SlideShare a Scribd company logo
Läätsed ja kujutised


  Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
  2007

  Andrus Metsma
Lääts

         Läbipaistvast ainest
          keha, mis koondab
          või hajutab valgust
          nimetatakse
          läätseks.
Nõguslääts


              Ka nõgusläätse pind
               on sfääriline.
Optiline peatelg


                    Läätse keskpunkti
                     läbib optiline
                     peatelg.
Läätse ehitus




 Valguskiirte murdumine läätse erinevates
  osades sõltub läätse osa kujust.
Luubi fookuskauguse määramine



                 Fookuseks
                  nimetatakse punkti
                  kuhu kiired
                  koonduvad pärast
                  läätse läbimist.
Läätse optilise tugevuse
määramine

                  Mõõdetakse
                   fookuskaugus.
                  Väljendatakse
                   fookuskaugus
                   meetrites.
                  Arvutatakse
                   fookuskauguse
                   pöördväärtus.
Läätse optiline tugevus
 Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse
  fookuskauguse pöördväärtust.
 Optilise tugevuse mõõtühikuks on dioptria.
 Füüsikalist suurust optiline tugevus
  tähistatakse D tähega.
 Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus,
  mille fookuskaugus on üks meeter.
Nõgusläätse fookuskaugus

                Nõguslääts hajutab
                 valgust.
                Nõgusläätse
                 fookuskaugus asub
                 läätse taga.
Valgusvihk kumerläätses




 Valgusallikas muudab valgusvihu koondavaks.
 Valgusvihu koondumise kohta tekib
  valgusallika kujutis.
Valgusvihk nõgusläätses




 Nõguslääts hajutab valgusvihu.
Luubi optiline skeem


                 Kujutis on
                  katkendliku joonega.
Kumerläätsega tekitatud kujutise
konstrueerimine
                   Joonestame läätse
                    läbilõike.
                   Märgime läätsele
                    optilise keskpunkti O.
                   Joonestame optilise
                    peatelje ja märgime
                    sellele fookuse F.
Kumerläätsega tekitatud kujutise
konstrueerimine
Kumerläätsega tekitatud kujutise
konstrueerimine
Kumerläätsega tekitatud kujutise
konstrueerimine




 Eseme AB kujutis on tõeline, ümberpööratud ja
  väiksem.
Ese asub kaugemal kui kahekordne
fookuskaugus




 Kujutis asub vahemikus fookusest kuni punktini,
  mis asub kahekordsel fookuskaugusel läätsest.
 Kujutis on tõeline, esemest väiksen ja
  ümberpööratud.
 Kasutatakse fotoaparaadis (ka silm).
Ese asub kahekordsel
fookuskaugusel




 Kujutis asub kahekordsel fookuskaugusel.
 Kujutis on tõeline, esemega ühesuurune kuid
  ümberpööratud.
 Kasutatakse pikksilmas kujutise
  ümberpööramiseks.
Ese asub vahemikus fookusest kuni
punktini, mis asub kahekordsel
fookuskaugus läätsest




 Kujutis asub kaugemal kui kahekordne
  fookuskaugus.
 Tõeline kujutis, esemest suurem ja
  ümberpööratud.
 Kasut. kinoaparaat, projektsiooniaparaat jne.
Ese asub fookuses




 Kujutis puudub.
 Kasutatakse paralleelse valgusvihu saamiseks.
Ese asub fookuse ja läätse vahel




 Kujutis asub esemega samal pool läätse.
 Kujutis on näiline, esemest suurem ja
  päripidine.
 Kasutatakse luubina.
Kujutise konstrueerimine


                  Tekkinud kujutis on
                   suurendatud
                   samapidine
                   näiline
Eseme kujutamine kumerläätses


                  Tekkinud kujutis on
                   vähendatud kujuga
                   samapidine
                   tõeline
Eseme kujutamine nõgusläätses


                  Tekkinud kujutis on
                   vähendatud
                   samapidine
                   näiline
Silma ehitus
Kujutise tekkimine silma võrkkestal

                   Silma võrkkestal
                    tekib ümberpööratud
                    vähendatud kujutis.
Silmalääts muudab kuju
                Silmalääts muudab
                 kuju sõltuvalt kas
                 vaatame lähedale
                 või kaugemale.

                Läätse kuju
                 muutumisel muutub
                 ka fookuskaugus ja
                 me näeme kujutist
                 ikka teravana.
Lühinägevus




 Kujutis tekib võrkkesta ette.
 Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse
  nõgusläätsedega prille.
Kaugelenägevus




 Kujutis tekib võrkkesta ette.
 Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse
  kumerläätsega prille.
Tänan tähelepanu eest!




                 anmet.ptg 2007

More Related Content

PPT
Vastastikmõju
PPTX
Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa
PPT
PPTX
Töö, võimsus ja energia
PPTX
Valemid pähe! 9klass
PPTX
Ruutfunktsiooni graafik
PPT
Kolmnurkade sarnasuse tunnused
PPT
Võnkumine
Vastastikmõju
Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa
Töö, võimsus ja energia
Valemid pähe! 9klass
Ruutfunktsiooni graafik
Kolmnurkade sarnasuse tunnused
Võnkumine

What's hot (20)

PPT
Võrdhaarne kolmnurk_s2008
PPT
Loodusõpetuse kordamine
PPTX
Kliima, kliimategurid
PPT
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
PPTX
Liikumise liigid ja graafikud
PPT
Kiirteteoreem
PPT
PPT
Võrrandite lahendamine
PPT
Kolmnurga kesklõik,nurgapoolitaja ja...s2008
PPT
öKosüsteem
PPT
Liigiteke
PPT
Elektromagnetism
PPT
Kliimavöötmed
PPTX
Loodus Linnas
PPT
Valguse levimine
DOCX
Sammupaari arvutamin1
PPT
äMblikulaadsed
PPT
Valgu süntees
PPTX
A S U L A
Võrdhaarne kolmnurk_s2008
Loodusõpetuse kordamine
Kliima, kliimategurid
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
Liikumise liigid ja graafikud
Kiirteteoreem
Võrrandite lahendamine
Kolmnurga kesklõik,nurgapoolitaja ja...s2008
öKosüsteem
Liigiteke
Elektromagnetism
Kliimavöötmed
Loodus Linnas
Valguse levimine
Sammupaari arvutamin1
äMblikulaadsed
Valgu süntees
A S U L A
Ad

Similar to Läätsed ja kujutised (7)

PPT
Silm nagemine
PPT
PPT
PPT
Kujutiste liigid
PPT
Kujutis
PPT
Silm
PPT
Kujutiste teke
Silm nagemine
Kujutiste liigid
Kujutis
Silm
Kujutiste teke
Ad

More from Andrus Metsma (20)

PPTX
Kehade ujumise tingimused
PPT
Vegetatiivne paljunemine
PPTX
Looduskaitse
PPT
Kasnad ja ainuõõssed
PPTX
Mis on füüsika?
PPT
Elektrilaengud,Coulumb`i seadus
PPTX
Lahused, külllastunud ja küllastumata lahused
PPT
Ainete lahustuvus. lahused
PPTX
Abiks soojushulkade arvutamisel
PPTX
Päikesesüsteeemi planeedid
PPTX
Soojusõpetuse valemid
PPTX
Ainete soojuslikke omadusi
PPT
Lained.
PPTX
Sissejuhatus valgusõpetusse
PPT
Bioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamine
PPTX
Aatomikooslused
PPTX
Ajalooline käsitlus aatomi ehitusest
PDF
Tehted juurtega
PPT
Geomeetria algkursus
PPTX
Lineaarvõrrandsüsteemid
Kehade ujumise tingimused
Vegetatiivne paljunemine
Looduskaitse
Kasnad ja ainuõõssed
Mis on füüsika?
Elektrilaengud,Coulumb`i seadus
Lahused, külllastunud ja küllastumata lahused
Ainete lahustuvus. lahused
Abiks soojushulkade arvutamisel
Päikesesüsteeemi planeedid
Soojusõpetuse valemid
Ainete soojuslikke omadusi
Lained.
Sissejuhatus valgusõpetusse
Bioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamine
Aatomikooslused
Ajalooline käsitlus aatomi ehitusest
Tehted juurtega
Geomeetria algkursus
Lineaarvõrrandsüsteemid

Läätsed ja kujutised