2. Mis on Web 2.0 Vahendid? Ajaveeb Office veebis Multimeedia jagamine Wikid Sotsiaalsed järjehoidjad Multimeedia jagamine (youtube, Flickr, Fotki jne) Podcastid Sotsiaalsed võrgustikud (MySpace, Facebook, Orkut) Agregaatorid e infovoogude haldajad Mash-up – veebiteenus, kus kogutakse kokku info erinevatest allikatest Info otsimise ja filtreerimise vahendid – teenused, mis otsivad, analüüsivad sisu.
3. Mis on Web 2.0? Tänapäeval räägitakse väga palju Web 2.0. Mis asi see aga tegelikult on? Kas tegemist on lihtsalt meediamulliga või peitub selle mõiste taga midagi enamat? Wikipedia järgi on Web 2.0 veebi tehnoloogi ja disaini kasutamise trend, mille eesmärgiks on lihtsustada loovuse kasutamist, info jagamist ja koostööd kasutajate vahel. http://en.wikipedia.org/wiki/Web_2.0 .
4. Kust pärineb mõiste Web 2.0? Web 2.0 mõiste pärineb Tim O’Reilly’lt http://oreilly.com/oreilly/tim_bio.html , kes 2004. aastal ühel ajurünnakul selle termini välja käis. Vana veebi hakati kutsuma Web 1.0. Erinevusi Web 1.0 ja Web 2.0 vahel võib leida nii teenustes, tehnoloogilistes lahendustes kui ka sotsiaalses dimensioonis.
7. Web 2 tehnoloogia Olulisimad trendid, mis on viimastel aastatel suunanud teatud veebitehnoloogiate levikut ja nende mõju ühiskonnale, on seotud eelkõige veebi kui publitseerimismeediumi ja suhtluskeskkonna avanemisega igaühele, veebirakenduste personaliseerumisega ning koostalitlust tagavate standardite kehtestamisega. Kõige ilmekamateks näideteks on siinkohal kogukondlikult kirjutatav võrguentsüklopeedia Wikipedia, ajaveebid ja RSS-tehnoloogia, millest allpool põhjalikumalt juttu tuleb. Hajutatult paiknevate ajaveebide ja Wikide, aga ka juba praegu eraldiseisvate veebiteenustena (Web service) toimivate lisafunktsionaalsuste (automatiseeritud testid, kalender, mõistekaardid) koostalitluse tagamine tegevusmustrite baasil eeldab kaasaegsel pedagoogikal põhineva semantilise mudeli olemasolu. Viimasel ajal palju kõneainet tekitanud kontseptsiooni Web 2.0 üheselt mõistetava definitsiooni puudumine ning mõiste olemust selgelt mittekajastav nimi ei ole pärssinud selle laia levikut ja omaksvõtmist. Web 2.0 kätkeb endas uut etappi veebi kasutuse evolutsioonis, kus tehnoloogiline revolutsioon on asendunud sotsiaalse revolutsiooniga (Downes, 2005). Kui Web 1.0 all mõistetakse efektiivsema tehnoloogia arendamist riistvarade ühendamiseks, siis Web 2.0 liidab kasutajad ning üritab tehnoloogiat muuta just kasutajate jaoks tõhusamaks, et võimaldada kiiret orienteerumist järjest kasvavas informatsioonitulvas. Peamine erinevus Web 1.0 ja Web 2.0 vahel seisneb nende funktsioonides ja interaktiivsuses. Seni peamiselt väikese seltskonna poolt informatsiooni pakkuvale veebile, on lisandunud teine oluline funktsioon – iga kasutaja saab veebi ise uue informatsiooniga täiendada (Gillmore, 2004). Enam ei keskenduta vanadest tuntud allikatest informatsiooni otsimisele, vaid tähelepanu on pööratud uute tööriistade leidmisele, et agregeerida ja kombineerida sisu innovatiivsel ja kasulikul viisil (MacManus, Porter, 2005). Seega „the Read Web” on asendumas „the Read-Write Web”’ga muutes veebi meediumist platformiks, kus lisaks informatsiooni edastamisele ja tarbimisele on lisandunud ka veebi kasutajate poolt sisu tootmine, jagamine ja kombineerimine (Downes, 2005). Olulisemad suunad Web 2.0 on personaalsete kodulehtede asendumine blogidega, mis täidavad personaalse või ka grupi päeviku rolli; taksonoomiate asendumine folksonoomiatega, informatsiooni publitseerimine interaktiivse osalemisega või ka tootmisega tegelevad süsteemid wikidega. Siinkohal võib näitena tuua Wikipedia konkureerimist Britannica Online entsüklopeediaga, esimese eeliseks on siinjuures kasutajatele antud võimalus olemasolevat informatsiooni täiendada ja uut lisada (O’Reilly, 2005). On ilmne, et veebi arengul on omad mõjud ka haridusele ja e-õppele. Tulenevalt Web 2.0 kontseptsioonist on hakatud ka e-õpet nimetama e-learning 2.0, mis kajastab järgmist etappi e-õppes.
8. Lihtne kodulehe loomise vahend: Weebly http://www.weebly.com/ Koostajad:Kerdo Riismaa, Siim Elmik
