SlideShare a Scribd company logo
Jõgi Svea Tarkin Hanna Aksalu 6.a klass
Sisukord Mis on jõgi? Jõe teekond Jõe elustik Eesti ja maailma jõed Maailma reostatuim jõgi Kokkuvõte
Mis on jõgi? Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all.
Jõe teekond
Jõe teekond
Jõe elustik Taimed Jões ei ole palju taimi, sest paljud taimed ei ole kohastunud vooluveekogu tingi-mustega. Jões kasvavad taimed on näiteks kõõlusleht, varsakabi ja särjesilm. Pildil näete kõõluslehte.
Jõe elustik Selgrootud ja kalad Nagu ka taimed, peavad ka loomad olema kohastunud eluks voola-vas vees. Mõnel neist on limane jalg, mõnel voolujooneline keha. Jõe kalad on näiteks jõeforell, lepamaim ja luts. Jõe selgrootud on näiteks ühepäevaku vastne, kirpvähk ja puruvana vastne. Pildil näete kirpvähki.
Jõe elustik Imetajad ja linnud Jões tegutseb mitmeid imetajaid. Jõe imetajatest on meile tuntumad saarmas, kobras ja mink. Viimase paarikümne aasta jooksul tõrjus mink meie loodusest välja euroopa naaritsa. Kuid jõe ääres elavad ka linnud. Nendeks on näiteks värvikirev jäälind ja vesipapp ehk jõeköster. Pildil on mink.
Eesti jõed Eesti jõed Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad voolu-veekogud. Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi (162 km). Eesti vee-rohkeim jõgi on Narva jõgi. Pildil on Eesti pikkuselt neljas jõgi Emajõgi (101 km).
Maailma jõed Maailma jõed Maailma pikimad jõed on Amazonase jõgi (6400 km), Niiluse jõgi (6650 km) ja Jangtse jõgi (6378 km).
Huvitavaid fakte jõgedest Maailma reostatuim jõgi on Citarumi jõgi Indoneesias. Jões on sadade tehaste ja samuti 9 miljoni inimese prügila. Kaugelt vaadates võiks arvata, et tegu on maismaaga – nii paks on prügikiht vee pinnal.
Kokkuvõte Seda slaidiseanssi oli tore teha, kuna oli asju mida juba teadsime, kuid ka asju, millest me alles nüüd kuulsime.
Kasutatud kirjandus Vikipeedia
6. klassi loodusõpetuse õpiku II osa

More Related Content

PPTX
A S U L A
PPT
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
PPT
Järved
PPT
Eesti järved
PPTX
Loomade kohastumused eluks vees
PPTX
Soojuspaisumine
PPT
Sood Ja Rabad
A S U L A
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
Järved
Eesti järved
Loomade kohastumused eluks vees
Soojuspaisumine
Sood Ja Rabad

What's hot (20)

PPTX
Keskkond asulates
PPT
Mullaorganismid
PPT
6kl J6gi
PPT
Eesti jõed
PPTX
Õhk ja õhu_koostis
PPT
Kahepaiksed
PPT
Veetaimed Ja Loomad
PPT
PPT
Kalade tunnused
PPT
PPTX
Imetajate tähtsus ja kaitse
PPT
Vesi meie ümber
PPTX
Samblad ja samblikud22222
PPTX
Järved 6. klass
PPT
Vee olekud
PPT
6kl mets
PPTX
Toiduahel
PPTX
Hapnik. 5.klassi loodusõpetus
PPTX
Lindude tähtsus ja kaitse
PPT
Loodusõpetuse kordamine
Keskkond asulates
Mullaorganismid
6kl J6gi
Eesti jõed
Õhk ja õhu_koostis
Kahepaiksed
Veetaimed Ja Loomad
Kalade tunnused
Imetajate tähtsus ja kaitse
Vesi meie ümber
Samblad ja samblikud22222
Järved 6. klass
Vee olekud
6kl mets
Toiduahel
Hapnik. 5.klassi loodusõpetus
Lindude tähtsus ja kaitse
Loodusõpetuse kordamine
Ad

Similar to Jõgi (20)

PPTX
Jõe teekond lähtest suudmeni
PPT
J6gede veereziim
PPTX
Vooluveekogud
PPT
Järved
PPTX
PPT
Joestikud
PPT
Vesi pinnamoe kujundajana
PPT
PDF
Pärnu jõgi
PPTX
Võrtsjärve ökosüsteem
PPT
Jarved Ehrenpreis
PPT
Jarved Ehrenpreis
PPT
Vesi Elukeskkonnana
PPT
Voolamine
PPT
Metsaviktoriin
PDF
Rännates mööda Pärnumaad
DOC
Metsaviktoriin kusimused 2011
PPT
vesi
PPTX
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Jõe teekond lähtest suudmeni
J6gede veereziim
Vooluveekogud
Järved
Joestikud
Vesi pinnamoe kujundajana
Pärnu jõgi
Võrtsjärve ökosüsteem
Jarved Ehrenpreis
Jarved Ehrenpreis
Vesi Elukeskkonnana
Voolamine
Metsaviktoriin
Rännates mööda Pärnumaad
Metsaviktoriin kusimused 2011
vesi
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Ad

Jõgi

  • 1. Jõgi Svea Tarkin Hanna Aksalu 6.a klass
  • 2. Sisukord Mis on jõgi? Jõe teekond Jõe elustik Eesti ja maailma jõed Maailma reostatuim jõgi Kokkuvõte
  • 3. Mis on jõgi? Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all.
  • 6. Jõe elustik Taimed Jões ei ole palju taimi, sest paljud taimed ei ole kohastunud vooluveekogu tingi-mustega. Jões kasvavad taimed on näiteks kõõlusleht, varsakabi ja särjesilm. Pildil näete kõõluslehte.
  • 7. Jõe elustik Selgrootud ja kalad Nagu ka taimed, peavad ka loomad olema kohastunud eluks voola-vas vees. Mõnel neist on limane jalg, mõnel voolujooneline keha. Jõe kalad on näiteks jõeforell, lepamaim ja luts. Jõe selgrootud on näiteks ühepäevaku vastne, kirpvähk ja puruvana vastne. Pildil näete kirpvähki.
  • 8. Jõe elustik Imetajad ja linnud Jões tegutseb mitmeid imetajaid. Jõe imetajatest on meile tuntumad saarmas, kobras ja mink. Viimase paarikümne aasta jooksul tõrjus mink meie loodusest välja euroopa naaritsa. Kuid jõe ääres elavad ka linnud. Nendeks on näiteks värvikirev jäälind ja vesipapp ehk jõeköster. Pildil on mink.
  • 9. Eesti jõed Eesti jõed Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad voolu-veekogud. Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi (162 km). Eesti vee-rohkeim jõgi on Narva jõgi. Pildil on Eesti pikkuselt neljas jõgi Emajõgi (101 km).
  • 10. Maailma jõed Maailma jõed Maailma pikimad jõed on Amazonase jõgi (6400 km), Niiluse jõgi (6650 km) ja Jangtse jõgi (6378 km).
  • 11. Huvitavaid fakte jõgedest Maailma reostatuim jõgi on Citarumi jõgi Indoneesias. Jões on sadade tehaste ja samuti 9 miljoni inimese prügila. Kaugelt vaadates võiks arvata, et tegu on maismaaga – nii paks on prügikiht vee pinnal.
  • 12. Kokkuvõte Seda slaidiseanssi oli tore teha, kuna oli asju mida juba teadsime, kuid ka asju, millest me alles nüüd kuulsime.
  • 14. 6. klassi loodusõpetuse õpiku II osa