3. Mittesuguline paljunemine U us organism pärineb alati ühest vanemast Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt! eoseline - eoste ehk spooride abil vegetatiivne -pooldumise, pungumise, rakise tükikeste, risoomi, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil.
4. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel , seentel ja osadel taimedel (samblad, sõnajalad).
6. Vegetatiivne paljunemine 2. Pungumine Toimub DNA kahekordistumine. Uus isend areneb väljasopistis est. Ta eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks , moodustades koloonia . Pärmseened, käsnad, hüdra. käsn hüdra
14. Suguline paljunemine Geneetiline e pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud e gameedid: Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt
16. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või –väline . Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu-elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad Partenogenees e neitsisigimine – järglane areneb viljastamata munarakust. Nt mesilased, vähilaadsed, emased lehetäid
17. Suguline paljunemine MUNARAKK Haploidne kromosoomistik SEEMNERAKK Haploidne kromosoomistik VILJASTUMINE Sügoot e viljastatud munarakk Diploidne kromosoomistik KEHASISENE VILJASTUMINE Roomajad, linnud, imetajad KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Kalad, kahepaiksed Küpseb palju sugurakke. Viljastumine juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Küpseb vähem sugurakke. Viljastumise tõenäosus suurem. Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest.
