Ht pädevuste uuringu ettekanne
- 1. Õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine X kõrgkooli näitel 14. mai 2011
- 2. Grupitöö Hinnang-uuringu läbiviijad TLÜ haridustehnoloogia magistrandid Anne Rosenberg Viive Karusion Nele Sarrapik Karmen Trasberg Astrid Sildnik
- 3. Uuringu eesmärgid Kaardistada õppejõudude enesehinnatud haridustehnoloogiliste pädevuste hetkeolukorda 1.1 ja 1.3 valdkonnas X Kõrgkooli näitel Analüüsida tööstaaži seost haridustehnoloogiliste pädevustega Uurida õppejõudude töökoormuse ja IKT vahendite ning e-õppe kasutamise suhet Anda hinnang e-õppe arenduskeskuse “Haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli” sobivusele rakenduskõrgkoolis kasutamiseks
- 4. Uurimisküsimus Millisel tasemel on õppejõudude enesehinnatud haridustehnoloogilised pädevused 1.1 ja 1.3 valdkonnas X Kõrgkooli näitel? Kuivõrd õppejõudude töökoormus mõjutab IKT vahendite ja e-õppe kasutamist õppetöös?
- 5. Uurimisvahend ja analüüsimeetod Veebipõhine valikvastustega küsimustik Kohandatud e-õppe Arenduskeskuse (2011) dokumendist “Õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused” Analüüsimeetodina kasutatakse statistilist kirjeldamist.
- 6. Ülevaade küsimustikust 1. osa - taustauuringu küsimused (töötatud aastad kõrgkoolis ja koormus) 2. osa – aluseks e-Õppe Arenduskeskus e poolt välja tööta t ud õppejõudude ja õpetajate haridustehnoloogilised pädevus te enesehindamismudeli küsimused + parandused/täiendused rühma poolt 3. osa - avatud küsimused läbitud koolituste, ootuste, õnnestumiste ja ebaõnnestumiste kohta antud õppeaastal, eesmärgiga pakkuda paremat e-õppe tuge ja koolitust
- 7. Ülevaade enesehindamise mudelist Teemavaldkonnad (2011) on: Õpikeskkonna kujundamine ja õppeprotsessi juhtimine; Õpetaja ja õppejõu professionaalne areng; Administratiivne tegevus; Infoühiskonnas kodanikuna käitumine.
- 8. Enesehindamise 5 taset E tase - teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel; D tase - teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, st juba tuttavates situatsioonides; C tase - teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine vastavalt tekkinud olukorrale; B tase - teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ning loov kasutamine, st tekkinud olukorrast osatakse näha ka paar sammu ettepoole; A tase - väga hea teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine, st et lisaks oskusele järgmisi samme ette ennustada, toimub väga kiire ümberorienteerumine parima tulemuse saavutamiseks.
- 9. Sisseviidud muutused Väited sõnastatud “mina-vormis”, kuna tegemist on enesehindamisega 1.7. pädevusele “Suhtlusvahendite kasutamine õppetöös” lisatud “ veebipõhiste suhtlusvahendite kasutamine õppetöös” Hindasime igat väidet 5-pallilisel skaalal Iga valdkonna all üldine väide Iga väide sisaldab 5 taseme väiteid 5-palliline Likert`i skaala (alati, sageli, mõnikord, mitte kunagi, ei oska vastata) Kokku hindamiseks 105 väidet
- 10. Analüüs Teema Õpikeskkonna kujundamine ja õppeprotsessi juhtimine
- 11. Tulemuste analüüs Liiga väike valim (praeguseks 13 vastanut), mis ei lubanud leida korrelatsioone ega üldistada tulemusi Huvipakkuvad oli vabavastuselised hinnangud (kogenud e-õppejõud oli oma hinnangutes ja ootustes palju positiivsem kui vähese kogemusega e-õppejõud) Õppejõudude HT pädevusi ei ole võimalik selle mudeli järgi hinnata Likert`i skaala alusel
- 12. E-õppe alased tegemised, saavutused e-õppe kvaliteedimärk e-kursuste hindamisprotsessis osalemine kahe e-õpiobjekti valmimine Soovin oma e-kursusest täiesti loobuda . S ee ei täida enam oma eesmärke, sest materjalide uuendamiseks pole olnud piisavalt aega ja energiat
- 13. Põhjused, mis takistavad e-õppe arendamist Ajapuudus ja motivatsioonipuudus nii enda kui tudengite poolt. Vahetu loeng-seminar-arutelu on minu jaoks palju efektiivsem kui e-õpe. Üliõpilaste suur arv ja ajapuudus. Lisaks arvuti mõju tervisele . e-õppe läbiviimine on keerukas, aegavõttev ja õpitulemused küsitavad. Teadmiste vähesus.
- 14. Hinnang HT pädevuste hindamismudelile (1) Paljud karakteristikud tasemete (E - A) kirjeldamiseks ei ole sõnastatud hierarhiliselt (näiteks 2.1.; 4.3.; 4.4. jt). Seetõttu hindasid mitmed õpetajad kõrgemad pädevustasandid (B ja A) saavutatuks, kuid ei tunnistanud madalamate tasandite (C, D, E) saavutatust. Ettepanek: HT pädevusi mõõta maksimaalselt kolmel tasemel (baas-, kesk- ja kõrgtase).
- 15. Hinnang HT pädevuste hindamismudelile (2) Paljud A-taseme pädevused on tegelikult haridustehnoloogi, mitte õpetaja (õppejõu) töövaldkond. Ettepanek: lähtuda karakteristikute sõnastamisel õpetaja (õppejõu) pädevusstandardist.
- 16. Hinnang HT pädevuste hindamismudelile (3) Nii pädevused kui nende karakteristikud on erakordselt keeruliselt sõnastatud, mistõttu ei sobi enesehindamiseks. Ettepanek: sõnastada pädevusmudel lihtsas keeles, arusaadavalt ka haridustehnoloogiaga vähem kokkupuutunud isikule.
- 17. Hinnang HT pädevuste hindamismudelile (4) Hindamismudelis esineb pädevusi, mis sisaldavad mitut erineva taseme oskust. N. 1.4 lihtsamate õppematerjalide loomine ja erinevates internetikeskkondades märksõnade abil nende jagamine Ettepanek: Sõnastada üks oskus pädevuses. Mitme oskuse korral jälgida, et oskused vastaksid samale pädevusele.
- 18. Hinnang HT pädevuste hindamismudelile (5) Enesehindamise vorm ei anna õpetajale tagasisidet tema pädevustest ega viita võimalikule koolitusvajadusele. Ettepanek: e-keskkonnas läbiviidud uuring võiks anda kokkuvõtliku tagasiside ning osutada õpetaja tugevustele ja puudustele ning soovituslikele täiendusõppe valdkondadele.