud meetmetest ning muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase alamsüsteemi või ohutusseadise nõuetele mittevastavusega.

Liikmesriigid ja Šveits tagavad, et asjaomase alamsüsteemi või ohutusseadise suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, nagu alamsüsteemi või ohutusseadise kõrvaldamine nende koduturult.

6.   Kaitsemeetmete võtmise kord riiklikele meetmetele esitatavate vastuväidete korral

Kui Šveits või liikmesriik ei nõustu punktis 5 kirjeldatud riikliku meetmega, esitab ta oma vastuväited Euroopa Komisjonile kolme kuu jooksul pärast teabe saamist.

Kui punktis 5 sätestatud menetluse lõppedes esitab liikmesriik või Šveits liikmesriigi või Šveitsi võetud meetmele vastuväiteid, või kui komisjon arvab, et riiklik meede on I jaos osutatud asjakohaste õigusaktidega vastuolus, siis alustab Euroopa Komisjon viivitamata konsulteerimist liikmesriikide ja Šveitsiga ning asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjate kaudu Šveitsi ametiasutustega. Ta hindab riiklikku meedet, et määrata kindlaks, kas meede on põhjendatud või mitte.

Kui alamsüsteemi või ohutusseadisega seotud riiklik meede loetakse:

—

põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid ja Šveits vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava alamsüsteemi või ohutusseadise kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni;

—

põhjendamatuks, siis peab asjaomane liikmesriik või Šveits selle meetme tühistama.

Kokkuleppeosaline võib anda vastavalt punktile 8 küsimuse lahendamise edasi käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komiteele.

7.   Nõuetele vastavad alamsüsteemid või ohutusseadised, millega siiski kaasneb risk

Kui liikmesriik või Šveits leiab, et ehkki alamsüsteem või ohutusseadis, mille ettevõtja on teinud ELi ja Šveitsi turul kättesaadavaks, on käesoleva peatüki I jaos nimetatud õigusaktidega vastavuses, kujutab see endast riski inimeste tervisele või ohutusele või vara ohutusele, võtab ta kõik asjakohased meetmed ning teavitab sellest viivitamata komisjoni, teisi liikmesriike ja Šveitsi. Kõnealune teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomaste alamsüsteemide või ohutusseadiste tuvastamiseks vajalikke andmeid ning teavet nende päritolu ja tarnahela riski olemuse ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestuse kohta.

Komisjon alustab viivitamata konsulteerimist liikmesriikide, Šveitsi ja Šveitsi ametiasutuste kaudu asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riiklikku meedet, et määrata kindlaks, kas meede on põhjendatud või mitte ja teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Kokkuleppeosaline võib anda vastavalt punktile 8 küsimuse lahendamise edasi käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komiteele.

8.   Kaitseklausel kokkuleppeosaliste vaheliste lahkarvamuste korral

Kui kokkuleppeosalistel on lahkarvamusi punktides 6 ja 7 nimetatud meetmete osas, saadetakse küsimus edasi käesoleva kokkuleppe artikli 10 alusel loodud komiteele, kes teeb otsuse sobiva menetluse kohta ning võib sealhulgas otsustada korraldada ekspertuuringu.

Kui komitee peab meedet:

a)

põhjendatuks, siis võtavad kokkuleppeosalised vajalikud meetmed, et tagada alamsüsteemi või ohutusseadise kõrvaldamine oma turult;

b)

põhjendamatuks, siis peab liikmesriigi või Šveitsi riigiasutus meetme tühistama.“