6. Millest koosneb harilik murd? Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast. Nimetaja näitab, mitmeks osaks on tervik jagatud, lugeja aga mitu osa tervest on võetud. Murrujoon on sisuliselt jagamistehe. Murru lugeja Murru nimetaja Murrujoon
7. Segaarvu teisendamine liigmurruks Korrutame murdosa nimetaja täisosaga ja liidame murdosa lugeja. Saame liigmurru lugeja. Nimetaja jääb endiseks. Nimetaja jääb endiseks korrutame liidame
9. Hariliku murru taandamine ja laiendamine Murru lugejat ja nimetajat võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Murru taandamisel või laiendamisel murru väärtus ei muutu.
10. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga.
11. Murru taandamine Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga.
12. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada ühe ja sama, nullist erineva arvuga.
13. Murru laiendamine Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada ühe ja sama, nullist erineva arvuga.
14. Ühenimeliste murdude liitmine Üks tervik on jagatud viieks viiendikuks. Nimetaja on antud juhul 5. Liitmise korral liidame kokku lugejas olevad arvud.
21. Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse esimese murru lugejast teise murru lugeja. Nimetaja jääb samaks.
22. Erinimeliste murdude liitmine Erinimeliste murdude liitmisel laiendatakse ühte murdu nii, et saadakse sama nimetaja, mis on teisel murrul. Seda nimetajat nimetatakse ühiseks nimetajaks. Edasi liidetakse nagu samanimelisi murde.
25. Erinimeliste murdude lahutamine Laiendatakse ühte murdu nii, et mõlemad murrud oleksid ühenimelised. Edasi toimitakse nii, nagu ühenimeliste murdude lahutamisel.
27. Harilike murdude korrutamine Harilike murdude korrutamisel korrutatakse murdude lugejad omavahel ja nimetajad omavahel, Võimaluse korral tuleb lõpptulemust taandada või teisendada segaarvuks.
30. Hariliku murru korrutamine täisarvuga Hariliku murru korrutamisel täisarvuga, tuleb arvestada, et iga täisarvu nimetaja on 1 ja täisarv tuleb pikal murrujoonel kirjutada lugejasse. Liigmurrukujuline vastus tuleb teisendada segaarvus.
31. Hariliku murru korrutamine segaarvuga Hariliku murru korrutamisel segaarvuga tuleb segaarv muuta liigmurruks. Edasi toimi eelmiste näidete järgi.
32. Segaarvu korrutamine täisarvuga Segaarvu korrutamisel täisarvuga võime segaarvu lahti kirjutada täisosa ja murdosa summana ning paigutada selle sulgudesse. Avame sulud ja leiame korrutise summa.
36. Segaarvu jagamine lihtmurruga Segaarvu jagamisel tuleb segaartv teisendada liigmurruks. Järgnevalt toimi eespool toodud näidete kohaselt.
37. Segaarvu jagamine täisarvuga Võid toimida ka nii – Kirjuta segaarv sulgudesse täisosa ja liidetava summana. Jaga mõlemad liidetavad täisarvukujulise jagajaga läbi ja summeeri jagatavad.
38. Hariliku murru astendamine Hariliku murru astendamisel tuleb astendada eraldi nii lugeja kui ka nimetaja.
39. Hariliku murru juurimine Hariliku murru juurimisel tuleb nii lugeja kui ka nimetaja eraldi juurida.
40. Murrud ja negatiivne astendaja Negatiivse astmenäitaja kporral tuleb astendada murru pöördväärtus.
41. Negatiivne murd Murd on negatiivne siis kui tema lugeja või nimetaja on negatiivne arv.
42. Millal on murdarv positiivne? Harilik murd on positiivne siis kui tema lugeja ja nimetaja on mõlemad kas positiivsed või negatiivsed arvud.
43. Tehted harilike- ja kümnendmurdudega Harilike ja kümnendmurdude koosesinemisel ühes ülesandes tuleb muuta kas harilik murd kümnendmurruks või vastupidi.
![Tänan tähelepanu eest! [email_address] © anmet.rtg 2006](https://image.slidesharecdn.com/harilikudmurrud-110823073131-phpapp02/85/Harilikud-murrud-44-320.jpg)