Digipööre ja uus õpikäsitus
Download as PPTX, PDF1 like594 views
Studia Generalia avalik loeng TLÜs 13.nov 2014
Digipööre ja uus õpikäsitus
- 1. Digipööre koolis ja uuenev õpikäsitus Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, HTK juhataja Tallinna Ülikooli Studia Generalia loengusari :: 13.november 2014
- 2. Eesti hariduse edusammud ja kitsaskohad Haridus on väärtustatud Head baasteadmised Sots-maj tausta väike mõju Vähenenud väljalangevus Edukas keelekümblus Hariduse infosüsteem Head õpitingimused kutse- ja kõrgkoolides Aegunud õpikäsitus Poiste väljalangevus Õppimine on noorte jaoks Jätkusuutmatu koolivõrk Ebaatraktiivne õpetajakutse Riigieksami-kesksus Kehv ligipääs digitaristule Puudulikud digipädevused http://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
- 3. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 Muutunud õpikäsitus: Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides. Digipööre hariduses: 1:1 arvutikasutuse mudelile üleminek, personaalsed nutiseadmed Uut õpikäsitust toetav metoodika, õppekorraldus, sisekujundus Järgmise põlvkonna hariduse infosüsteemid, pilvelahendused Digitaalne õppevara, e-õpikud, e-eksamid, õppevara pilv Õpetajate ja õpilaste digipädevused kui õpioskused Digilõhe kaotamine, ligipääs haridusele, muutuste juhtimine
- 4. Koolirõõmu kadumine Lahendus 1: uus tehnoloogia klassiruumis (tahvelarvutid, nutitelefonid, klikkerid, smart-tahvlid) Lahendus 2: entusiastlik kooliuuendus (õhinapõhine/huvitav kool, õuesõpe, mängustamine, avastusõpe) Fullan 2013
- 5. Ainult tehnoloogiast ja õhinast ei piisa Edukas kooliuuendus vajab kolme teadmistevaldkonna ühendamist kooli kui terviku mõistmisel ja muutmisel: KOOL Tehnoloogia Pedagoogika Muutuste juhtimine M.Fullan (2013) Stratosphere: Integrating Technology, Pedagogy and Change Knowledge
- 6. 21. sajandi koolid: näiteid õnnestumistest High Tech High: 11 kooli San Diegos, 3500 õpilast vanuses 5 - 18, uurimuslik projektõpe, avalikud esitlused, kogukonnatöö Örestadi Keskkool Taanis: “pedagoogiline eksperimentaarium”, koostöö välispartneritega, päevakajalised meediaprojektid Lumiar Instituut Brasiilias: ilma õppekavata, iga õpilane valib veerandis 3-4 projekti, õpetajad nõustavad, hindamismudel Matthew Moss Keskkool Inglismaal: projekt “Minu maailm”, lapsevanemate kaasamine, mitmekesised hindamisviisid Big Picture koolid (131 kooli 5 riigis): individuaalne õppekava, õpipoisiõpe, individuaalne projekt, portfoolio-hindamine 10 Schools for the 21st Century
- 8. Vana ja uus pedagoogika IKT kasutam Didaktika, metoodika Ainealased teadmised Aineteadmiste omandamine Tulem: reprodutseeritud teadmised ja oskused VanaUus Tulem: sügav ja kestev mõistmine, elus rakendamine Õpetaja Õpilane Avastame ja mõtestame aineteadmisi koos Didaktika, metoodika Loo ja rakenda teadmisi probleemilahendusel Kõikjaleulatuv tehnoloogia (Fullan 2013)
- 9. Tehnoloogia ja õpikäsitus Õpikäsitus: arusaam õppimisest, selle eesmärkidest ja viisidest Rooma Klubi raport “No Limits to Learning” (1979), reprodutseeriv vs innovaatiline õppimine Õppimise kolm metafoori (Paavola, Lipponen & Hakkarainen): Õppimine kui omandamine (monoloogiline õpe) Õppimine kui osalemine (dialoogiline õpe) Õppimine kui teadmusloome (trialoogiline õpe) Remiks-kultuur, R.Rorty edification: õppimine subjektiivse ümberkirjeldamise kaudu
- 10. Uus õpikäsitus: trialoogiline õppimine Õppijad Teadmus- artefaktid Praktikad Väljendatud ja esitletud ideed Õpi- kogukond Artefaktide “autentne” kasutamine Jagatud teadmusobjektid Töö- vahendid
- 11. Näited LEARNMIX õpistsenaariumidest “ümberpööratud klassiruum”: õpilane õpib enne tundi uue teema põhimõisted ja tegevusjuhised iseseisvalt või teistega koostöös selgeks, kasutades nii õpetaja poolt sovitatud kui endaleitud digiõppevara (veebivideod, e-õpik, esitlused, veebilehed). Tunnis kasutatakse aeg uute teadmiste rakendamiseks koostöös teistega elulisi probleemsituatsioone lahendades. projektõpe: õpilased moodustavad projektimeeskonna, kus igal liikmel on oma roll ja pädevused. Koos pannakse paika mitut õppeainet lõimiva arendusprojekti eesmärk, väljund ja ajakava ning asutakse neist lähtuvalt tööle, dokumenteerides oma tegevust verstapostide kaupa ning esitledes lõpus nii oma tööprotsessi kui ka selle väljundeid (üldjuhul digitaalsel kujul). ülesandepõhine õpe: õpilased lahendavad uut teemat õppides järjest keerulisemaks muutuvaid ülesandeid, toetudes seejuures vajadusel nii õpikule kui muule digiõppevarale, mida leiavad internetist. Kui õpetaja poolt etteantud ülesanded on lahendatud, koostavad õpilased paaristöös ise lisaks uusi ülesandeid sama teema kohta ning annavad neid teistele õpilastele lahendada.
- 12. Läbiv teema ‘Tehnoloogia ja innovatsioon’ RÕK 2010: Iga 7-12 klassi õpilane peaks osalema kooliastme jooksul vähemalt ühes innovaatilises arendusprojektis, kuhu on kliendi rollis kaasatud kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, kohalikud ettevõtjad, teadlased vm partnerid. Tegevusmudel pärineb kahest hästitoimivast eeskujust: Garage48 EAS innovatsiooniosakud Näidisstsenaariumid: SEO, veebiturundus, robootikaõpik Näide Kolga koolist: http://digitrails.wordpress.com
- 14. 1:1 mudel arvutikasutuses 1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon Alternatiivid: Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD) Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook) Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras
- 18. Tekib rida küsimusi Aga eksamid, tasemetööd? Ja PISA? Me olime ju tublid, miks lõhkuda tomivat? Puudub digitaalne õppevara? Mis saab koolivahetuse puhul? Kas nutiseadmed pole ohtlikud tervisele? Kas õppimise asemel ei hakata mängima? Kes ostab nutiseadmed õpilastele?