INSTITUTO DEEDUCACIÓN SUPERIOR PEDAGÓGICO PÚBLICO
“José Salvador Cavero Ovalle”
HUANTA
Cecilia Nancy Soto Palomino
Csotop36@gmail.com
¿Imanasqataq kunan punchawkuna qichua simita yachachichkanku
warmachakunaman yachaywasikunapi, hinaspapas kay kamachikuq hatun
wasikunapipas llapan llamkaqkunata qichua simita rimananta munanku?
¿imaynampitaq qichua simi tupanman kay indentidad nisqanchikwan?
Kay ñaupaq tapukuyqa, chay trato intercultural nisqanchikraykus riki. Ñas riki
umancharunchikña, hinaspas ninchikña, kunankamallañam chay rimayniymanta imapas
yachasqayta, chiqnikuy nispa; espñolkunapa chayamusqanmanta punin chiqnisqa
karqaniku llapayku qichua rimaqkuna, chaysi riki tukuyninmanña chayachkan. Kay
interculturalidad nisqanchikqa riki, allin kausakuysi, llapallan runakunawan imapas
yachasqanta chaninchaspa chaynallataq rimaynintapas; chaynapis riki, identidad nisqan,
kikinchikpa kaqnin kuyakuyninchik tacyasqa kan ñuqanchikpi, llapallanchiksi riki kusisqa
kanchik paqarisqanchikmanta puni rimayninchikwan piwanpas rimakuspa, paykuna mana
chiqnikuspa uyariwaptinchik, ichaqa huk rimaykunata qatipakuspaqa manas riki allinchata
tuqyachinchikchu, pantanchik llumpayta hinaspa pinqakuyman chayanchik, aswanña
paykuna asikuspanku chiqnikuptinkuqa. Chaynalla watantin watantin kaptinsi riki
kikinchikpa kaqtaqa chiqniyman chayanchik hinaspaqa manaña ni warmanchikkunatapas
kuyananta ni qichua siminchikta rimananta munanchikchu, aswanqa castellano simitaña
yachananta munanchik. Kay qillqa nisqanman hinas “… los padres creen que su lengua
originaria no es tan importante como otras lenguas, piensan que serán maltratados por no
entender castellano y deciden no enseñársela a sus hijos.” (Ministerio de la Cultura,
2015,8). Tayta mamankunas manaña yachachiyta munanchu chaynallataq amawta
ychachinantapas munankuchu sasachakuyman qaykunakuspanku.
Chaymantañataq kunankunaqa warmachakunataqa yachachina kikimpa
paqarimusqan simimpi, chaysi allintaqa yachapakun, llapa imakunawanpas paypa
riksisqanwan. Chayna kikinpa simimpi allinta yacharuptinñas riksichina huk simikunata as
asllamnta. Chaytam nichkan kay hatiq qillqapi. “Es un grave error dejar de enseñar al niño
o niña su lengua originaria, pensando que así mejorará su castellano, cuando los niños
pueden lograr un dominio total de ambas lenguas a medida que las vayan escuchando y
INSTITUTO DEEDUCACIÓN SUPERIOR PEDAGÓGICO PÚBLICO
“José Salvador Cavero Ovalle”
HUANTA
Cecilia Nancy Soto Palomino
Csotop36@gmail.com
practicando en la casa o en la escuela”. (Ministerio de la Cultura, 2015, 10). Chaynallataqsi
warmachakunapa umachanpas wiñan paqarimusqan simichanmanhina.
Kay nisqanchikkunas kusallaña chay identidadninchik suni kanampaq. Llaqtapi
warmachakunaman runasimita yachachispa, chaynallataq qichwa simi rimaq
warmachakunata hina chay simimpi as asllamanta castellanotapas yachachistin.
Hatun kamachikuq wasikunapiñataq llapa wiraqucha llamkaqkunapas yachanankus
qichwa simita chaymanhina runakunata sirwinankupaq, hinaptinsi kanqa allin kawsakuy
llapallanchikwan.“Por eso,sihablas una lengua diferente alcastellano,acudes a un servicio
del Estado y no entiendes algo, pide un traductor, es tu derecho…” (Ministerio de Cultura,
2015,14). Chaynatas tukusun chiknikuykunata hinaspa sunita takyachisun llapallan qichwa
llaqtakunapata identidadninchikta.
Cecilia Nancy Soto Palomino
Educación Inicial EIB

Más contenido relacionado

PDF
8. tutorial collage con photoshop (ana)
PDF
Print
PPT
ESTIMULACION DE HABILIDADES PSICOMOTRICES
PDF
Sektörden Haberler Emarsys Eylül 2014
PDF
Gratin ciliegino tomatoes
PPTX
Enterprise DevOps: Crossing the Great Divide with DevOps Training
PDF
มรนว ค่านิยม 12 ประการ
DOCX
A terceira palavra da cruz
8. tutorial collage con photoshop (ana)
Print
ESTIMULACION DE HABILIDADES PSICOMOTRICES
Sektörden Haberler Emarsys Eylül 2014
Gratin ciliegino tomatoes
Enterprise DevOps: Crossing the Great Divide with DevOps Training
มรนว ค่านิยม 12 ประการ
A terceira palavra da cruz

Similar a Practica calificada n° 1 quechua (20)

PPT
Presentacion en lengua Qhichwa Bolivia
DOCX
Practica calificada n°1
DOCX
Practica calificada n°1
PDF
Item 10 cartilla_aymara
PDF
DOCX
Propuesta cerro blanco
PDF
Curriculo KICHWA_CNIB_2017.pdf
PDF
Rufino Benitez - Vocabulario práctico mazahua-español.pdf
DOCX
Proyecto Traducido
PDF
Proyecto Curricular Regional Puno
PDF
Kawsay Harawi
PDF
Willaykusqayki
PPT
2 pm2
PDF
4029 el calendario_maya_u_tsolkiin_maayaaoob
PDF
Lenguas entregar
PDF
Lenguas entregar
DOCX
Penajapatsiwa (pubertad)
PDF
4 diccionario
Presentacion en lengua Qhichwa Bolivia
Practica calificada n°1
Practica calificada n°1
Item 10 cartilla_aymara
Propuesta cerro blanco
Curriculo KICHWA_CNIB_2017.pdf
Rufino Benitez - Vocabulario práctico mazahua-español.pdf
Proyecto Traducido
Proyecto Curricular Regional Puno
Kawsay Harawi
Willaykusqayki
2 pm2
4029 el calendario_maya_u_tsolkiin_maayaaoob
Lenguas entregar
Lenguas entregar
Penajapatsiwa (pubertad)
4 diccionario
Publicidad

Último (20)

PDF
Aumente su Autoestima - Lair Ribeiro Ccesa007.pdf
PDF
Introduccion a la Investigacion Cualitativa FLICK Ccesa007.pdf
PDF
Telos 127 Generacion Al fa Beta - fundaciontelefonica
PDF
Teologia-Sistematica-Por-Lewis-Sperry-Chafer_060044.pdf
PDF
Esc. Sab. Lección 7. El pan y el agua de vida.pdf
PDF
CURRICULAR DE PRIMARIA santa ursula..pdf
PDF
2.0 Introduccion a processing, y como obtenerlo
PDF
La Inteligencia Emocional - Fabian Goleman TE4 Ccesa007.pdf
PPTX
MATEMATICAS GEOMETRICA USO TRANSPORTADOR
PPTX
4. Qué es un computador PARA GRADO CUARTO.pptx
PDF
Los hombres son de Marte - Las mujeres de Venus Ccesa007.pdf
PPTX
BIZANCIO. EVOLUCIÓN HISTORICA, RAGOS POLÍTICOS, ECONOMICOS Y SOCIALES
PPTX
RESUMENES JULIO - QUIRÓFANO HOSPITAL GENERAL PUYO.pptx
PDF
Jodorowsky, Alejandro - Manual de Psicomagia.pdf
DOCX
PLAN DE CASTELLANO 2021 actualizado a la normativa
PDF
Los10 Mandamientos de la Actitud Mental Positiva Ccesa007.pdf
PDF
Manual del Gobierno Escolar -MINEDUC.pdf
DOC
Manual de Convivencia 2025 actualizado a las normas vigentes
PDF
Introducción a la historia de la filosofía
PDF
RM2025 - FUNDAMENTOS TEÓRICOS - PEDIATRÍA.pdf
Aumente su Autoestima - Lair Ribeiro Ccesa007.pdf
Introduccion a la Investigacion Cualitativa FLICK Ccesa007.pdf
Telos 127 Generacion Al fa Beta - fundaciontelefonica
Teologia-Sistematica-Por-Lewis-Sperry-Chafer_060044.pdf
Esc. Sab. Lección 7. El pan y el agua de vida.pdf
CURRICULAR DE PRIMARIA santa ursula..pdf
2.0 Introduccion a processing, y como obtenerlo
La Inteligencia Emocional - Fabian Goleman TE4 Ccesa007.pdf
MATEMATICAS GEOMETRICA USO TRANSPORTADOR
4. Qué es un computador PARA GRADO CUARTO.pptx
Los hombres son de Marte - Las mujeres de Venus Ccesa007.pdf
BIZANCIO. EVOLUCIÓN HISTORICA, RAGOS POLÍTICOS, ECONOMICOS Y SOCIALES
RESUMENES JULIO - QUIRÓFANO HOSPITAL GENERAL PUYO.pptx
Jodorowsky, Alejandro - Manual de Psicomagia.pdf
PLAN DE CASTELLANO 2021 actualizado a la normativa
Los10 Mandamientos de la Actitud Mental Positiva Ccesa007.pdf
Manual del Gobierno Escolar -MINEDUC.pdf
Manual de Convivencia 2025 actualizado a las normas vigentes
Introducción a la historia de la filosofía
RM2025 - FUNDAMENTOS TEÓRICOS - PEDIATRÍA.pdf
Publicidad

Practica calificada n° 1 quechua

  • 1. INSTITUTO DEEDUCACIÓN SUPERIOR PEDAGÓGICO PÚBLICO “José Salvador Cavero Ovalle” HUANTA Cecilia Nancy Soto Palomino Csotop36@gmail.com ¿Imanasqataq kunan punchawkuna qichua simita yachachichkanku warmachakunaman yachaywasikunapi, hinaspapas kay kamachikuq hatun wasikunapipas llapan llamkaqkunata qichua simita rimananta munanku? ¿imaynampitaq qichua simi tupanman kay indentidad nisqanchikwan? Kay ñaupaq tapukuyqa, chay trato intercultural nisqanchikraykus riki. Ñas riki umancharunchikña, hinaspas ninchikña, kunankamallañam chay rimayniymanta imapas yachasqayta, chiqnikuy nispa; espñolkunapa chayamusqanmanta punin chiqnisqa karqaniku llapayku qichua rimaqkuna, chaysi riki tukuyninmanña chayachkan. Kay interculturalidad nisqanchikqa riki, allin kausakuysi, llapallan runakunawan imapas yachasqanta chaninchaspa chaynallataq rimaynintapas; chaynapis riki, identidad nisqan, kikinchikpa kaqnin kuyakuyninchik tacyasqa kan ñuqanchikpi, llapallanchiksi riki kusisqa kanchik paqarisqanchikmanta puni rimayninchikwan piwanpas rimakuspa, paykuna mana chiqnikuspa uyariwaptinchik, ichaqa huk rimaykunata qatipakuspaqa manas riki allinchata tuqyachinchikchu, pantanchik llumpayta hinaspa pinqakuyman chayanchik, aswanña paykuna asikuspanku chiqnikuptinkuqa. Chaynalla watantin watantin kaptinsi riki kikinchikpa kaqtaqa chiqniyman chayanchik hinaspaqa manaña ni warmanchikkunatapas kuyananta ni qichua siminchikta rimananta munanchikchu, aswanqa castellano simitaña yachananta munanchik. Kay qillqa nisqanman hinas “… los padres creen que su lengua originaria no es tan importante como otras lenguas, piensan que serán maltratados por no entender castellano y deciden no enseñársela a sus hijos.” (Ministerio de la Cultura, 2015,8). Tayta mamankunas manaña yachachiyta munanchu chaynallataq amawta ychachinantapas munankuchu sasachakuyman qaykunakuspanku. Chaymantañataq kunankunaqa warmachakunataqa yachachina kikimpa paqarimusqan simimpi, chaysi allintaqa yachapakun, llapa imakunawanpas paypa riksisqanwan. Chayna kikinpa simimpi allinta yacharuptinñas riksichina huk simikunata as asllamnta. Chaytam nichkan kay hatiq qillqapi. “Es un grave error dejar de enseñar al niño o niña su lengua originaria, pensando que así mejorará su castellano, cuando los niños pueden lograr un dominio total de ambas lenguas a medida que las vayan escuchando y
  • 2. INSTITUTO DEEDUCACIÓN SUPERIOR PEDAGÓGICO PÚBLICO “José Salvador Cavero Ovalle” HUANTA Cecilia Nancy Soto Palomino Csotop36@gmail.com practicando en la casa o en la escuela”. (Ministerio de la Cultura, 2015, 10). Chaynallataqsi warmachakunapa umachanpas wiñan paqarimusqan simichanmanhina. Kay nisqanchikkunas kusallaña chay identidadninchik suni kanampaq. Llaqtapi warmachakunaman runasimita yachachispa, chaynallataq qichwa simi rimaq warmachakunata hina chay simimpi as asllamanta castellanotapas yachachistin. Hatun kamachikuq wasikunapiñataq llapa wiraqucha llamkaqkunapas yachanankus qichwa simita chaymanhina runakunata sirwinankupaq, hinaptinsi kanqa allin kawsakuy llapallanchikwan.“Por eso,sihablas una lengua diferente alcastellano,acudes a un servicio del Estado y no entiendes algo, pide un traductor, es tu derecho…” (Ministerio de Cultura, 2015,14). Chaynatas tukusun chiknikuykunata hinaspa sunita takyachisun llapallan qichwa llaqtakunapata identidadninchikta. Cecilia Nancy Soto Palomino Educación Inicial EIB