Lääts
- 1. Lääts Vilve Roosioks Viimsi Kool
- 2. Murdumine klaasprismas Paralleelne valguskiir murdub prisma läbimisel prisma aluse poole! Kiire oletatav tee, kui murdumist ei toimu
- 3. Paralleelne valguskiir murdub prisma läbimisel prisma aluse poole!
- 4. Risti pinnaga langev kiir ei murdu!
- 5. Lääts on … läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Kumerlääts Keskelt paksem kui servadest! Nõguslääts Keskelt õhem kui servadest!
- 6. Kumerlääts Läätse optiline peatelg
- 7. Nõguslääts Läätse optiline peatelg
- 8. Kumerlääts Kumerlääts koondab valgust Kiirte koondumispunkti nimetatakse FOOKUSEKS Fookust tähistatakse joonisel F – tähega! F
- 9. Nõguslääts Nõguslääts hajutab valgust Kiired ei koondu! Lõikuvad kiirte pikendused ja nende lõikumispunkti nimetatakse EBA FOOKUSEKS Ka ebafookust tähistatakse joonisel F – tähega! F
- 10. Olulised suurused! F Läätse optiline keskpunkt Läätse fookuskaugus Läätse optiline peatelg F
- 11. Olulised suurused! F Läätse optiline keskpunkt Läätse fookuskaugus Läätse optiline peatelg F
- 12. Fookus – punkt, kus koonduvad paralleelsed valguskiired peale kumerläätse läbimist. Tähistatakse F Fookuskaugus – läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus Fookuskaugus on füüsikaline suurus Tähis on f NB! Mõõtühikuks meeter ! (m)
- 13. Läätse optiline tugevus Iseloomustab seda, kui palju lääts valgust murrab. Läätse optiline tugevus on füüsikaline suurus: Tähis D Mõõtühik dpt (loe: dioptria) Arvuliselt läätse fookuskauguse pöördväärtus.
- 14. Valem! D – läätse optiline tugevus (dpt) f – läätse fookuskaugus (m)
- 15. Läätse optilist tugevust kasutatakse optikas – prilliklaasid Kuidas leida optilise tugevuse kaudu läätse fookuskaugust?
- 16. Liitläätsede optiline tugevus Katsed ja arvutused näitavad, et kui kahest või enamast läätsest ehitada liitlääts, siis tekitab see samuti kujutise nagu üksainus lääts, kusjuures tema optiline tugevus on võrdne teda moodustavate läätsede optiliste tugevuste summaga.